Keler jyly Qazaqstan tәuelsizdigine 25 jyl tolady. Qazirgi aghyndy zamanda shiyrek ghasyr az uaqyt emes. Osy uaqyt ishinde biz tәuelsizdigimizdi nyghaytyp, demokratiyalyq qogham qúryp, qúqyqtyq memleket ornatuda qanday tabystargha qol jetkizdik jәne bolashaqta osy algha qoyghan maqsattarymyzdy iske asyru ýshin ne isteuimiz kerek degen súraqtargha jauap izdeuimiz kerek.

Áriyne, Qazaqstandy Otanym dep sanaytyn әrbir azamat osy elding bolashaqta damuyn jәne onda ómir sýretin adamdar bir-birimen til tabysyp, beybit, tatu-tәtti qoghamda baqytty ómir sýrgendi qalaytyndary anyq. Biraq ta ómirde bәri birdey bizding qalauymyzsha óz-ózinen payda bolmaytyny belgili. Sondyqtan jәy ghana tilek tilep, bos qiyalgha berilmey, aldymyzgha ýlken maqsat qoyyp, soghan qol jetkizu ýshin enbek etip, sol jolda kýres jýrgizuimiz kerek. Olay bolsa, ol qanday maqsat bolugha tiyis jәne biz ol ýshin ne isteuimiz kerek?

Biraq biz osy kezge deyin shyn mәnisinde egemendikting ne ekenin әli tolyq týsine almay kelemiz. Eger egemendikti «de-yre» jәne «de-fakto» túrghysynan qaraytyn bolsaq, Qazaqstan qazir «de-yre» dengeyinde jýr. Yaghny formalidy týrde tәuelsiz el bolyp sanalamyz.

Al tolyq tәuelsiz el bolu ýshin – sayasi, ekonomikalyq, ruhany tәuelsizdikke qol jetkizuimiz kerek. Sonyng ishinde ruhany tәuelsizdik, yaghny tilimiz, dinimiz, salt-dәstýrimiz, últtyq naqyshta jan-jaqty damuy tiyis. Biz bolsaq osy kýnge deyin búrynghy metropologiyanyng tilinde sóilep, sol búrynghy sovettik ómir saltymen ómir sýrip kelemiz. Biz osy kezge deyin elimizde tynyshtyq bolyp, beybit ómir sýrsek, basqasy óz ornyna kele jatar dep oiladyq. Biraq bizding biylik osy tәuelsizdik jyldaryn paydalanyp, qazaqtyng ýsh ghasyr boyy Reseyding bodandyghynda bolyp, sonyng saldarynan damymay qalghan últtyq qúndylyqtaryn qalpyna keltiruding ornyna, sol búrynghy Kenes zamany kezindegidey totalitarlyq sayasatty jalghastyryp, qazaqtyng últtyq mýddesine orny tolmas ziyan keltirdi.

Bireuler «ol qanday ziyan boldy eken» dep oilauy mýmkin. Ol – tәuelsizdik alghannan bergi uaqytta dýniyege kelgen qazaq jastarynyng kóbi, sonyng ishinde qalada ósken qazaq balalary ana tilinen, ata saltynan maqúrym bolyp, mәngýrttenip ketui. Qaladaghy qazaq jastarynyng kóbi orys mektepterinde oqidy jәne qazaq mektepterine baratyn qazaq jastarynyng ózi mektepten tys uaqytta kóbine bir-birimen oryssha sóilesedi. Yaghni, olardyng últtyq sanasy, ómirge kózqarasy qazaqtyng últtyq mentaliytetine jat bolyp, nigilistik ruhta qalyptasuda. Olar erteng ósip, er jetkennen keyin, qazaqtyng últtyq qúndylyqtaryn moyyndamay, onyng qas jauy bolyp, oghan qarsy kýresetin әleumettik top bolyp qalyptasuy әbden mýmkin. Ol qaterding birli-ekili úshqyny qazirding ózinde BAQ betterinde, elektrondy baspasóz qúraldarynda qylang beredi. Basqasha aitqanda, balalaryn orys mektebine berip jýrgen qazirgi ata-analar bolashaqta qazaqtyng últtyq tamyryna balta shabatyn úrpaq ósirip jatqandaryn bilui tiyis.

Áriyne, qazaq últynyng aldynghy qatarly patriot úldary elimiz tәuelsizdik alghannan beri búl jóninde dabyl qaghyp, ony ruhany problema retinde kóterip keledi. Biraq osynyng bәrine jauap beruge tiyis biylik qúr uәdemen halyqty aldamsyratyp keldi. Sonyng saldarynan qazaq halqynyng ruhany mәdeniyeti men últtyq qúndylyqtarynyng jaghdayy kýnnen-kýnge әlsirep, qazir tózgisiz jaghdaygha jetti. Býgingi kýni bizding qoghamnyng aldyndaghy kýn tәrtibinde: osy memleketti qúrushy tituldy qazaq últy ózining tarihy otanynda, tәuelsiz memleketinde últtyng bolmysyn saqtap qala ala ma, joq pa degen saual túr.

Búl saualgha dúrys jauap tabu ýshin, birinshi kezekte Qazaqstannyng bolashaqta «de-fakt» tәuelsiz el bolyp damuyna kedergi keltiretin, qogham ishindegi payda bolatyn qayshylyqtardyng basty sebebin tereng biluimiz kerek. Ómirlik tәjiriybe kórsetip jýrgendey, kóbine qogham ishindegi qayshylyqtar sol qoghamdy qalyptastyratyn әleumettik kýshterding arasynda payda bolady. Sebebi olardyng algha qoyghan mýddeleri men maqsattary әr uaqytta bir-birimen sәikes kele bermeui mýmkin.

Memleketti qalyptastyratyn әleumettik kýshterge tituldy últty, últtyq jәne diny qúndylyqtardy, әleumettik toptardy, jeke adamdardy jatqyzugha bolady. Eger de biz osylardyng toptyq mýddesin tereng zerttep, onda payda bolatyn qayshylyqtardy der kezinde tauyp, ony zang jýzinde, uaqytynda әdil sheship otyrsaq, qoghamdaghy túraqtylyq «de-fakto» jýzege asady.

Qazaqstan jaghdayyna keletin bolsaq, múnda osy jerde últ retinde tarihy qalyptasqan bir ghana últ bar, ol – qazaqtar. Sondyqtan qazaqtar memleket qúrushy tituldy últ bolyp tabylady. Al eldegi basqa últ ókilderi bolsa, olar múnda týrli sebeptermen, sayasy auytqular nәtiyjesinde kelgen diasporalar. Osy túrghydan alghanda, qazirgi biylikting Qazaqstandy «kóp últty memleket» deui – ótpeli sayasy maqsattan tuyndaghan, teoriya jaghynan alyp qarasaq, óte qate pikir.

Halyqaralyq qaghida boyynsha, memleket qúrushy tituldy últ pen diasporalardyng qúqyghy esh uaqytta barlyq jaghynan birdey bola almaydy. Memleket qúrushy tituldy últtyng últtyq mýddesine sol memlekettin: tәuelsizdigining nyghangy, jerining tútastyghy, tilining damuy, dinining saqtaluy, salt-dәstýrining órkendeui jatady jәne olar sol memleketting konstitusiyalyq zanymen qorghalady. Eger de sol memleketting sayasy biyligi nemese sol qoghamdy qalyptastyratyn әleumettik toptar, jeke túlghalar osy jogharyda aitylghan qaghidalardyng bireuin búzsa, nemese oryndamasa, ol memlekettik qylmys bolyp sanalady jәne ol ýshin zang aldynda jauap beretin bolady. Tek osynday jaghdayda ghana ol memleket ózining egemendigin saqtap, tәuelsizdigin qorghay alady.

Kóbine halyqaralyq jaghdayda bir elding ekinshi elge qauip tóndirui úly derjavalardyng syrtqy sayasattaghy ústanghan prinsiypine nemese әr elding biylik basyndaghy sayasy elitasynyng jýrgizgen sayasatyna baylanysty. Ótken ghasyrlarda óndirisi damyghan Batys elderi qarudyng kýshimen basqa qúrlyqtardy jaulap alyp, ony ózderine otar jasap, onda ómir sýretin jergilikti halyqtardy qanap, olardyng tabighy baylyghyn tonap, ondaghy qoghamnyng sayasi, ekonomikalyq, mәdeny damuyna, olardyng tarihy damu barysynda sol halyqtardyng artta qaluyna sebepshi boldy.

Árbir últtyng ruhany bolmysyn onyng tili, dini, salt-dәstýri, mәdeniyeti, óneri qúraydy. Búl aitylghandar sol últtyng ruhany qúndylyqtary bolyp sanalady jәne sol últ ózining tәuelsizdigin nyghaytyp, demokratiyalyq qogham qúryp, qúqyqtyq memleket ornatudaghy basty maqsaty – osy últtyq qúndylyqtaryn qorghap, ony әri qaray damytu bolmaq.

Elimiz tәuelsizdigin alghannan beri, qazaq halqynyng osy aitylghan últtyq qúndylyqtaryn saqtap, ony әri qaray damytu problemalary jóninde aityludan, jazyludan kemshilik bolghan joq. Biraq is jýzinde aitarlyqtay tabysqa qol jetkize almadyq. Kerisinshe, osy uaqytqa deyin osy mәselelerdi kóterip kelgen jeke túlghalar men qoghamdyq úiymdar bos sózden eshtene ónbeytinine shiyrek ghasyr barysynda kózderi jetkendey, songhy kezde ony sóz qyludan qalyp bara jatqangha úqsaydy.

Onyng esesine, elimiz tәuelsizdik alghannan keyin dýniyege kelgen nemese sol tústa eseyip, er jetken keybir jastar Reseyding úly derjavalyq shovinistik iydeologiyasynda tәrbiyelenuine baylanysty assimilyasiyagha úshyrap, últtyq qúndylyqtaryn moyyndamay, elimizding tәuelsizdigining bolashaghyna kýmәn keltirip, qaytadan búrynghy metropoliyagha bodan boludy qalaytyn mәngýrtterding qatary kýnnen-kýnge kóbeyip keledi.

Qoghamdaghy múnday jaghdayda qazirgi jastardy últtyq sanasy tómen, patriottyq sezimi joq, tәuelsizdikting qadirin bilmeydi dep, olardy birjaqty kinәlau – dúrys kózqaras bolmaq emes. Sebebi jastardyng últtyq sanasy kýndelikti ómirde – kóru, oqu, estu arqyly qalyptasyp, dýniyetanymy payda bolady. Eger de olardyng dýniyege kelgen kýnnen bastap kóretinderi – Batystyng mulitfilimi, estiytinderi – orystyng sózi men nasihaty bolsa, últtyq tәrbiyening ne ekenin bilmey ósse, ol ýshin jastardy jazghyrudyng reti joq. Búl ýshin jastardy ekspansiyadan saqtay almaghan qogham kinәli boluy tiyis.

Eger de biz býgingi kýni kez kelgen adamnan: «Qazaqstangha syrttan keletin qauip qaydan boluy mýmkin?» – dep súraq qoyatyn bolsaq, oghan әrkim әrtýrli jauap beretini anyq. Al negizinde ol jauap qazirgi sayasy biylikting jýrgizip otyrghan iydeologiyalyq ýgit-nasihat júmysyna baylanysty bolaryn kópshilik júrt sezbeui mýmkin.

Áriyne, kópshiligi «bizge eshkimnen eshqanday qauip joq», «biz tәuelsiz elmiz, sondyqtan qanday sayasat ústap, qay baghytta damu jolyn ózimiz tandaymyz» deui mýmkin. Bireuler islam lankesterin atauy yqtimal. Keybireuler «qauip Amerika Qúrama Shtattarynan» deui ghajap emes. Nege deseniz, Reseyding ongha juyq federalidyq telearnasy arqyly Qazaqstanda erkin jýretin reseylik iydeologiyalyq mashina osy baghytta júmys jasap jatyr. Býginde on qazaqtyng beseui tek qana reseylik telejanalyqtardy kóredi. Sondyqtan tek qana sayasattan habary bar adam ghana «qauip – Reseyden» dep aituy mýmkin.

Al «ol qanday qauip?» dep súraq qoysaq, oghan kóp adamnyng tújyrymdy jauap berui neghaybyl. Sebebi býgingi aqparattar әlemi sapyrylysqan zamanda búl óte kýrdeli súraq jәne ol tereng teoriyalyq bilim men iydeologiyalyq saraptamany qajet etedi.

Shynynda da, Qazaqstangha qauip qaydan boluy mýmkin jәne ol qanday qauip?

Meninshe, qazirgi Qazaqstannyng tәuelsizdigine tónip túrghan ýsh qauip bar. Olar: birinshiden, Resey jaghynan boluy mýmkin. Jerimizdin, elimizding tútastyghyna tónetin qauip.

Ekinshi: qazaqtardyng assimilyasiyagha úshyrap (orystanyp), últtyq bolmysynan aiyrylu qaupi.

Ýshinshi: qogham ishindegi jemqorlyq pen paraqorlyqtyng saldarynan memlekettigimizden aiyrylu qaupi.

Biz búryn Reseyding otary bolyp túrghanda, orys imperiyasy Qazaq handyghyn joyyp, jerin memleket menshigi dep jariyalap, ony guberniyalargha bólip, oghan әskery bekinister salyp, qazaq halqynyng suly-nuly jerlerin tartyp alyp, Reseyden orys mújyqtaryn alyp kelip, qazaq jerlerine qonystandyrghan bolatyn. Sovet Odaghy kezinde de Qazaqstannyng tyng jerlerin iygeremiz degen syltaumen milliondaghan slavyan tektes halyqtardy qazaq jerine kóshirip, sonynan respublikamyzdyng birneshe oblysyn Reseyge qospaqshy boldy. Endi Sovet Odaghy ydyrap, Qazaqstan óz aldyna tәuelsiz el bolghannan keyin, Resey shovinisteri men revanshisteri sol maqsatyna jetu ýshin, qazaqtyng tәuelsizdigine kóz alartularyn qoyar emes. Ol oilaryn jýzege asyru ýshin, Qazaqstanda túratyn diasporalaryn jәne assimilyasiyagha úshyraghan orys tildiler dep atalatyn mәngýrtterdi paydalanghylary keledi.

Qazaqstan biyligi orys shovinisterining osy oiyn bile túra, oghan qarsy esh shara qoldanbady. Soltýstik aimaqtarda qazaqtardyng sanyn kóbeytu ýshin, shetelderden oralmandardy kóbirek kóshirip әkelip, sol jerlerge qonystandyrugha bolar edi. Qazir Resey búrynghy imperiyasyn qalpyna keltiru ýshin, «orys әlemi» (russkiy miyr) degen termin oilap tauyp, «orystar jәne orys tildiler qay elde túrsa da, biz olardyng mýddesin qorghaugha mindettimiz» dep, basqa elderding tәuelsizdigine qauip tóndirip otyr.

Resey Qazaqstandy ózine otar jasaghannan keyin, olar qazaq halqyn tilinen, dininen, salt-dәstýrinen aiyryp, olardy orystandyrugha әreket jasady. Sovet Odaghy bolsa, internasionalizm iydeologiyasyn paydalanyp, jetpis jyl boyy ózderine bodan halyqtardy aldap, olardy últtyq sanasynan aiyryp, týgeldey orystandyru sayasatyn maqsat etti.

Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin, qazaqstandyq biylik basynda sol búrynghy metropoliyagha qyzmet etken, oryssha bilim alghan, internasionalizm ruhynda tәrbiyelengen nomenklatura ókilderi qaldy. Sondyqtan olardy qazaqtyng últtyq tili, mәdeniyeti, salt-dәstýri qyzyqtyrmady. Olar múny búrynghy artta qalghan feodaldyq-patriarhaldyq mәdenitting sarqynshaghy dep, oghan jiyirkene qarady. Biraq ol oilaryn halyqqa ashyq bildirmeude. Bolashaqta qazaqtyng ruhany mәdeniyetin 2050 jylgha deyin gýldendiremiz dep, ótirik uәde berip, is jýzinde kerisinshe әreket jasap otyr.

Býgingi kýni biylik basynda 95 payyz qazaqtar otyrsa da, kense qaghazdary orys tilinde jýrgizilude, qazaq balalarynyng teng jartysyna juyghy әli kýnge orys mektepterinde oqidy. Yaghni, qazaq halqyn orystandyru prosesi búrynghysha jalghasyp jatyr. Ondaghy maqsat – qazir ósip kele jatqan qazaq jastaryn últtyq sanadan aiyryp, týgeldey orys mәdeniyetine assimilyasiyalau. Sondyqtan orys tildi qazaqtar qazaq halqynyng atynan biylikte otyra bergileri keledi.

Qazaqstanda sheneunikterding jemqorlyghy men paraqorlyghy dýnie jýzi boyynsha aldynghy qatarlardan oryn alady. Biraq bizding biylik korrupsiya barlyq elderde bar qúbylys dep, ol merezdi aqtaghan bolady. Degenmen, Qazaqstan sheneunikteri jemqorlyghynyng әleumettik sipaty kóp elderge qaraghanda erekshe. Onyng sebebi bizding halyqtyng tarihy qalyptasqan mentaliytetine jәne sheneunikterding últtyq sanasynyng tómendigi men patriottyq sezimderining joqtyghyna baylanysty. Sonyng saldarynan bireuler qazaqtyng últtyq baylyghyn tonap jatsa, últy qazaq sheneunikter olargha tyiym saludyng ornyna, solarmen birge qosylyp tonaydy. Bizding biylik paraqorlyqpen kýresken bolady, biraq nәtiyje shamaly. Sebebi paraqorlyq sol «kýreskerlerdin» negizgi tabys kózine ainalghan.

Bizding eldi Aqorda biyligi Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa halyqtyng erik-jigeri men tandau qúqyna qaramay kirgizgende, «búl ekonomikalyq odaq bizding sayasy tәuelsizdigimiz ben ruhany mәdeniyetimizding damuyna eshqanday kedergi keltirmeydi» dep sendirgen bolatyn. Sondyqtan qazaq halqynyng ruhany salt-dәstýri qazirgi preziydent Nazarbaevtyng biylik qúrghan túsynda jana sayasat negizinde órkendemeytin bolsa, «birinshi preziydenttin» tarihtaghy atyna óshpestey daq týseri haq. Jәne Nazarbaev ketken son, búl ýrdisti jýzege asyru tipten mýmkin bolmay qalady.

Ókinishke oray, bizde últtyq sanany tәrbiyeleu ýrdisinde tyrp etken tirshilik joq. Biylik basyndaghy elita men lauazymdy sheneunikter bir adamnyng auzyna qarap qalghan. Osynyng saldarynan jeke basqa tabynudyng keri ýrdisi asqyna týsude. Búghan qanshalyqty tózuge bolady? Búl súraq kópshilikting kókeyinde jýr. Ol ýshin sayasy biylikti ózgertu qajettigi, qoghamda sayasy transformasiya jasaluy tiyistigi de barshagha mәlim. Biraq osy belgili jәitterdi jýzege asyratyn azamattyq qogham kórinbeydi. Sebebi halyqtyng últtyq sanasymen birge onyng sayasy erki men tandau qúqy da qalyng úiqygha ketken. Ony oyatu ýshin, birinshi kezekte últtyq sanany oyatuymyz kerek.

Ermek MÚQANGhALIYEV

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №33 (304) ot 01 oktyabrya 2015 g.