Úly ata-babalarymyz armandaghan tәuelsiz eldigimizding bәsekeli ómirine qabiletti, últtyq namysy men ar-úyaty zor, jenimpaz qaysar jigeri men ruhy asqaq, esti de tekti, kemel de kemenger kisilik pen kóregen túlghagha say ete otyryp, ozyq kýide tәrbiyelengen qayratker úl-qyzdardy erekshe mýddeli kýidegi jauapkershilikpen qaulata órbituding kezeni әldeqashan tudy. Biraq osy kýnge deyin búl qúbylystyn, negizinen alghanda, últtyq qúndylyqtar men asyldyqtarymyzdyng jýgensizdikpen, bassyzdyqpen shekten tys azghyndaugha úrynuy, qúrdymgha qúldyrauy әldeqayda basym kýimen ushyghyp barady.

KÝLLI QAZAQQA AShYQ ÝNDEU

 «Ómirim halyqtiki, ólimim ghana ózimdiki».

Áyteke biy.

Últyn janynday sýie biletin tekti biylik iyeleri!

Qayratkerler men kәsipkerler!

Asa qúrmetti әke-sheshe men ata-әjeler!

Qadirmendi zamandastar!

IYә, shynymen de biz, qazaq, óz qyzdarymyzgha ómirlik úlaghaty zor amanatty mindetteuding auaday qajet ekendigin bilemiz be? Eger bilsek, ol qanday dәrejede mәn men maghynagha, mazmún men manyzgha iye? Mine, solargha nazarymyzdy audaryp kórelik.. Qyz tәrbiyesi – últ tәrbiyesi. Últtyn, yaghny qazaq sanynyng ónip-ósui, әlde óshui qyzgha tikeley baylanysty ekeni ayan.

ÁKE-ShEShE QYZYNA

QANDAY AMANAT MINDETTEU QAJET?

Ayauly qyzym, saghan búl ómirlik manyzy orasan zor amanat-ósiyetimizdi mindetteuimizge toghyz nәrse negizgi sebep boldy: 

1. 1.         Taghdyrdy boljap bolmaydy; 
2. 2.         Eshkim de ózining qansha ómir sýretinin bilmeydi;
3. 3.         Qazaq eli ishten jýgensiz irip-shiru men kýireuding tendesi joq rekordtyq kórsetkishterin eseleuding kesapatynan jas júbaylardyng ajyrasuy (Úlybritaniyanyng «Economist» jurnaly ajyrasqan júptar sany jaghynan Qazaqstan әlemdik ondyqqa engenin habarlady) shekten tys ushyghuyna baylanysty sәbiylerding (jetim jәne tastandy balanyn) taghdyryna alandaushylyqtyng kýsheye týsui;
4. 4.         Shet elderge namyssyz, opasyz mәngýrttikpen úl-qyzdarymyzdyng satyluy, el ishinde nәresteni saudagha salyp, jýgensizdikpen (bir ghana Almaty oblysy 22 nәresteni satqandyghy rastaldy) satylymgha shygharyluynyng opasyzdyghy óristey týsui;
5. 5.         Tughan úl-qyzdary bola túra qarausyz qaldyrghan, keyin internatqa toghytyluy arqasyna qan jylaghan qarttardyng sanynyng eselene týsui;
6. 6.         Tendesi joq últtyq ortaq baylyghymyz orasan zor bola túra, ózge júrttan erekshe artyq mýmkindikteri men ózgeshelikteri jetkilikti bola túra, elding últtyq demografiyalyq (qazaq sanynyng óte azdyghy) ahualynyng kýireuge týsui; Últtyq genofondynyng azghyndauy;
7. 7.         Óz Atamekeninde, ózining tughan elinde jýrgenine qaramastan qazaqtyng әleumettik, túrmystyq, qúqyqtyq (ýisiz, kýisiz, 1,2 million kedey, qazaqstandyqtyng 22 payyzdan astamy júmyssyz...) ahualynyng jýgensiz kýireuge týsuine baylanysty boydaq úldar men qyzdar otbasyn qúra almay shekten tys azghyndaushylyqqa úrynuynyng (kóktemey soluynyn) ushyghuy;
8. 8.         Qazaq qauymynda aldynan dәris alghan shәkirtterdi bәsekeli ómirge qabiletti, esti de tekti, kemel de kemenger, halyqshyl azamatqa, qajymas qaysar qayratkerge layyq ete otyryp, san salagha órbite bilude janqiyar halyqshyl naghyz ústaz, yaghny tolyq ústazdyng (tek ózining pәnine ghana shektelgen ústaz – tolyq ústaz bola almaydy) bolmauy. El, últ, úl-qyz, shәkirtting taghdyry degende janyn qiyar halyqshyl, shynshyl, qajymas qaysar qayratker ústaz – naghyz ústaz. Tek biylikke qaytken kýnde de kiriptar etuding shekten tys mәjbýrleu ozbyrlyghynyng ushyghuy jәne ústazdyqqa qatysty keshegi últtyq qúdiretke say prinsipshil asyl azamattyq qabilet-qasiyetting qúrdymgha qúldyrauy;

Tek qana Ontýstik Qazaqstan oblysynda 16 jasqa jetpey, jýkti bolyp qalghan 220 oqushy jasóspirimning bary rastaldy. Búryn-sondy bolyp kórmegen tendesi joq dәrejede eldi jaylaghan jezókshelikke mәjbýrlik ýrdiske ainaldy. Qaraghandy oblysy boyynsha bauyr etinen jaralghan nәrestesin tughan anasy qoqysjәshikke, al Jambyl oblysy әjethananyng (Jansayany) shúqyryna... laqtyru siyaqty opasyzdyghy óristep barady. Mineki, býgingi óskeleng úl-qyzdarymyz kórkem minezden júrday, últsyz, jigersiz, teksiz, namyssyz, ar-úyatsyz, kýressiz mәngýrttikpen úsaqtalyp qúrt-qúmyrsqagha ainalghan opasyz shәkirt shekten tys qaulau sebepterin, yaghny otbasy men oqu-aghartu (mektep, jogharghy oqu ornynda) salasyna 70-80 payyzdan astamy әielding (eger erkek 70-80 payyz qúrasa, elge paydaly koeffiysent rekordtyq útysqa jeteri sózsiz) tәlim-tәrbiyesining jәne tәrtibining qúrdymgha qúldyrauy men opasyz ústazdyqtyng kesapatynan ekenin ótken tariyh, ghylymy enbek, ómirlik túrmystyq tәjiriybe búltartqysyz dәleldep otyruy;

1. 9.         Sonday-aq basqa da kóptegen kókeytesti ózekti de ótkir últtyq mәselelerdi erterek aldyn aludyng maqsatynda kýnibúryn aityp, erekshe kýide eskerte otyryp, asa qajetti is-sharalardy útqyrlyqpen qolgha alghanymyzdyng paydasy orasan zor bolmaq.

Óitkeni tәuelsiz eldik, últtyq túrghysyndaghy, halyq, úl-qyz túrghysyndaghy ózekti de ótkir mәselelerge baylanysty, әsirese sәbiylerding taghdyryna qatysty tuyndaghan jýrekti tebirentetin tekti sóz temir qaqpany da ashady. Biz, qazaq mәngilik elge ainala bilu ýshin memleket tarapynan eng aldymen Otbasyn Asyldandyru Uniyversiytetin jedel týrde ashyluyn jedel týrde talap etemiz. Búl – býgingi bәsekeli uaqyttyn, zamannyng eng negizgi qatang talaptarynyng biregeyi ekeni ayan. Ottyng basynda otaghasy (әke) onalmay, otbasy onalmaydy... Endeshe jýgensizdikpen, bassyzdyqpen azghyndaghan qoghamymyzdy, eldigimiz ben últtyghymyzdy kemeldendiruding eng útqyr is-sharalaryn eng aldymen otbasynan bastaghanymyz abzal. Qyz týzelmey, әiel týzelmeydi... Sol sebepten de, HHI ghasyrda biz, qazaq qauymy, qysqa jәne úzaq merzimge negizdelgen keshendi de jýieli eng ozyq jobalardy jedel týrde is-jýzine asyrmayynsha, sayyp kelgende qogham, әlem týzelmeydi. Múnsyz Úly dala eli – úly arman jolynda el, últ, úl-qyzdarymyz kózdegen mejeli úly múrattaryna qol jetkize almaytyny sózsiz. Sol siyaqty múnsyz Elbasynyng «Últ jospary – qazaqstandyq armangha bastaytyn jol» («Egemen Qazaqstan» № 2 (28730) 6 qantar 2016 j.) atty jobasynyng da útqyrlyqpen iske asyryluy jәne últqa, halyqqa eng jaghymdy da paydaly koeffisiyentteri zor boluyn mýltiksiz qamtamasyz ete biludin, qysqasy baytaq eldin, últ pen úl-qyzdarymyzdyng býginine jәne bolashaghyna útqyr da minsiz kýide qyzmet jasay biluding eng útymdy ónegeli de ozyq, serppedey serpindi de serpilisti útqyr betbúrystaryn jasaqtay almaydy. Demek múnsyz qazaq qauymy bәsekeli ómirge qabiletti jәne layyqty mәngilik el, ónegeli últ bola biluge úiysuy, qúlshynuy, útqyr dәrejede qalyptasa bilui ekitalay dýnie ekeni haq. Biraq múnday strategiyalyq manyzy orasan zor úly qúbylysty tezirek ornyqtyra bilu maqsatynda kóregen kisilikpen der kezinde kóre bilip, qaytken kýnde de qazaq elin úly kóshke ilestire biludi tezirek jónge týsire biluge qatysty kózemeldeudi erekshe mýddeli kýidegi útqyrlyqpen jetildiru arqyly ghana ozdyryp otyrudy asa qatang maqsat tútqan súnghyla sayasat, kemel de kemenger kósemdik bar ma? Danyshpan Mónke by men Abylay han babalarymyz artyna eldigi men últtyghyna asa airyqsha kýide alanday otyryp, qatang týrde eskertumen bizge amanat etken jәne onyng iske útqyr da minsiz kýide asyryluyn armandaghan kóregen de dana, kemenger de kemel últtyq kósemdik auaday qajet.   

Biz sening әke-sheshenbiz, saghan aitugha mindetti ómirlik amanat-ósiyetterimizding barlyghy da qazaq balasynyn, әsirese ózimizding basymyzda ómirlik jolda kezdesken kedergi men kesapattardan alghan ashy sabaqtarymyzdan tuyndaghan. Sondyqtan ótken sonau sәtsizdikti, opasyz is-әreketterdi, teksiz tәrbiyesizdigimiz ben úyatsyz kelbetimizdi qaytalamaudyng qamy ýshin paydasy mol bolady dep sanaymyz. Ózine-ózi bilikti ústaz bola bilgen esti de tekti, kemel de kemenger әke-sheshe ghana oza alady. Ol ýshin bú dýniyemen qatar ahiyretti de tereng oilap, Qúdaydan qorqyp, úl-qyzdarymyzdyng oi-sanasyna, ón-boyyna dinimiz ben imandylyqpen órilgen salt-dәstýrimizding asyl qúndylyqtaryn shegelep sinire bilu eng birinshi kezektegi mindet ekenin esten shygharmauymyz kerek.

IYә, ómir adam balasyna bir-aq ret beriledi. Kez kelgen tekti, kemel, halyqshyl azamat, әsirese әke-sheshe, ata-әje, ústaz últtyq mýddening eng biyik ýdesinen shygha bilu jolynda qatelespeudin, adaspaudyn, sonday-aq el, últ, úrpaq, shәkirtting qamyn tiyanaqty kýimen jeude qajymas qaysar qayratkerlikten ainymaudyn, eshkimning de (biylikting de) arbauyna týsip, bir sәttilik opasyz úpay ýshin, yaghny ataqqa, syilyqqa, baylyqqa, lauazymgha satylmaudyng útqyr joldaryn tekti kisilikpen, jan-jaqty izdenimpaz da talghampaz kóregen biliktilikpen kýnibúryn qarastyra bilgen, qamaldyng altyn túghyryn nyqtap qalay bilgen jón bolady.

Sonymen, qyzym, sen ómir boyyna erekshe kýidegi boytúmarday ústana jýrip, minsiz kýide atqarugha mindetti qadau-qadau ómirlik ósiyet-amanatymyzgha, talap-tilekterimizge qatysty әngimege keleyik. Endeshe solardy taratyp aitar bolsaq:

• Sen boyjetken song bizden kettin, óz erkinmen qalaghan jerine jettin. Endigi qalghan uaqyttyng bәrinde de mәngilik bosaghana tastay batyp, suday sine biluding eng útqyr ýlgi-ónegesin qalaugha mindettisin;
• Mәngi bosaghanda sýieging shiruding dengeyine jetkenshe, yaghny óle-ólgenshe ósip-ónuding jәne gýldep órkendey biluding eng ozyq ýlgi-ónegesin sheberlikpen qalyptastyra biluge tiyistisin;
• Kýieuindi tóredey qylyp tórde kýte biludin, han dәrejesinde qúrmettey biludin, sonday-aq ata-enenindi, kýieuinning birge tughan jan bauyrlaryn, eng jaqyn tuystaryn qasterlep qadirley biluding eng ozyq ýlgi-ónegelerin de erekshe útqyr dәrejede jasaqtay bilude tek ozyq kýide bolugha mindettisin;
• Áuletting yntymaqty tirligi men suyspas syilastyghy ishikting ishki bauynan da ystyq әri yntyq dәrejede zor boluyna qatysty jәne merekeli de berekeli auyzbirligine qatysty myzghymas birlik Tuyn airyqsha kýimen kókte jelbirete biluge airyqsha kýide boryshtysyn;
• Áyelding baqytty boluy tek aqylynda ghana emes, parasatty da kóregen, kemel de kemengerlik útqyr isinde, tekti kisiligi zor kelbetinde ekenin kýndelikti tirlikting aghymynda ýnemi basshylyqta ústay biletin, ainalasyna núrly shuaq shasha biletin tolyq Adam retindegi, Elanasy retindegi janashyl da progresivshil baghytyndaghy kóshbastar qayratymen ghana baqytty bolady;
• Qyzym, tek ózinning jeke basyndy ghana oilap, teksiz nadandyqpen ózimshil opasyz keshelikke salynba, keyin qasireti, ózekti órter ókinishi ómir boyyna auyr bolady. Áyelding eng basty úly armany da, eng negizgi maqsaty da – aldymen otbasynyng jyluyn qaytken kýnde de suytpaudyng dara da dana ýlgisin taba bilu. Bala-shaghany alansyz baqytty kýide órbite bilu. Sondyqtan әuletting yntymaqty ortaq tirligin tekti kemel kisilikpen búrynghydan da beter nyqtay biluding ónegeli ozyq ýrdisterin jetildire otyryp, saqtay bilu, ozdyra týsu. It boq jep te, әiel kýieusiz de kýn kóredi desek te, ajyrasu – ar-úyaty bar, aqyldy, parasatty, sauatty, tekti, kemel de esti әielding isi emes. Búl – kisilik emes, eng soraqy ólim. Búl – tendesi joq opasyzdyq, úyatsyzdyq, teksizdik, nadandyq... Kýieuge shyqqan qyz ýiine qaytyp barghan song tórkinimen tóbege shyghyp, baqytqa bólendi degendi estigen eshkim joq. Tarihta bolghan da emes, bolmaydy da. Búl, shyndyghyna kelgende, sәbiyge jasalghan qatygez jauyzdyqqa para-par әreket. Búl – eng aituly qasiret. Áke-sheshening ajyrasuynan tek balalar shekten tys zardap shegedi. «Ákemiz qashan keledi?» dep ýnemi izdeydi, ansaydy, jýregi ómir boyy qan jylaydy, densaulyqtan aiyrlady. Ákesiz bala ózgeden ózin kem sanaydy, túiyqtalady. Qatygez, imansyz, jaramsyzdyq (auru) túqym qualaydy. Qysqasy sәbiylerding býgingi jәne keleshek eng jarqyn baqytyn tereng jan-jaqty oilaudyn, shyqqan teginen, әkesinen, jan bauyrynan aiyrmaudyn, onyng eshkimge de (әsirese teksiz, nadan, kesapaty zor, jýrgen jerin tek arandatqysh... «naghashygha») kiriptar etpeudin, kónilin jautandatyp alandatpaudyng eng ozyq ónegesin útqyr jasaqtau bolsa kerek. Ólimnen – úyat kýshti. Ókinishke qaray esti de tekti, kóregen de kemel әke-sheshe bola biluding ónegesi orasan zor ýlgili úlaghattaryn úqpaytyndyqtan teksiz, paryqsyz, parasatsyz, aqylsyz, tәrbiyesiz, sauatsyz... mәngýrt qúlda úyat, ar-namys, kisilik atauly mýlde bolmaydy;
• Otbasyn birlik pen tirlikke biriktirgish, ýilestirgish adal dos ómirlik tirshilikte óte-móte siyrek kezdesedi. Al ýlgili-ónegeli danalyqtan qaytken kýnde de qiytúrqy qulyqpen adastyryp, aulaqqa qashyryp, keyin otbasyndaghy birlik pen tirligindi iritkish zalym, kóre almaytyn qaskýnem dúshpan ainalanda qaulaumen jýr. Sondyqtan barghan әuletinning auyzbirligi men ómirlik tirligine qatysty eshkimning de arbauly sózderine erme, arandatqysh isterine senbe, ósek-ayannan, útys bermes әngimeden mýlde aulaq, óte qashyq bol. Otbasynda bolghan әngimeni syrtqa eshuaqytta shygharma. Otbasylyq ishki sharuagha syrttan eshkimdi de aralastyra kórme. Olar óte qauipti, mindetti týrde adastyrady, arandatady, orgha jyqpay qoymaydy. Tek qana otbasynmen, yaghny janyndaghy ómirlik kýieuinmen, ata-enenmen әrdayym adal da aq niyetti tekti kisilikpen aqyldasa biluden eshqashanda janylma;

Jasyng úlghayyp sen de bir kýn qartayasyn. Qartayghan adam – ókpeshil, kinәmshil, kónilshek keledi. Óitkeni nerv jýikesi sәl nәrsege lezde qozghysh jәne tozghan kónili tez jaralanghysh keletindikten ózine ýnemi qorghan izdeydi. Sondyqtan onyng kónilin ýnemi aulay bil, oghan kisilik aq niyetti qabaqpen, sergek te adal, shyn janashyr kónilmen qarap, erekshe jyly jýrekpen pana bola bilu, búl – eng aituly paryzyn. Ótey bilseng órkening ósetinin úmytpa. Ata-enene, ýlkenderge eshqashan qarsy sóileme;

• Ata qarghysy – oq. Ata-enennin... qarghysyn arqalama. Tek qana alghystary men aq batalaryn (dúghalaryn) tәrbiyeli de kóregen kisilikpen, útqyr iskerlikpen arqalay bil. Ómir boyyna ózing de, úrpaghyng da kókteumen kógeresin, kórkeyesin, órising keneyip órkendeysin;
• Balam, ómirlik tәjiriybesi men ónegesi zor ata-enemen (eger olar elge belgili bolyp jatsa núr ýstine núr emes pe?!) birge túru, búl – otbasylyq myzghymas birlikti búrynghydan da beter nyqtay týsudin, olardyng ómir boyyna jighan-tergen ruhany baylyghyn, aqylman danalyghy men kemenger kemeldigin ýirenip qaludyn, keyin olardy ozdyra týsudi mengere biluding eng útqyr da útymdy joly ekenin dúrys týsin;

Aqyldy, esti kelin kekshil bolmaydy, ibaly da inabatty, bilimdi, kórgendi, tekti de meyirimdi, bekzat minezdi, keng bola biluge qúlshynady. Qit etse «ketem» dep baybalam salyp, teksiz ashugha, nadandyqpen azghyndaugha úrynba. Jalghan namys, kórsoqyr, teksiz dýbaralyqpen ózim bilemdik kim-kimdi de kórge tyqpay qoymaydy.

Kelin ózi ene atanghanynsha «praktikada» jýredi. Al onyng ómirlik ústazy – esti, tekti, kóregen kemel enesi. Otbasynda qajettilik tuyndaghan key sәtte ata-enenning úrys-kerissiz kýide shyn janashyr aq jýregimen qatqyldau aitylghan útqyr aqyl-kenesterin, talap-tilekterin kek tútpay, esti de tekti kisilikpen útqyr kýide qabylda. Óitkeni saghan qaratyp aitylghan aqyl-kenestin, talap-tilekting bәri de seni shirata týsu ýshin, úrpaghyndy alansyz órbite bilu ýshin auaday qajet jәne olar taptyrmas altyn qazyna ekenin tereng týsinip, útqyrlyqpen iygere týs, airyqsha mengere bil. Múnday ómirlik tәlim-tәjiriybesi zor, bilim-biliktiligi men kóregen kemel kemengerligi mol adal jýrekti ata-eneni ýnemi qasterlep qadirley bil;

• Qoldaghy baryna qanaghatshyl kýimen qara, ysyrapshyl bolma. Qatar-qúrbylarynnan, zamandas tústastarynnan tek ýlgili ónegenmen ghana ozyq bol. Aynalana sezimtal, meyirimdi, shuaqty bol;
• Biz, artynda qalghan әke-sheshen... endigi eki dýniyede de (yaghny búl dýniyede de, o dýniyede de) razy bolsyn desen, Úly Jaratushy IYemiz qoldap, kýlli ata-babamyzdyng aruaqtary jelep-jebeumen tynysh úiyqtasyn desen, qala berdi qazaq qauymynyn, әsirese ata-enennin... saghan degen dәn rizashylyq aq niyeti zor bolsyn desen, eng aldymen ózine erekshe kýide mindettelgen osynau ómirlik ósiyet-amanatymyzdy, talap-tilekterimizdi qatang týrde mýltiksiz oryndaluynyng úly maqsatynda erekshe belsendilikpen airyqsha kýide kýrese bilu qajettigin esinnen shygharma...

Mine, búlardyng bәri sayyp kelgende eldigimiz ben últtyghymyzdyng aibyndy abyroyyn búryn-sondy bolyp kórmegen dәrejede asqaqtata bilu bolady. Búl – óz kezeginde bәrimizding de abyroyymyz ben mereyimizdi asqaqtata biluding eng negizgi altyn túghyry ekenin esinnen әste shyghara kórme. Endeshe osylardyng bәrin jýzege tek tekti abyroymen minsiz kýide asyra bil, kókke de, kópke de asqaqtatumen ozdyra bil, qyzym.

Sonda ghana sen de baqytty bolasyn, úrpaqtaryng da baqytty bolady, biz de baqytty bolamyz. Eng bastysy – mәngilik bosaghandy tendesi joq eng jarqyn baqytqa bóley bilu, búl – sening eng negizgi úly múratyn!

Kemel de kemenger, izdenimpaz kóregendigi zor úl-qyzymyzdyng eng isker de eng útqyr altyn bapkeri bola bilu, búl – әrbir әke-sheshenin, ata-әjenin, ústazdyng eng úly múraty. Qamshy sabynday qysqa ómirding ónegesi zor, ozyq ta útqyr, dara da dana ýlgileri kóp – tek eng sarasyn qapysyz kýide tanday bilu óz qolynda. Sózding qysqasy, baqyt ta, baylyq ta, sәnde de mәndi ómir de óz qolymyzda.    

Biraq múny kemel de kemenger, kóregen kósemdigi asyl qadir-qasiyetke layyq eldik, últtyq túrghysynda, baytaq halyq, úl-qyzymyzdyng býgingi jәne keleshek taghdyryna qatysty tereng oilay alatyn esti de tekti, bilimdi de bilikti, kóregen de kemel әke-sheshe, ata-әje býgingi qoghamymyzda qalmaghany qalay? Eger qalsa qayda jýr olar?

Mine, osynau ómirlik amanat-ósiyetterding jauapkershiligin úzatylghan qyzyna mindetti týrde beriletin jasauyna qosyp, esten shyqpastay saltanatty týrde birge tabystalyp jatsa núr ýstine núr bolmas pa edi?!

HHI ghasyr sahnasynda ónegeli úly últ bolyp úiysugha úly kóshti bastap, mәngilik elge ainala biluding jolyndaghy kóregen danalyghy men kemenger kisiligi osy emes pe, aghayyn?!

Qazaqtyng keshegi tekti qauymynda «Abysyn tatu bolsa – as kóp», «Qyz kýieuge tek ózi baqytty bolu ýshin emes, kerisinshe barghan mәngilik bosaghasyn qaytken kýnde de baqytty ete bilu ýshin shyghady» dep ómirlik yntymaqty birlik pen janashyl progresivti tirlikke ainymastay serttese (anttasa) biluining úlaghatty syry men pәlsafalyq qúdiretining týp-tórkini osynda jatsa kerek.

Olay bolsa: Kók bayraghy Alashymnyn, kók bayraghy, Namys, jiger úly kýshting ot – qaynary, Egemendi elimning kóginde jaryq júldyz, Jelbiresin qazaqtyng kók Aybary!

Qalay degende de, sózding shyny kerek, múnday ómirlik amanat-ósiyetterdi, talap-tilekterdi qyzgha mindettey biludi biz, býgingi HHI ghasyr sahnasynda ómir sýrip jatqan әrbir qazaq otbasy, qolgha jedel týrde alatyn eng kókeytesti de manyzy orasan zor últtyq mәsele ekeni dausyz. Sonday-aq múnday kókeytesti taghdyrsheshti últtyq mәselelerdi memlekettik dәrejede qolgha aludyng da eng ontayly sәtteri әldeqashan tudy. Biraq...

Endeshe, qalyng elim, qayran júrtym, qazaghym, tezirek janasha oilanayyq, opasyz úiqydan jappay júmyla oyanayyq. Aynala antalaghan qauip-qaterding yqpaly men obyrlyghy kýsheye týsti. Elde jýgensiz kýidegi úrpaqtarmyzdyng azghyndauy, kýireui, qylmysqa úrynuy shekten shyghyp, ushyghyp barady. Tamyry terendep barady. Nege?

Bәrimiz de jauaptymyz. Aldymyzda úly Esep Kýni!

Moldaghaly MATQAN 

Halyqaralyq Mústafa Kemal Atatýrik atyndaghy Altyn medaldin  

iyegeri, qogham qayratkeri

Abai.kz