Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 11171 0 pikir 25 Qantar, 2016 saghat 13:34

MAHAMBETTI MÚQATYP, JÁNGIRDI NASIHATTAU KIMGE KEREK?

«Jarly bolsang da arly bol!» Bizding últtyng bolmys-bitimining ústyny men úsqyny osynda, osy sózde. IYә, ar-namys adam boyyndaghy qasiyetting shyny. Osy qasiyetimen adam ómirde ózining ornyn tabady, joghyn týgendeydi, ainalasyna ózin syilatyp, qúrmetpen qaraugha negiz qalyptastyrady.

«Erdi namys óltiredi» deymiz, búl ata tarihymyzda san qaytara ispen dәleldengen sóz. Aytarymyz sol qazirgi qoghamda namyssyzdyq, úyatsyzdyq tórge shyghyp, namys ayaq asty taptala bastady. Búghan mysal qyruar. Telearnalar men ghalamtor paraqshalarlaryn kózindi júmyp otyryp aqtarsanyz aldymen iliger nysana namysy qor bolghan adam taghdyry. «Úryp ketti, zorlap ketti...» deytin kózinen qan tamghan aqparat asyp-tógiledi. Áyelin sabap, balalaryn tiridey jetimek qylghan әke namysy taptalyp, ómirge sәby әkelgen ana namysy óz qúrsaghyn jaryp shyqqan nәrestesin әjethanagha tastaumen bylghanyp jatyr… Qylmys telearnalardyng nómiri birinshi janalyghy boldy. Sonymen bedel býtindep әlek. Al búl súmdyqtardyng syrtynda últtyq namys degen zor sauytymyz túrghany qaperden qalys qalyp qoya beretini ókinishti. Bizding tómende qozghamaq mәselemizge jogharyda aitqanymyz qanshalyqty qatysty dep oilarsyz, qighashtau da kóriner, biraq bir baylanys bar, ol baylanysty sózding tarqamasynan óziniz sezersiz dep ýmittenemiz.

IYә, biz namys dedik. Búl túrghyda ata tarihymyz osyghan sheyin pәlen qaytara dәleldep tastaghan aq pen qaranyng ornyn almastyrugha degen pighyl qazir órship túr, mәselen, Er Mahambetting ruhyn bәsensitip esesine jәngirshildikti nasihattau biylikke jaghudyng eng bir qolayly, aqylgha qonymdy joly bolyp aldy ma deymin. Al biylikke Jәngir ne ýshin kerek? Bir kezde onyng da biylikte bolghany, halyqtyng ýstinen qaraghany ýshin. Áytpese, Jәngir Ordasyndaghy orys mәdeniyetine elikteuden tughan baquatty tirlikti kóz júmyp, tanday tarsyldatatynday dәrejege qansha kótergenmenen qarapayym halyqtyng oghan býiregi búrmaydy. Halyqqa hannan qalghan dýnie jyltyraq emes, ar-namysyna qorghan bolar Isatayday, Mahambettey batyry, olardyng ruhy kerek! Sondyqtan qazirgi kezdegi jәngirshildikting qyzghan kórik otynday dýrildeuin men namyssyzdyqqa ashylghan jol, ruhsyzdyqqa aparatyn jaman sýrleu dep týsinemin. IYә, býginde tól tarihymyz týgili dýniyejýzi tarihynyng astan-kestenin shygharyp, astyn ýstine qoparyp jatyr. Osy isting dúrysynan góri búrysy basym ba dep qalam. Ásirese, batyrlarymyzgha kelgende. Biraq qalay bolghanda da aqiqat ol qashanda aqiqat kýiinde qalady. Mahambet pen Jәngir túlghasyn sóz etkende de әu basta eshkim zerittep, zerdelemey-aq sol zamannyn, keyin tarihtyng qalyptastyrghan óz shyndyghy baryn esten shygharmaghan abzal. Ony búrmalaugha bolmaydy. Patsha ýkimeti Jәngirdi han kóterip, qúziretin ishki bókeylikpen shektedi. Ol múqym qazaqtyng hany bolghan joq. Ony qazaqtyng songhy hany dep dәripteuding reti joq. Bile-bilsek qazaqtyng songhy hany – Kenesary han. Sol Jәngir han bop túrghan kezde birneshe qaytara qazaqtar bas kóterdi. Auyr alym-salyqtan yghyry shyqqan, mal jayylymdarynan, jerinen aiyrylyp qatty ashynghan búqara qolyna qaru alugha mәjbýr boldy. Sonyng ishinde kishi jýz qazaqtarynyng ýsh birdey iri kóterilisin Jәngir patsha ýkimetining qaruly kýshine, pushkasy men myltyghyna sýienip, múzday qarulanghan orys-kazak atty әskerining kómegimen ayausyz janshyp basty. Ústalghan tútqyndardy dýrelep, itjekkenge aidatty. 14 jasar balagha sheyin Jәngirding búl óshpendiliginen tys qalmady. Jәne Ordadaghy qaru-jaraq palatasy, dәrihanasy, mektebi taghy basqasyn han ýstem taptyng emes, halyqtyng qamyn oilap istegendey qylyp bir jaqty maqtap, kóteru ýrdisi basylmay keledi, osynyng barlyghy aqyry ainalghanda býgingi tәuelsizdigimiz ýshin istelgendey beleng ala bastady. Ári-beriden song aqyn-jazushylarymyz da Mahambet Jәngirge «Han emessing qasqyrsyn» dep aitpaghan dep shyqty. Aytsa: «qasqyr degen itten tәuir ghoy, handy azuly qasqyrgha tenegen» dep key bir oqymystylar paydasyz pәlsapagha búryp, basqa astar izdeydi. Óstip halyq tanyghan shyndyqty búzghysy keledi. Bile-bilsek, ol sóz Mahambetke deyin de aitylghan, Mahambet sony janghyrtyp, ózinshe aitty jәne onyng aitysynda halqyn qanap otyrghan handy eshqanday dәripteu joq, dattau basym, sen halqyndy úmyttyn, «Han emessing ylansyn, qara shúbar jylansyn, aiyr qúiryq shayansyn» deui tipti tóten, tipti bólek, aitqanda da asyryp, jer-jeberine jetkizip aitqan. Onyng astaryn sanaly bas bayaghyda úqqan. Endi ony ózgertem deu úyat, masqara jaghday. Mahambet pen Jәngir arasyn jymyn bildirmey jaqyndatamyz dep tyrashtanudyn, ýlken jinalystarda kóterme sózben kópirtudin, mәimónkeleuding qajeti joq. Halyq ózi biledi aq pen qarany. Halyqqa ugha bal jaghyp beru bos әureshilik.

Osy túrghyda jazushy Rahymjan Otarbaevtyng «Jәngir han» piesasyna toqtalghym bar. Búl tuyndy janasha kózqarasqa qúrylghan dese de óz basym odan býgingi bir saryndylyqty ghana kórdim, yaky jәngirshildikti. Búghan deyingi Mahambet jayly jazghan qoljazbasyn óz qolymen qúrtyp, «Jәngir hangha» iyek artqan jazushy jazghan eken!.. Tarihty batyl búrmalaudyng klassikalyq ýlgisi tap osynday bolar. Mahambetti «qaraqshy» dep aiyptap, ony tútqyndamaqqa Ordagha jetken Pokatilov bastaghan orys-kazak әskerine:  «Mening Ordama basa-kóktey kiretin sen kim edin?» degendey zekip sóilep, Jәngir Mahambetti qorghashtap, kәdimgidey qyr kórsetedi. Ishing jylyp ketedi. Aqyry hannan kómek bolmasyn bilgen yzbarly jazalaushy әsker beybit jatqan auyldardy shauyp, adamdaryn óltiredi. Jәngir ózining tólengitterin júmsap, orys әskerin qyryp tastaydy. Tang qalasyn. Zaldaghy kórermen sýisinisten shekterin tartyp, qol soghatyn bir tús osy. Bravo! Qol soqqyzdyndar.  Al tarihta búlay bolyp pa edi? Mahambet pen Isataydy jazalau ýshin patshadan әsker súratatyn Jәngirge ne bolghan? Alatayday býlingen búl anyq sol ma? Ony búlay qúbyltu ýshin qanday tarihy derekke sýienu kerek, úqpay qoydyq. Arghysy Mәskeu, bergisi Almaty, Astrahan arhivterinde saqtalghan sony derekkózi osylay deydi me? Joq. Olay demeydi. Taghy da «tәuelsizdikke arqa sýiegen» eken.

Dramaturg Iran-Ghayyp «Men piessa jazghanda tarihty kórkem dýniyening negizgi kenistigi etip alamyn da, jazarymdy jazamyn» deydi. Al búl kisining «Jәngir hanynda» tarih kenistik boludan qalghan, kemistik kýy keship, kórkem oi-qiyaldyng uysyna týsken. Ne kerek «tәuelsizdikting arqasynda» janasha taqqa qonghan Jәngir han osy qoyylym arqyly Isatay men Mahambetting dosy, qamqorshysy, últynyng ardy oilaghan naghyz úly bolyp shygha keldi. Jazushynyng piessasyn rejisser kesip-piship, óndep qayta «mal qylghan» ghoy, týpnúsqadaghyday beynelese Mahambetting spektaklide atyn da estimey qaluymyz kәdik eken. Tek qana Jәngir, Jәngir taghy da Jәngir...

Bir túsynda Mahambet batyr jerge jýreley qalghan hangha qolyn berip, demep túrghyzady. Búl әreket arqyly últ batyrynyn, ne halyqtyng biylikting aldyna baryp iyilui, qol qusyryp túruy kerektigin menzegendey әbden jýrek shoshytady... Jәngirding be, jazushynyng ba, әlde kórermenning be әiteuir әldekimning týsinde bolyp jatqan oqigha qylyp («Týs týlkining boghy» oghan ne kirip shyqpaydy dep aqtala salu onay, әriyne) kórsetip, aqylgha qonymsyz qylyqtarmen Jәngir beynesin dәripteydi. Hannyng auzynan Mahambetting ózine qaratyp aitqan óleni týspeydi. Jәngir óz-ózine: «Han emessing qasqyrsyn, qas albasty basqyrsyn. Dostaryng kelip tabalap, dúshpanyng seni basqa úrsyn!..» dep túrghanda almas qylyshtay ólenning týk te mәn-manyzy, ashy uyty qalmaydy eken. Aldaspan jyrdy balanyng oiynshyghy qyldy.  Jәngir Isataydyng qazasyn estigende jylarman kýige týsip, joqtaydy, kýbirlep dúgha qylyp, betin sipaydy. Saraydaghy on eki bii sýiinshilep jetkizip túrghan búl habargha han quanuy kerektey edi, al ol qayghyrady. Qyzyq endi... Ilanyp qala jazdaysyn. Han da, batyr da músylman balasy, sóitse sóitken de shyghar degen jylymyq jylt oigha tarihtan beyhabar kónil ilese beredi. Kóz aldynda sol zaman ainymay túra qalghanday bolghasyn kórermennen ne kýtesin? Búl ainalyp qana keteyin ónerding qúdireti ghoy. Rejisserlik sheshimning dittegen jerin dóp basuy. Qoyylymdy bizding Batys Qazaqstan oblystyq drama teatry әdettegidey minsiz alyp shyqty. Atyraugha aparyp qoyyp, odan da oljamen oraldy. Teatrlar bayqauynan bas jýldeni qanjyghagha baylady. Qúday-au, sonda jalghan dýniyege jalpaq júrt ilanyp qalghany ma, uday ótirikke shynymen de sengeni me? Ózim  osy «Jәngir han» qoyylymyn eki ret kórdim. Qabyldau kezinde jәne «qaytadan ózgerttik, keliniz» dep shaqyrghasyn kóppen birge. Biraq ekinshisi de kózqarasymdy ózgerte almady. Spektakli sonynda kórermender qol soghyp, oryndarynan túryp ketkende men qaq ortada otyrghan kýii tapjylmadym. Qolym kóterilmedi. Sausaq dirildemedi. Ártisterge qoshamet kórsetuge arym jibermedi. Úyaldym. Kýidim. Namystandym. Qorlandym. Jay oiyn, qoyylym ekenin jaqsy úghyp otyrsam da búnyng úrpaqqa berer zarary meni tipti tityqtata qinap jiberdi. Ayanyshty hәlimnen qútqarghan ayaghym boldy. Túrdym da shyghyp jýre berdim.

Ádette teatrymyz jylda nauqandy Iran Ghayyptyng «Mahambet» qoyylymymen bastaytyn, (2015 jylghy) búl joly «Jәngir hanmen» shymyldyghyn ashyp, qúbyldy. Kórermenin de qúbyltty. Biz qúbylmadyq. Bas rejisser: «Mәke, siz tike týsinesiz, múnda qat-qabat dýnie kóp» dedi, Ermek Túrsynov ta «Kelin» filimi jayly osylay degeni esime týsti. Myng jerden astarly, qat-qabat bolsyn, aqiqat – jalghyz. Orystyng ýiinde jatyp, tәlim-tәrbiyesin alyp ósken Jәngirding handyq taghdyrynda qara halyqtyng qamyn oilau kemshin, az, ol ashqan Orda mektebinde orys pen tatar tili oqytylghan. Ordada handy úlyqtau rәsimine kuә bolghan orys ofiyserleri oryssha shýldirlegen qazaq balalaryn kórip qayran qalghan kezde, han: «Búl mening mektebimning jemisi» dep maqtanypty. Býgin kelip biz «Jәngir mektebi qazaq tarihyndaghy eng túnghysh mektep» dep lepiremiz. Al ol «túnghysh metepte» býgingi memlekettik tilimiz qazaq tilining mansúqtanghanyn, kerek bolmaghanyn tipti oilamaymyz, ne oilaghymyz kelmeydi. Býgin kósilip erkin sóileu ýshin de tarihtyng tek shyndyghyna sýiengenimiz abzalyraq qoy. Alayda spektakliding ar-úyatyn moynyna alghandar zamanmen birge Jәngirge qatysty kózqaras ózgeruge tiyis dep oilaydy. Biraq ol ózgergeni «óz kórgenderindey» qiyalgha qúrylghan, tarihty tәrki etken. Ony reformator, órkeniyetting bir kóshbasshysynday kóredi.  Sóitedi de ata tarihtyng aqiqatyn ayaq asty etedi. Osynday tarihy astary joq jalghan tanymnan tughan tuyndy óskeleng úrpaqty ótirikke tәrbiyelemesine kim kepil?..

IYә, «Jәngir han» spektakli arqyly tarihy kitaptargha boylay bermeytin, ghalamtorkóz jas úrpaq tarihty ózge qyrynan tanyp-bilude. Qazirgi biylikke keregi osy ma dep qaldym. Sebebi, qandayma osynday jana dýnie jaryqqa shyqpasyn, onyng túsaukeserine basqadan búryn әueli oblys әkimi, ylghy basshylar shaqyrylady. Sóitip qoyylym tóniregindegi shygharmashyl top olardyng baghasyn, batasyn kýtedi. Qala, qalama jýie solay. Taza halyqqa arnalyp tarihy spektakli jazylmaytyn, qoyylmaytyn bolyp barady. Búl ne sonda? Halyqtyng tól tarihyna biz iyemizding kebi me? Biz qalay qalasaq, qalay kórgimiz kelse, tarih sonday bolady, ata tarihyna bizding ghana kózimizben qarandar deydi me? Taghy da jýrek tiksinedi, shanshidy, auyrady...

IYә, halqymyz zor nәubetti, qan sorpa qiyndyqtardy basynan ótkerdi. Bәrinen aman shyqtyq. Óte zor shyghynmen. Qalay shyqsaq ta keudemizde arly janymyz ben namysymyz qalghan bolatyn. Sol ar-namysymyzdyng arqasynda aqyry tәuelsizdikke qol jetkizdik. Qazir tәuelsizdik degen qasiyetti úghymnyng ózin de tómendetkeni, arzandatqany sonsha ne bolsa soghan jarmastyryp, «osynyng bәri elbasynyng arqasy, tәuelsizdikting arqasy» deytin boldy. Sóitip jaman nәrsege de tәuelsizdigimiz telinip ketip jatyr... Al ar-namys tógilip... Fazyl Eskendirding sózi bar eken: «Ar-namysy taptalyp, abyroyy tógilgender birin-biri jek kóredi. Sebebi, olar bir-birining ainasy ispetti. Osydan kelip halyqtyng kisilik salttary tómendeydi» (« Obescheshennye nenavidyat drug druga. Kajdyy zerkolo dlya drugogo. Otsuda grubosti nravov») dep. Osy oigha kezinde Asqar Sýleymenov te bas auyrtyp, qatty qamyghypty. Jәne aitypty: «Qazaqtyng bir-birine degen peyilining azayghany osy aqylgha syimas qorlaudyng saldary. Qazaq esengirep qalghan. Altyn taqta otyryp ózining patsha ekenin úmytyp ketken, qúlgha qúrmet qylghan. Baqyt pen baylyq qol sozym jerde ekenin, minez ózgerse – taghdyrdyng da ózgeretinin bilmeymiz.» Osy aitylghandaghyday namysy qorlanghan býgingi qazaq ta ózining ata-babasyn qorlaghan, ózgege bodan bolugha qyzmet qylghan han-súltandy basqasha dәriptep, jer-kókke syighyzbay maqtay jóneluge qúlshynghan. Olarmen aiqasyp, azuyn aigha bilegen erlerining aruaghyn tómendetip, jauymen teng qylyp, teng emes-au kem qylyp suretteu namysy jem bolghan bizding úrpaqtyng qolynan keletin sharua bopty... Búghan qylar amalyng da ailang da joq. Eh, dýniye-ay... Sol teatrgha ainalyp qayta baramyz. Tól teatryng ghoy. Tәuelsizdikting arqasynda ashylghan. Bir oqigha eske týsedi. Eng auyr qylmys jasap, týrmede jatqan jalghyz úlynyng qanpezerligin bile túra oghan tamaq apara barghan sheshesi: «Qúlynym, qúlynym...» deydi eken. Bizding púshayman hәl sol siyaqty ma, qalay ózi?.. Mandaygha basqan jalghyz kiyeli shanyraghyn. Barlyq әrtisterin, rejisserin, tútas újymyn jaqsy kóresin. Bir oqigha eske týsedi. Týrmedegi jalghyz úlyna tamaq aparyp túrghan bayghús ana: «Qúlynym, júlynym!..» dep kýbirley beredi eken. Al balasy eng auyr qylmys jasap, jazasyn tartyp jatyr. «Men sening shesheng emespin» dep keshe bezingen ana, býgin qayta emirenip, jalghyzyn jamandyqqa qimay qayta izdep kelgen. Osy oqighamen salystyrugha kelmes bizding jaghday, alayda sәl de bolsa sәikestik bar da siyaqty. Tól teatrynnyng óner újymyna, oryndau sheberlikterine tәnti bolyp, qansha jyldan bermen qol soghyp, sýisinip kelesin, alda da sýisinesin. Halyq nazaryna qarany aq dep «qylmys» jasap qoyghanday bolsa da olarda kinә joq. Biraq ishke týsken nala, jara jazylmaydy. Qate týzelmey búl jara jazylmasy jәne kәmil.  Piessany jazghan adamdy da aiyptap taghy abyroy tappaysyn. Ol kisini de búrynghysha syilap, qúrmettey beresin. Sodan osynday qoghamda ómir sýrip otyrghan ózine kýiinesin, talanttardyng basyna sonday dýniyeni berip, jazghyzyp, ony sahnagha shyghartyp qoyghan qúdiretting bir bilgeni ghoy dep jenilesin, toqtaysyn, toqyraysyn. Biraq bәlkim búl da namysymyzdy qayrau ýshin bolar dep qayta bekiysin. Qolyna Mahambetting joryq jyrlaryn alyp, oqshau oy keshesin. Ot alyp kýsheyesin. Qayta lap etesin. Sirә, atalarymyz at ýstinen týskenmen bizding ruhymyzdyng әli at ýstindegi ómiri osy bolsa kerek...

Mirjaqyp Dulatov: «Ar-namys, mahabbat bolmaghan jerde adamshylyq joq» dese, Múqtar Áuezov: «Jalghan namys – qasiyet emes, ar saqtaghan – qasiyet, ar jazasy – bar jazadan auyr jaza» degen eken. Bizding namys jaghamyz jyrtylghan, ony býtinderge qanday jamau, qanday ruh kerek?.. Ar jazasyn kýtemiz, qayta týleu ýshin, alayda ardan ketken, namystyng týbine jetken qoghamda ar jazasynan da, Qúday jazasynan da qoryqpaytyn bolyp alghanbyz. Bet qalyn. Jýz kýimeydi. Ar-namys joq jerde, últtyq ruhqa oryn joq. Ar-namys joq jerde, adamshylyq joq. Ar-namys joq jerde eshtene joq... Ar-namys bar jerde ómir sýreyikshi, ony ayaq asty etpeyikshi, bauyrlar… Alla kórip túr ghoy.

Múnaydar Balmolda

Abai.kz     

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377