Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5194 0 pikir 26 Qantar, 2016 saghat 08:42

IShIM «HALIFATY» ShARIGhAT ShARTYMEN QABYSPAYDY

Alty jyl búryn bastalghan «Arab kóktemi» atty dýley boran birneshe músylman memleketining shanyraghyn ortasyna týsirip, shat-shәlekeyin shyghardy. Bazbir sayasattanushylar búl dýrligudi demokratiyalyq dýmpuge balaghanymen, keybir elderde «Arab kóktemi» baqyt býrin jarghan joq, qayta qayghynyng qara týnegin ornatty. Mysaly, Siriya jerinde «Arab kóktemi» alapat qyrghyngha úlasyp, qasiret shejiresi әli jalghasyn tauyp jatyr. «Arab kóktemi» dýmpui Siriyadaghy Asad dinastiyasyn qúlata almaghan song әlemdik alpauyt kýshter kóterilisshilerdi qoldap, Sham elining ishki isine aralaspaq boldy. Alayda, BÚÚ-nyng Qauipsiz kenesinde Resey men Qytay memleketteri ózge әskery kýshterding Siriya aumaghyna ayaq basuyna qarsy túrdy. Osydan keyin IShIM lankestik úiymy tarih sahnasyna shyghyp, Sham elindegi biylikti auystyru mәselesin odan sayyn kýrdelendire týsti.

Shyntuaytynda, IShIM bir kýnde payda bolghan joq. Búl – «Arab kóktemi» jәne ózgede jobalar óz nәtiyjesin bermegen song iske asyrylghan qúitúrqy nәn oiynnyng biri. Sarapshylardyng aituyna qaraghanda, IShIYM-di oiyngha qosu ýshin aldyn ala jan-jaqty dayyndyq jýrgizilgen. Óitkeni, aldyn-ala úiymdastyrylmastan toqsan elding terroristeri bir uaqytta Siriya men Irakta bas qosyp, ýlken kólemdegi әskery is-qimyldardy jýzege asyruy әste mýmkin emes. Músylman memleketterimen qosa islam dini az taralghan elderden әp-sәtte sodyrlardyng payda bolyp, Tayau Shyghysta bir mezgilde bas týiistirui osyny әigilese kerek. Al, sybdyryn bildirmey, ýlken oiyndy úiymdastyru ýshin qaraniyet kýshterding adamdardy arbaudyng eng ozyq tehnologiyalaryn paydalanghany anyq.

Ábu Músa әz-Zarkauy tarapynan 2004 jyly Irakta «Tauhid iy-jihad» degen atpen «Ál-Kaydanyn» bir qanaty retinde qúrylghan lankestik topqa 2011 jyly Ábu Bәkir әl-Baghdady jetekshilik jasaghannan bastap úiymnyng atauy «Ád-Dәulat әl-Islam fiyl-Iraq uәsh-Sham»bolyp ózgertildi. IShIM – negizinen Latakiya jerinde islam halifatyn qúrudy kózdeydi. Osy maqsatqa qol jetkizu ýshin qazir lankestik úiym Irak pen Siriya ýkimetining әskery kýshterimen jәne ózderin qoshtamaghan ózgede toptargha qarsy qandy qyrghyn soghys jýrgizude.

Ásili, IShIM tarih sahnasyna shyqqan kýnnen syn sadaghyna ilindi. Sodyrlyq toptyng soyqan is-әreketteri Siriya men Irak jerine qaraqúiyn pәleket alyp keldi. Úiymnyng әrbir isi kópshilik qauymgha qorqynysh pen ýrey saldy. Byltyrghy jyly 126 músylman ghúlamasy IShIYM-ning is-әreketi islam qúndylyqtarymen úiyspaytynyn aityp jahangha jar saldy. Qazir úiymnyng ekstremistik pighylda, is-qimyly terrorlyq sipatta ekendigi әmbege ayan. Alayda, IShIM ózderining jasap jatqan qandy qyrghynyn islam dinimen baylanystyruyn dogharar emes. Eng soraqysy, qandy-qasap qylmystaryn «halifat» atymen jasauynda.

Naghynda, IShIYM-ning ózderin «islam halifaty» dep jariyalauy din negizdermen mýlde sәikespeydi. Oghan qarsy birneshe dәiekti uәj keltirip óter bolsaq:

Birinshiden, músylman ghúlamalarynyng kópshiligi Múhammed payghambardyng (s.a.u): «Ýmbetim halifatta otyz jyl ómir sýredi. Odan keyin patshalyq biylik payda bolady» (Safina r.a jetkizgen) dep aitqan ósiyetin negizge alyp, «halifat qúramyn» degen bastamalardy qostamaydy. Rasynda da, islam tarihynda Múhammed payghambardan (s.a.u) keyin hz.Ábu Bәkir, hz.Omar, hz.Osman, hz. Ály dәuirinde músylman ýmbeti otyz jyl halifat dәuirinde ómir sýrdi. Odan keyingi omayadtar men abbasidter jәne t.b músylman memleketteri halifat sharttaryn saqtay alghan joq. Sebebi, sharighat boyynsha halifat qúrushy kóshbasshynyng biyligi mynaday sharttardyng negizinde ghana ligitimdi bolyp esepteledi:

A) Qúrayysh taypasynan bolu;

Á) Bayat (kópshilikting senim bildirui);

B) Shura (kenesu);

D) Ádilettilik ornatu.

Jogharyda atalghan Múhammed payghambardan (s.a.u) song músylman ýmbetine kóshbasshy bolghan hz. Ábu Bәkir, hz. Omar, hz. Osman, hz. Áliyding túlghalyq kelbeti osy tórt shartqa layyqty bolghandyqtan olar haliftik biylikke qol jetkize aldy. Odan keyingi biyleushiler búl sharttargha tolyq say emes bolghandyqtan, olar halifat biyligin ornata almady. Olay bolsa, eshqanday músylman ghúlamalary kenesining (shura) batasyn almaghan jәne kópshilik qauymnyng senimine ie (bayat) bolmaq týgili Siriya men Irak jerlerin kýshpen jaulap alyp, músylmandardy qoysha qyrghan IShIYM-ning syqpyty sharighat sharttaryndaghy halifat úghymymen mýlde juyspaydy degen sóz.

 Ekinshiden, sharighatta «darul-muslimiyn» degen úghym bar. Búl termin – músylmandar ómir sýretin memleket degen maghynany beredi. Alghashqy kemenger tórt haliftan keyin ómir sýrgen omaya, abbasi, fatimi, ghaznaui, qaraqan, mәmlýk, osman t.b patshalyqtar halifat sanalmaghanymen, músylman memleketteri bolyp esepteledi. Músylman memleketi (darul-muslimiyn) dep bir joghary sayasy úiymdy tanu ýshin ýsh shart saqtaluy kerek. Olar:

A) Halyqtyng basym bóligining músylman boluy;

Á) Memleketti músylman basshynyng basqaruy;

B) Diny ritualdardyng oryndaluyna jaghday jasaluy. 

Qazir IShIM lankesteri biraz aumaghyn kýshpen jaulap alghan Siriya men Irak memleketterining halqynyng basym kópshiligi islam dinin ústanady. Memleket basshylary músylman jәne diny qúlshylyqtardy oryndaugha eshqanday kedergi joq. Yaghni, Siriya men Irak elderi músylman memleketterinin  (darul-muslimiyn) sanatyna jatady. Al, sharighatta músylman memleketterine qarsy diny soghys jasaugha bolmaydy. Demek, IShIYM-ning sharighat bekitken sharttarsyz halifat qúruy, músylmandardy qasiyetti kýreske ýndeui, zansyz әskery qúrylymdar qúruy islam negizderine qarama-qayshy keledi. Tipti, týbirimen qate, mýlde adasqandyq desek asyra aitqandyq emes.

Múhan ISAHAN,

zanger, sharighat boyynsha maman

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377