Kremlidegi kósemsymaqtar basqarghan Kenes zamanynda bir últtyng tól mәdeniyeti, tól sana-sezimi men salt-dәstýri, qysqasy últtyq ereksheligi turaly auzyndy asha bastaghannan sen kenestik qúrlysqa, kommunizmning jarqyn bolashaghyna kereghar pikirdegi teris pighyldy adam bolyp esepteletinsin.

Búl qaghidattyng әsirese Qazaqstanda qúlashyn keng jayghany sonday Respublika túrghyndarynyn, yaghni, orystan bastap býkil ózge últ ókilderining arasynda qazaq degen halyqta әlgi aitylghan tól mәdeniyet, tól ozyq salt-dәstýr, oqu-syzu degen bolghan emes, qazaq enbek etu degendi bilmeytin jalqau, tek maldan tezegi basqa últ degen úghym qalyptasty, tipti, búl sózderding ashyqtan-ashyq aitylyp jýrgenining de kuәsi bolyp, «kazahiy–zveri, churki, kalbity, barany» degen  qorlyq sózderge de kópshilikting qúlaghy ýirenip ketkenin ótirik dey almaysyz. Osynday kemsitushilik, qorlyq sózder býginde de ashyq aityla qoymaghanmen sol kózqarastyng janghyryghynday әldebir kómeski, kólenkeli zymiyan oilar býrkemelenip, astarlanyp aitylyp qalatyny  hәm shyndyq. Mysaly «qazaqta demokratiya bolghan ba?», «әiel tendigi degen bolyp pa edi», «qazaq qyzdaryn satqan ba», «qazaqta órkeniyet boldy ma» degen siyaqty astarly súraqtar qoyyp, salt-dәstýrimizden, últtyq ereksheligimizden bәle izdegen kórsetilimder men interviulerdi kýnde kórip jýrsek te ýndemeymiz. Tipti, qazaqta memleket boldy ma, әsker boldy ma, shekara boldy ma, astana boldy ma degen súraqtardyng ózining arjaghynda ne jatqany esi dúrys qazaqqa aitqyzbay-aq týsinikti. Olardy súraq-jauap nemese interviu degennen góri búdan bylay naghyz «sayqalizm» (týbiri sayqal) deseniz de qatelespeysiz. Endeshe, «mojet ly nasionalizm, prejde vsego kazahskiy byti sivilizovannym, prosveshennym y konstruktivnym» degenning arjaghynda qazaqtyng әli de bar-joghy beymәlim últjandylyghynyng ózin kemsitushilik pighyl joq dey alasyz ba? Ol óz erkiniz. Biraq... qazaq «nasionalizmi» býginde «Central Asia monitor» gazetining «aktualidy taqyrybyna» ainalghanyn qalay dep týsinesiz? «Nasionalizm» degen sózdin  tolyq týsindirmesine sәl keyinirek toqtalayyq. Dәl osy sózdi búl gazet tilshisi qanday maghynada qoldanyp otyrghanyn (jaghymdy ma, jaghymsyz ba?) ózi biledi. Biraq býgingi kýnnin, әsirese últqa degen niyeti taza adamdardyng týsiniginde búl «últjandylyq» degen sóz, últyn sýng, úlsýierlik, últqa jany ashu siyaqty iygi maghynada qoldanylady. Endeshe, atalmysh gazet tilshisi Sәule Isabaeva ony, yaghni, qazaqtyng últjandylyghyn órkeniyetti últjandylyq pa, (sivilizovannyi), bilimdi últjandylyq pa (prosveshennyi), jәne ýilesimdi (konstruktivnyy últjandylyq pa dep jilikteuining arjaghynda ne pighyl jatyr? Eger búl orystildi jurnalist qyzymyz últjandylyq, últshyldyq, úlsýierlikting órkeniyetsiz, bilim-biliksiz, ýilesimsiz degen  týrlerin de biletin bolsa solargha eng bolmaghanda sóz arasynda toqtala ketui kerek edi ghoy. Biz qazaqtyng últjandylyghy turaly qoghamda qyzu talas-tartys bolyp jatqanyn kórgen emespiz, endeshe «Central Asia monitordyn» «Uchityvaya shirokiy chitateliskiy interes k etoy diskussiy, my reshily prodoljiti ee»-syna jol bolsyn? Jәne búl gazet qashannan beri qazaqtyng últtyq joq-jitigin joqtaytyn bolypty? Jәne oghan sonshalyqty «shirokiy chitateliskiy interes» qaydan kele qalypty? Búl qyp-qyzyl ótirik emes dey alasyz ba? «Shirokiy interes» bolghan, bolmaghanyn bilmesek te» jeke óz basymyz gazet úsynghan búl taqyryptyng arjaghynda qazaq últjandylyghynda órkeniyettilik, biliktilik, ýilesimdilik (oryndylyq, ornyqtylyq)  mýlde joq qoy  degen kekesin jatqanday kórinedi de túrady.

Endi әlgi uәdemiz boyynsha nasionalizm degen sózge taldau jasap kórelik. «Kratkiy politicheskiy slovarida» (Moskva, Izd-vo, poliyt.liyteratury. 1989) búl sózdi Mәskeuding «azuy alty qarys» akademikteri men tolyp jatqan ghylym doktorlary «nasionalizm (últshyldyq, últjandylyq.-M.K.) degenimiz burjuaziyalyq jәne úsaq burjuaziyalyq iydeologiya. Ol qogham damuynda әleumettik-taptyq faktordan últtyq faktordyng basymdyghyn moyyndaugha negizdeledi. Nasionalizm–proletarlyq internasionalizmmen eshqashan ymyragha kelmeydi. Onyng әleumettik, qoghamdyq damudyng talaptaryna qarama-qarsylyghy kýsheyip, terendep bara jatqandyqtan da ol tarih betinen joyylady» dep týsindiredi. Búl ghalymdar qyza-qyza kele shovinizmning ózi de osy nasionalizmnen bastalady degenge megzeydi. Búl mysaldy keltirip otyrghan sebebimiz әsirese, Qazaqstandaghy orystildi basylymdar últshyldyq, últjandylyq turaly osynday pikirtalassymaqtar úiymdastyrghan bolyp otyryp, ózderining qazaq últjandylyghyn únatpaytynyn, qazaqtar óz últynyng mýddelerin, tili, salt-dәstýri, ózining osy elding iyesi ekeni siyaqty últtyq erekshelikterin mýlde oilamaytyn ylghy bir internasionalister, globalister bolghanyn qalaytyny qansha býrkemelese de ap-anyq kórinip túrady. Útyry kelgende aita keteyik, qazaq tildi aqparat qúraldarynda últshyldyq, últjandylyq qasiyetterding býgingi qazaqqa óte qajet ekeni turaly synar auyz sóz, pikirtalas aitylmaydy. Qazaq basylymdary óitsek  «elimizding әlemge ýlgi bolyp otyrghany» turaly úrandy sózderimizdi, tipti el tynyshtyghyn «býldirip alamyz» dep qorqady. Onyng ornyna pәlenshekenning zayyby orys, pәlenshekenning kýieui italiyalyq, sheshesi belorus, әkesi nemis degen siyaqty nadany úranshyldyq maqalalardy, telekórsetilimderdi kóbirek bergendi jón sanaydy.

IYә, qazaqty qazaq, taza qazaq dep, dinin  tengrist qazaq, krishnayd qazaq, islamist qazaq dep bólshekteudi shygharghan qazaqtardyng ózderi emes. Qazaqtyng basyn biriktirmeuding osynday aluan-aluan tәsilderin ne orys shovinisteri, ne orysqa adal qyzmet etushi orystildi Aljastar ekenin kózi ashyq qazaqtar әldeqashan týsindi. Qazaq ýsh jýz bolyp, ru, taypa bolyp qyrqysqan, soghysqan degen súmpayy ótirikterdi oilap tauyp, býginde jýzshildikting órtin qaulatyp jýrgender de solar. Olar osynyng bәri az bolghanday anda-sanda bas qosyp, últ taghdyryna baylanysty úsaq-týiek jiyndar ótkizip jýrgen azghantay ghana qazaq azamattaryn da bólshekteuding amalyn oilap tapty. Búl sayqaly sayasattyng ókilderi endi әlgindey últshyl, últsýier qazaqtardy syrttay «ljenasionalister», «psevdonasionalister», «psevdopatriottar», «naspattar» degen jer betinde joq, ózderi әdeyi oilap tapqan toptargha teliydi. Olar eng әueli «nasionalist», yaghni, últshyl degen sózding ózine bayqatpay-ghana jaghymsyz, jekkórinishti renk berip otyrugha tyrysady. Ásirese, «nasional patriot» degendi әdeyi «psihopat» degenge úiqastyryp «naspat» dep jazudy daghdy qyp aldy. Átten, olardyng osylay bildirmey qúrghan túzaghyna keybir oqyghan-toqyghandarymyzdyng da týsip qalatyny  ishindi uday ashytady. Osy gazetting әlgi «mojet ly prejde vsego kazahskiy nasionalizm byti sivilizovannym», prosveshennym y konstruktivnym?» degen súrqiya súraghyna әjeptәuir sayasatkerimiz Jasaral Quanyshalin «mening shovinisterge kózqarasym qanday bolsa, jalghanúltshyldargha kózqarasym da dәl sonday dep qoyyp qalady. Búl qoghamdyq ómirge, sayasatqa aralasyp jýrgen, oqyghan-toqyghany, azdy-kópti bilim-biligi bar-au dep jýrgen Jasaral Quanyshalin aitatyn sóz emes. Búl jәy oilanbay, qyzbalyqpen aita salghan nemese    qazaqtyng últtyq sanasyn qaytsem oyatamyn dep etegi elpi, jeni jelpi bolyp jýrgen az ghana azamattardyng keybireuine degen jekkórinishin syrtqa shygharu siyaqty kórinedi. Ol azamattardyng bәri birdey Jasaral siyaqty belgili sayasatker, joghary oqu ornynda dәris oqyghan, bir kezde oblystyq әkimshilik qúramyndaghy bir bólimdi basqarghan qyzmetkerler emes. Olardyng últ mәselesi jolynda shalys basyp, qatelesip jýrgen, sauaty da tómendeu, sayasatkerligi de osaldau tústary boluy da mýmkin. Olar sóite túra  qazaghym, qaytkende myna almaghayyp qúbyl zamanda tilin, dinin, dilin, salt-dәstýrin, ónerin, әdebiyeti men mәdeniyetin, atameken jer-suyn aman saqtap qalady, qaytkende últtyng joyylyp ketu qaupi bosaghadan bermen attap túrghanyn býgingi jas-kәrining sanasyna jetkizip, últtyq namysyn oyatugha bolady dep janyn jep jýrgen jandar. Múndaghy «órkeniyetti», «bilikti», «ornyqty» últshyldyq degenimiz qanday últshyldyq degen súraqqa  Jasaral joldastyng (myrzanyng emes!) bergen jauaby da onsha «tastay emes». Búl orayda onyng sonau alashordashylardyng sayasy qyzmeti turaly mysaly da kónilge qonymdy dey almaymyz. Búl bir, ekinshiden, meyli sayasy kýres bolsyn, meyli birynghay últtyq mýdde jolyndaghy kýres bolsyn olardyng qay qaysysynyng da tәsili tek Jasaraldyng oilaghanynday bola berui shart emes. Kýresting әdis-tәsili әrtýrli, onyng qaysysyn tandau–әrkimning shama-sharqyna baylanysty. Eng bastysy niyet dúrys bolsa bolghany. Eng bastysy bizding býgingi azamattarymyzdyng últshyldyghy degenimiz qazir qazaq siyaqty az últtardyng basyna qater tóndirip túrghan jahandanudan jәne keybir ózin ýstem sanaytyn últtar ókilderining shovinistik әreketterinen aman-sau saqtaugha, әri-beriden song últymyzdyng óz ishinen shyqqan tilden bezushi, últtyq sana-sezimnen júrday mәngýrttikten arylugha baghyshtalghan azamattyq kýres. Al búdan shoshynyp, olargha qarsy jalghan pikirler taratudy jәne әlgindey astarly, jymysqy súraqtar qoydy ne sayasy sauattyng tómendigi, ne últqa qarsy әreket dep biluimiz kerek. Qazir әrtýrli últtardyng elimizde ashylghan mәdeny ortalyqtary mine, sol últtardyng da  ózin-ózi әrtýrli kesir-kesapattan saqtaudyn, ana tili men dinin, ata-dәstýrin saqtaudyng qysqasy últ retinde aman saqtaudyng bir amaly. Osy orayda aitpaugha bolmaytyn bizde oryn alyp otyrghan bir sayasy orasholaqtyq mynau: Eger sen Qazaqstanda qazaq mәselesin kótersen, ol  jekelegen birneshe qazaqtyng ghana problemasy dep esepteledi. Al әldebir qaladaghy ne auyldaghy orys tilinin, orys mektebi men orys balabaqshasynyng mәselesi turaly bir maqala jazylsa ne teledidarda aityla qalsa, búl býkil orystyng tipti, býkil elimizding «qiyn problemasy» retinde ýlken bir dabyragha ainalady. Biz búl jerde Jasaralgha esh kinә qoymaymyz, ol –sóz joq naghyz últshyl, qany qazaghym, elim dep qaynap túrghan, әri óte bilimdar azamat. Biz  onyng tek ljenasionalister, yaghni, «jalghan últshyldar» degen bir auyz sózine óz pikirimizdi bildirdik.

IYә, orystildi basylymdar men keybir «ishten shyqqan shúbarjylandar» qazaqtyng býgingi úrpaghynyng biren-saran bolsa da últshyldyq pikirlerin, qazaqqa qatysty olar aitqan keybir úsynystardy «qarsy bazar qaghyp alyp» synap-mineudi, tipti bolmasa arjaghynda jymysqy astary bar súraq-jauap-symaqtar úiymdastyrudy әdetke ainaldyryp aldy. Osyndaylardy kórip otyryp «Apyr-au,  ózimizding últtyq mún-mýddelerimizdi aitsaq,  osyndaylar ony ilip alyp san-saqqa jýgirtetini nesi? Osylardyng artynda  jogharghy jaqta qazaqtyng oi-sanasyn, últtyq sezimin túqyrtyp otyrushy bireuleri bar-au, sirә» degendey kýpirlileu oigha ketesin.

Naghyz  sayasatker, naghyz últshyl azamat qashanda óz oiyn kýltil-biltilge salmay, bireulerdi aty-jónin atamay «ljenasionalist», «psevdopatriot», «naspat» atamay ashyq, naqty aitqanyna ne jetsin. «Central Asia monitor» gazetining osy taqyryptaghy saualyna sayasatker Rasul Júmalynyng qaytarghan jauaptary men keltirgen dәlel-derekterinde onyng oi-órisi men óresining biyiktigi, qay nәrsege de saf sezim, sabyrly oimen, asyghyp-aptyqpay tarazylay otyryp bagha beretin salmaqtylyghy anyq kórinip túrady.

Rasynda últshyldyq (nasionalizm) sózining týp-tórkinin kommunistershe jaghymsyz rayda týsindiruding zamany ótkenine, oghan býgingi әlemdik geosayasy da, ekonomikalyq ta ózgeristerge oray týsinik beru qajettigine qaramastan búl sózge әli de ýrke qaraudan nemese ony júrtshylyq arasynda ýrey men jekkórinishtilik (insinuasiya) tughyzu ýshin paydalatyndar әli de az emes.  «Qazaqstan degen memleketting atynyng ózi qazaq sózinen shyqqandyqtan qazaq últy–múndaghy tituldyq últ. Sondyqtanda últshyldyq degenning ózi qazaq últshyldyghy dep týsinilui qajet. Keybireuler últshyldyqty qazaq últshyldyghy deu dúrys pa, әlde qazaqstandyq últshyldyq deu dúrys pa deydi. Búl osy qazaq últshyldyghy degen úghymgha basqasha maghyna beru ýshin әdeyi búrmalau. Mysaly, «qazaqstandyq últ», «qazaqstandyq til», «qazaqstandyq últshyldyq» desek onyng oidan shygharylghan, naqty ómirge juyspaytyn, qoldan jasalghan, yaghni, tәjikstandyq, qyrghyzdardy –qyrghyzstandyq demeymiz ghoy. Olar yqylym zamannan tәjik, qyrghyz dep atalyp keledi»,-deydi sayasatker Rasul Júmaly. Óte dúrys. Endeshe,  birese qazaqtiki, birese qazaqstandyqtardiki dep bólshekteu kimderge qajet bolyp jýr? Jәne qazaqtyng qanday últshyl úlynyng ne qyzynyng orys últshyldary (nemese shovinisteri) «Rossiya toliko dlya russkiyh» dep aiqaylaghany siyaqty «Qazaqstan tek qazaqtar ýshin degen úran tastaghanyn kórgenimiz bar ma?! Qúday keshirsin, әlde bizding sorymyz osynday әperbaqandyqqa, birbetkeylikke barmauymyzdan ba eken? Qalay deseniz,  olay deniz, biraq Qazaqstanda túratyn orysty da, evreydi de, negrdi de sen qazaqsyng dep qazaq ete qong onay sharua emes. Ánebir kezde bir chukcha Sank-Peterburgte iship alghan bir-eki orys azamatyna «my je s vamy bratiya» degeni ýshin ony «ty nam ne brat, kosoglazyy chert» dep ólimshi qyp úrypty. On jerden osy elde tuyp ósse de qazaqsha «nan», «túz», «su» degen eki ne ýsh әripten túratyn sózdi aitpaytyn orys eshqashan «mening últym –qazaq» dep aitpaydy. Aytsa, teledidardan, gazet tilshisine bergen súhbatynda auyzeki aita salady. Biraq ol eshqashan qazaq bolam dese de bola almaydy.

Sonymen, qazaq últshyldyghy degen sózding júrtshylyq arasynda qanday kónil-kýy tughyzatyny turaly qysqasha oy aitqan boldyq. Qazaq últshyldyghy nemese men últshylmyn degen adamdy teris pighyldy dep týsinu ne sauatsyzdyq, ne qazaqtyng últtyq taghdyryna dos niyetti adamnyng týsinigi emes. Últshyldyq, qazaq últshyldyghy degen sózge keybireulerding ýrke qarauynyng basty sebebining biri– biz osynau qasiyetti sózdi  kóbasa qoldanudan әli de saqtana beretindigimizde bolyp otyr. Sony bayqaghandyqtan da keybir orystildi basylymdar men orystildi qandastarymyz–búl orayda aluan týrli pikirler tughyzyp, aluan týrli qúityrqy astary bar saualnamalar jýrgizedi. Bizding parlament pen ýkimettegilerding kópshiligi el aldyna shyqqanda tek oryssha sayrauynyng arjaghynda últshyl degen sóz olargha әldebir ýreyli kórinetini jәne әldeqaytyp ketpeyinshi degen sauysqan saqtyq jatqany da shyndyq. Ol az bolsa oryssha sóilesem bilimdi, kýshti bolamyn degen mәngýrttik sanadan arylmaghan qandastarymyz jәne V.Lenin aitqan «velikoderjavnyy shovinizmnen», «úlyorystyq» aurudan  aiygha almaghandar әli de jetkilikti. Biz últshyldyqty, qazaq últshyldyghyn maqtan tútuymyz kerek. Últshyldyq orys shovinizmi siyaqty qorqynyshty kesel, auru emes. Ol– eng әueli óz últyndy sýn. Abzaly biz qazaq últshyldyghy, qazaq últjandylyghy degendi tu etip, ony iydeologiyamyzdyn, úrpaq tәrbiyesining ýlken bir pәni etip kótersek te artyq bolmas edi. Búl –jahandanu zamanynda qazaqty aman saqtaudyng bir qúraly desek adam aldynda da, Qúday aldynda da kýnәhar bola qoymaspyz.

Myrzan  KENJEBAY, aqyn,

Mәdeniyet  qayratkeri

Abai.kz