Bir qymbat mýlikti iyelenginiz kelip jýr, biraq aqshanyz jetpeydi delik. Shartty týrde on myng dollardyng kóligi bola salsyn. Biraq qaltanda bir myng ghana bar. Qalay sheshemiz?
Oilanugha erinbegen adam neshe týrli jolyn tabady,-dep jazady «degdar.kz» portaly.

Mysaly birinshi variant, rassrochka. Biraq on payyz aqsha qúighangha kóligining kiltin ústata salatyn keng jigitter bizde kóp emes. Tabylyp ta jatady. Biraq kóbine júrttar ondaylargha qútyla almay jýrgen kóligin úzatyp jiberedi. Qúighan benzinyndy simire beretin krakodil nemese motoryna su ketip, mayy kópirip túrghan birdenege tap bolasyn. Sosyn ýsti-basyng qara may bop, kólikting astynda mandayynyng sory bes eli taghdyryndy boqtap jatqanyng jatqan.
Ekinshi variant bar, kredit alasyn. Biraq bes jyl boyy tapqan-tayanghanyndy jiyp, alghan aqshandy eki-ýsh ese artyghymen tólep beresin. Onyng da aqyry taghdyryna til tiygizumen ayaqtaluy mýmkin.
Ýshinshi variant bar, tirnektep jýrip tapqanyndy әrbir tiynyna deyin sanap, eseptep, júmysyna stroga avtobuspen, onda da peresadki jasaudan qashyp jýrip jinaysyn. Áriyne búl kóp qazaqtyng qolynan kele bermeydi. Qúrghyrdyn, keyde et jeging kelip ketedi, keyde bir toyda, betashardyng ýstinde júrt aldynda jomarttyghyng ústap ketetini bar degendey..
Tórtinshi variant bar, bizneske salasyn. Osyghan deyin aitylghandardyng ishindegi bolee pragmatichnyy joly osy bolu kerek. Áriyne, bastapqy myng dollar aqshamen pәlendey biznes ainaldyru kónilge qonymsyz. Biraq qolynan kelgender, Shymkentting jigitteri istep jatady.
Qysqasy, oilana berseng týrli varianttar shygha beredi. Árqaysysynyng óz artyqshylyqtary men kemshilikteri bar.
Biraq biz bilmeytin eng optimalinyi, eng bir tóte joly bar eken. Ol – Qúdaydyng qayyrymdylyq arifmetikasy. Qúday qúranda «bergen sadaqandy on ese qaytaramyn» dep uәde etken eken (Ózim oqyghan joqpyn, din ghúlamasynyng auzynan estidim).

Qayyrymdylyq aqsha, gumanitarlyq kómek, sadaqa degenimiz depozittyng bir týri ghoy. Bankterden bir aiyrmashylyghy múnda óte úsaq jazumen jazylatyn qaghaz jýzindegi kelisimshart jasalmaydy, EPS-nyng da qajeti joq. Jaratushynyng ózi garant bolady, Abeshang degen bir sózi ghana bar. Taghy bir aiyrmashylyghy, syiaqy mólsherlemesi bizding bankterdegidey 8% nemese 10% emes, On ese dep kórsetilgen. Sosyn ol kisi Kaspiy bank siyaqty «% godovyh», «% v god» dep shatastyryp, spekulyasiyagha barmaydy. Konkretno, on ese ghyp beremin dedi, beredi. Ázirge jer betinde onday syiaqy mólsherlemesin uәde etken bank joq.
Sonymen janaghy kólikke keleyik, on myng dollargha kólik alghynyz kep túr. Biraq qaltanyzda myng dollar. Bәribir jetpey túr, odan da sol aqshany qayyrymdylyq iske ýlestirip beriniz. Kóp úzamay uәde etilgen on eselik syiaqynyzdy alasyz.
On ese degenimiz, eng tómengi uәde etilgen syiaqy mólsherlemesi. Onyng ýstinen beriletin «qosymsha payyz» degen bolady. Mysaly, siz qayyrymdylyq jasau barysynda songhy aqshanyzdy tastasanyz, yaghny risk óte joghary bolsa, ol da eskeriledi. Sәikesinshe, ýstinen taghy payyzdar qosylady.
Nemese sizding oiynyzda materialdyq payda maqsattary joq, әnsheyin bireuding qinalyp túrghanyn kórip, soghan qol úshyn beru maqsatynda sadaqa bergen bolsanyz, Qúday ony da eskeredi, syiaqy mólsherlemesi әldeqayda joghary bolady. «Alla rizalyghy ýshin» ghana beriletin sadaqa bolady. Onyng da óz esebi bar. Ókinishke qaray, búl qosymsha payyzdardyng qansha ekenin, qalay esepteletinin bileymin, qúday ózi sheshedi. Áytpese, 1C-ke salyp jiberip shygharyp bere salaugha bolar edi.
Sózding qysqasy, sadaqa beru barysynda bireuge qol úshyn sozudy oilamasang da, Alla rizalyghyn oilamasang da, tek aqshamdy kóbeytip alayyn degen taza dýniyauy maqsat qana bolsa da On ese syiaqyndy alasyn. Al ar jaghyndaghy qosymsha payyzdar ózinning jeke peyiline baylanysty.
Búl turaly bayaghyda bir din ghúlamasynan estip edim. Keshe soghan taghy bir kóz jetkizdim, sosyn júrtqa da aita otyrayyn dedim. Áytpese kósemsip, uaghyz aitu oiymda joq edi.
Keyde oilaymyn, Amerikanyng erekshe bayyp ketkeni de osy sadaqadan әserinen be eken dep. Alghashqy kezderi protestantizm qayyrymdylyq jasau iydeyasyn qatty kótergenin bilemiz. Qarapayym adamdar qara nannan artylghan aqshasyn «bolashaqtyng kapitaly» dep memleketke laqtyra bergen. Keyinnen búl dәstýrdi Europa túrghyndary ilip әketti. Sadaqa men gumanitarlyq kómek beru jaghynan europalyqtargha әli de eshkim ilese almaydy.

Abai.kz