Parlament Mәjilisining deputaty, Aughan soghysy ardagerleri úiymdarynyng «Qazaqstan ardagerleri» qauymdastyghynyng tóraghasy Baqytbek SMAGhÚLMEN әngime

– Býgingi kýni Siriya men Irak aumaghynda oryn alyp otyr­ghan qandy qyrghyn býkil әlemdi әbigerge saluda. Áu bas­ta syrt kózge «Arab kóktemi» atty kóterilisting Siriyadaghy jalghasy sekildi kórin­gen búl ýrdis 2014 jyldan bas­tap jana sipatqa ie boldy. «Arab kóktemi» – әleumettik az qamtylghan qalyng búqaranyng avtoritarlyq biylikke qarsy kóterilui edi. Al 2014 jyly osy dýrmekten bólinip, «Islam memleketi» («DAIYSh») atty jana dýmpu shyqty. Halyqty qangha bóktirgen qanqúily top ózderining barlyq soraqy isterin islam sharighatymen aqtap alugha tyrysyp baghuda. Biraq, sarapshylar «DAIYSh»-tyng syrtqy kýshterding әserimen ja­salghan islamofobiyalyq oiyn ekenin algha tartady. Siz ne aitasyz?

− IYә, «DAIYSh» býginde qan­­­tógis jolymen Siriya men Irak­tyng birshama aumaghyn jaulap aldy. Qazir terrorlyq úiym­nyng atalghan aimaqtardaghy qan­dy-qasap is-әreketteri әlem júrt­shylyghyn shoshyndyryp otyr. Onyng qyzmetine BÚÚ-gha mýshe kóptegen memlekettermen birge, Qazaqstanda da tyiym sa­lynghan.

Islam atyn jamylghan búl qaruly qúrylym bir kýnde payda bolghan joq. Búl transúlttyq terrorlyq top Iraktaghy atyshuly «Ál-Kaida» terrorlyq úiymy sekildi on shaqty әr­týrli ekstremistik toptardan qúrylghandyghy belgili. «DAIYSh» terrorlyq úiymy 2014-2015 jyl­dardyng ózinde Tayau Shyghystyng talay jerin qangha bóktirdi.

Tayau tarihtan belgili bol­ghanday, múnday úiymdar Siriya­daghy 2011 jyly bastalghan sú­rapyl soghysty útymdy pay­da­lanyp, qaru-jaraq, múnay kóz­derin jәne taghy basqa bay­lyqtardy onay qolgha týsirudi ghana qalaydy. Ókinishke qaray, olar osy maqsattaryn jýzege asyrugha birshama qol jetkizgeni bәrimizge mәlim. Alayda, múnyng barlyghy qanday qúnmen iske asty? Tolyqqandy qalyptas­qan, tarihy men órkeniyeti bay bý­tindey bir eldi genosidpen qyryp-joi oryn aluda. Bý­ginde әlemdik BAQ ókilderining mәlimdeuinshe, soghys zardabynan 1 millionnan astam adam qy­rylyp, 4 millionday adam elin tastap, bosqyngha ainalyp ketti. Qaruly qyrghynnan aman qalghany oqshaulanghan qalalarda ashtyq pen aurulardan japa shegip jatyr. Múnday súmdyqtyng bastaluy men jalghasuyna jol bergen qaruly toptardy әste diny úiym nemese memleket dep ataugha bolmaydy.

– «Islam memleketi» deli­netin lankestik toptyng artynda kim­der­ding túruy yqtimal? Olar kimder dep oilaysyz?

– Áriyne, eshbir qaruly top bir memleketting әskery qorghanysyn tek óz kýshimen búza almaydy. Ol ýshin kóp qarajat pen syrt­qy kýshterding qoldauy qajet. Aytalyq, Aughanstandaghy «Taliy­banmen» jýrgizilgen soghys, sonday-aq, Soltýstik Kavkazdaghy qaruly qaqtyghystardyng esh­qay­sysy syrtqy kýshterding qoldauynsyz jýzege asqan emes.

Siriya men Irak − alpauyt memleketterding sayasi-eko­no­mikalyq mýddeleri toghysqan jer. Yaghni, «DAIYSh»-tyng payda boluy, qarjylay qoldau tabuy, qanatyn kenge jany syrtqy kýshterding yqpalymen bolyp otyr. Áytkenmen, lankestik topqa kómek qolyn sozghandardyng kimder ekenin dóp basyp aitu qiyn. Búl saual ayasynda aqparat kenistiginde talasty pikirler kóp.

− «DAIYSh»-tyng músyl­mandardyng mýddesin qorghaghan bolyp kórinuining astarynda ne jatyr?

− Biz kez kelgen din atyn ja­mylghan úiymdardyng jalghan úran­daryna emes, shynayy múrat-maqsatyna, naqty is-әreketine qarap bagha beruimiz kerek. Bir diny qozghalysqa tolymdy bagha beru ýshin onyng qanday mәselelerge kóbirek nazar audaratynyn, qan­day iste belsendilik tanytatynyn baghamdau qajet. Osydan ke­yin baryp ol úiymnyng shynayy múrat-maqsaty aiqyndalady. Al «DAIYSh-tyn» qandy-qasap qareketi men sayasy ústanymdary onyng diny emes, din atyn ja­myl­­­ghan terrorlyq top eke­nin әi­gileydi. Shyntuaytynda, «DAIYSh» − jay ghana lankestik top emes, jahandyq terrorizmning asa qauipti kórinisi.

− Býkil әlemde islam gha­lymdary «DAIYSh» úiymyn islamy emes dep tanyghan. Osy­ghan qaramastan, búl úiym ózin jarnamalaudy jalghastyruda. Sebebi nede dep oilaysyz?

− «DAIYSh» sodyrlarynyng qantógis әreketteri sharighattyng eshqanday moralidyq jәne qúqyq­tyq qaghidattary men normalaryna sәikes kelmeydi. Esterinizde bolsa, tayauda dýniye­jýzining jýz­den astam islam ghalymdary búl úiymgha ashyq hat jazyp, olar­dyng is-әreketterin qatang syngha alghandyghy osyghan aighaq. Búl jóninde kóptegen BAQ jariya­laghan bolatyn. Sonday-aq, byltyr elordamyz Astanada ótken Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining kezekti sezinde biz biletin barlyq tanymal dinba­sy­lar men halyqaralyq islam úiym­dary­nyng ókilderi «DAIYSh» ter­rorlyq úiymynyng is-әreketi islam qaghidattaryna ýsh qaynasa sor­pasy qosylmaytynyn atap kórsetti.

HHI ghasyr, tórtinshi biylik ókilderi aitpaqshy, aqparat gha­syry. Qazirgi aqparat kenis­tigindegi jýrgizilip jatqan oiyn­dar­dyng zalal-zardaby qa­ruly qaqtyghystardan auyr bolmasa, jenil emes. Qarjylyq túr­ghydan әleueti joghary «DAIYSh» úiymy býginde tehnikanyng zamanauy qúraldaryn paydalanyp, ghalamtor kenistigindegi nasihat júmystaryn keninen jýrgizude. Sol arqyly búl úiym әlemning әr týkpirinen qarjylyq resurstar men adamdardy kóbirek tartyp jatqandyghyn týsinu qiyn emes.

«DAIYSh» úiymynyng negizgi kadrlyq qúramyna nazar salsaq, olar, eng aldymen, Saddam Hu­seyn kezindegi tәjiriybeli arnayy qyzmetting mamandarynan, joghary shendi әskeriyler­den qúralghandyghyn bayqaugha bolady. Yaghni, úiym mýshelerining sany kәsiby bilikti rekruterlerdi paydalana otyryp kóbeyde. So­nymen qatar, «DAIYSh» ózining qar­jylyq әleuetining arqasynda arnayy әskery dayyndyqtan ótken mamandargha mol jalaqy tóleytinin jarnamalap jәne taghy basqa týrli aldap-arbau tәsilderin qoldana otyryp, qatar­lastarynyng sanyn arttyryp jatqanyn kóremiz.

− Qazaqstan Respub­lika­synyng soty «DAIYSh» jәne «An-nusra» úiymdaryn te­r­rorlyq úiymdar dep sheshim shyghardy. Alayda, búl úiym­dargha ketushilerding sany ne­lik­ten azaymaydy jәne osy mәseleni qa­lay sheshuge bolady?

− Qazaqstan sotynyng «DAIYSh» jәne «An-nusrany» terrorlyq úiymdar dep tanuy der kezinde qabyldanghan sheshim boldy. Ótken jyly «At-takfir uәl-hijra» úiy­mynyng da qyzmetine tyiym salyndy. Qazaqstan sotynyng mún­day sheshimderi teris pighyldy lankesterge qosylatyn adasushylar legin azaytugha yqpal etedi dep oilaymyn.

«DAIYSh» pen «An-nusra» se­kildi terrorlyq úiymdargha týs­ken jandar – zayyrly qogham­nan oqshaulanghan adamdar, psiy­ho­logiyalyq arbau saldarynan ústanymdary men ómirge kóz­qarastary agressivti iydeyalarmen ulanghan.

Jalpy, shetin kózqarastardy ústanatyn dindarlar resmy aq­parat kózderi arqyly nemese diny instituttar tarapy­nan taratylatyn týsindiru maqsatyndaghy jariyalanymdardy qabyldamaydy. Múnyng mysalyn qazirgi tanda meshitterde kóruge bolady. Kóp­tegen jastarymyz meshit imamdaryna qúlaq aspay, óz bilgenimen qúlshylyqtaryn oryndap jatyr. Búl – qazaq ýshin ersi qy­lyq. Kóziqaraqty júrtshylyqty bizding býgingi qoghamymyzda boy kórsetip jýrgen islam atyn jamylghan teris diny aghym­dar jaqtastarynyng meshittegi jýris-túrystary men ózin ózi ústau mәdeniyeti oilandyrmay qoymaydy… Búl, júmsartyp aitqanda, әdepsizdik.

Ata-babalarymyz din ús­tan­ghanda imam-moldalargha әr­dayym qúrmet kórsetip, tura joldan taymas ýshin izin de tu­ra basqan. Qazaqtyng eshbir últ­tyq salt-dәstýrleri men jiyn­dary eldin, júrttyng ruhany kósh­­basshylarynsyz ótpey­tin. Oghan tarihymyzdyng ózi kuә. Al dindegi tura joldan adas­qandardyng әreketteri olardyng qalyng júrttan oqshau­lanyp, bólinip ketip bara jat­qanyn kór­setedi. Búl – biz ýshin alan­datarlyq jayt.

Osy bir mysaldan-aq atyshuly «DAIYSh» úiymynyng belsendileri qatarlastaryn resmy din mamandaryn tyndamaugha ýgittep, aq­parattyq túrghydan oq­shau­lap tas­taytyndyghyn bayqaugha bolady. Olar ózara әleumettik qa­tynastar arqyly jana­dan qosylghan nemese eki oily adamdardy jedel baurap, óz qatarlaryna bir­­jola engizuge yqpal etedi. Osyghan oray, biz olar­dyng artynan ergen jastarymyzben keshendi týrde kóbirek júmys isteuimiz kerek dep oilaymyn. Radikaldardyng shyrghala­nyna týsken qarakózderimizge ruhany әri psihologiyalyq kómek be­­ru qajet. Ol ýshin, әriy­ne, eng aldymen, jastarymyz­dyng di­­ny sauattylyghymen qatar, kәsi­­by zayyrly bilimin kóterip, patriottyq pen últtyq sanany jan­­­dandyrugha kóp kónil bólu kerek.

Sonday-aq, múnday jagh­day­lardy boldyrmau ýshin radikaldy iydeologiyadan azat auditoriyagha aldyn alu baghytyndaghy jalpy tý­sindiru júmystaryn jýrgizudi qarqyndy týrde jalghastyrghan jón.

− Songhy uaqytta «DAIYSh» úyy­­myna qosylu­gha ketushi­lerding joly qúqyq qor­ghau organdary tarapynan jii bógelude. Osyghan oray, búl úiymnyng iydeologtary «qaruly jihadty» Ortalyq Aziya aumaghynda, sonyng ishin­­­­de, әsirese, Qazaqstanda jýzege asyrugha ýndep jatyr. Lankestik úiym ýndegen búl qa­uipting iske asyryluy qansha­lyqty yqtimal?

− Jalpy, ekstremistik jә­ne terrorlyq iydeologiya­nyng negizinde «qarsylyq tanytu», «qandy oqigha arqyly ózine kónil audartu» sekildi týsinikter jatyr. Osy týsinikter negizinde eks­tremistik úiymdardyng iydeologtary top mýshelerin resmy ýkimet tarapynan kórsetilip jat­qan «әdiletsizdikterge» qarsy shy­ghugha, diny emes memlekettik jýieni qaruly tónkeris arqyly jongha ýndeydi. Lankestik úiym­dar ýshin búl – әdettegi týsinik. Óitkeni, olardyng qúrylu missiya­synyng ózi osynday qanqúily teris pighyldardan túrady.

Býginde halyqaralyq terrorizm qaupi barlyq elde bar. Oghan songhy uaqytta Europa elderindegi jәne Týrkiyadaghy qandy oqighalar aighaq bola alady. Búl indetke qarsy túrudyng eng dúrys joly – tiyanaqty aldyn alu sharalaryn jýrgizu. Qogham mýshelerining diny jәne dintanulyq sauattyly­ghyn arttyryp qana qoymay, azamat­tyq belsendiligin kýshey­tu, otan­­sýi­gishtik sezimderine sony serpin beru, ghasyrlar boyy qa­lyptasqan diny tanym men ruhany qúndylyqtardy jan­ghyrtu, mәmileger, birlikshil, bey­­­bit­sýigish últtyq minezder­ge qozghau salu qazirgi tandaghy iydeo­logiyalyq baghdarymyzdyng negizgi tinderine ainaluy tiyis. Tútastay alghanda, jahandyq terrorizmning saldarymen ký­resumen shektelmey, payda bolu sebepterin týbirimen joysaq, әldeqayda ýl­ken jetistikterge jete alamyz.

– Bәke, teris kózqarasqa eli­gip, janylyp jýrgen jas­tar­gha agha retinde ne aitar edi­niz?

– Men – Aughan soghysyna qa­tysyp, talay qandy qyrghyndy kózimen kórgen jannyng birimin. Adamnyng soghysty syrttan es­tip-bilgeni bir basqa da, qandy qasapty bastan keshiru bir basqa. Qazirgi kýnde «DAIYSh» sodyrlarynan qiyanat kórip otyrghan Tayau Shyghys júrtshylyghyna da, teris iydeyanyng jeteginde ketip, jat eldegi soyqangha aldanyp ba­ryp úrynghan bizding keybir qarakózderimizge de óte auyr syn saghaty tuyp túr. Beybit el­ding basyndaghy baghyn úshyrghan Siriyadaghy soghys aumaghynda lan­kesterding qatarynda jýrgen qarakóz bauyrlarymyz ghalamtor jelilerindegi jalghan beynematerialdarda kórsetetindey alansyz ómir sýrip, júmaq-dәurendi bas­tan keship jatqan joq, kerisin­she, olar óz bastarynan naghyz qiya­met-qayymdy ótkerip, basqa eldegi jat soghysta ajal qúshuda.

Sondyqtan men býgingi jas­targha aidyn, kýnning amanynda adaspanyzdar, tәuelsizdik pen tynyshtyqtyng qadirin bilinizder, bastarynyzdaghy baqytty bagha­lanyzdar der edim. Ata-ana, tughan jerden artyq júmaq joq. Din-islamnyng shynayy jolymen jýrging kelse, Otanyna, eline, ata-ana, bauyrlaryna qyzmet jasa, oqy, izden, enbek et! Babalary­myz qanymen de, janymen de, arymen de qorghaghan tughan jerge tuyng tik! Imandy aidaladan emes, aina­lannan izde der edim…

Bizding topyraghymyzda ornyq­qan islam dinining hanafy mazha­byna qatyp qalghan qasang qaghidalar men birjaqtylyq jat dep oilaymyn. Men teris iydeyalardyng jeteginde ketken bәzbireuler aitatynday, «saqalyng bir tútamnan aspasa, músylman emessin» deu­shilerdi óz basym qúptay al­may­myn. Mәsele tek saqalda bol­­sa, men kórgen Aughanstan dý­niye­jýzindegi ozyq elderding qatarynda bolar edi ghoy… Men son­­dyqtan da Qazaqstan azamattaryn alauyzdyqtyng әserinen basynan baghy tayyp, soghys órtine oranghan alys-jaqyn elderding býgininen sabaq alyp, óz elimizde berik ornyqqan tynyshtyq pen kelisimdi qadirleuge shaqyramyn. Biz týtini týzu shyghatyn quatty el boluymyz ýshin ghylymgha, bi­lim­ge, janashyldyqqa jaqyn bo­lyp, elimizding tútastyghy men túraqtylyghyn qashanda basty oryngha qongymyz qajet dep bile­min.

– Ángimenizge rahmet.

 Ángimelesken

Samat MÚSA,

«Egemen Qazaqstan».