Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 5261 0 pikir 4 Qantar, 2016 saghat 14:03

SENIMNEN ShYQQAN ÝKIMET ERTEGISINE TAGhY SENUGE MÁJBÝRMIZ

Qazaqstandyq sarapshylardyng pikirinshe, 2016 jyl ekonomikalyq daghdarystyng dendep, qarjylyq qysyltayang kezeng jalghasyn tabatyn, alaghay da, búlaghay jyl bolmaq. Áriyne, últtyq valuta baghamynyng qúnsyzdanuy men Qazaqstannyng negizgi eksporty – múnay, metall jәne gaz sektoryndaghy bagham jahandyq ekonomikalyq prosesster men Resey rublining AQSh dollaryna shaqqandaghy baghamgha tikeley baylanysty ekeni ras. Sonymen 2016 jyly Qazaqstandy qanday ekonomikalyq ózgerister kýtip túr? Búl turaly zakon.kz portaly bylaysha bajaylapty.

Qara altyn naryghyndaghy qarghys

Qarapayym qazaqstandyqtardyng on-layn rejimde, әlemdik naryqtaghy múnay baghasyn baqylap otyrmaytyny týsinikti. Degenmen,  AQSh dollaryna shaqqandaghy tenge baghamyna alandaytynyn kórip jýrmiz. Desek te, Standard & Poor's zertteulerining nәtiyjesi boyynsha, Qazaqstannyng negizgi eksportynyng  60%-y múnay sektoryna tiyesili eken. Sonymen qatar, múnay naryghyndaghy fluktuasiya qazirgi tenge baghamyn retteude manyzdy rólge iye. Osyghan deyinn Últtyq bank tóraghasy Daniyar Aqysheev aitqanday, múnay naryghyndaghy jaghday tenge baghamyna әser etushi birden-bir faktor dep qarastyru qate pikir. Sebebi, elimizding ekonomikasy – tek múnaygha ghana tәueldi emes. Sonymen qatar, bas bankir myrza valuta baghamyn retteu prosessine Brent markaly múnaydyng  әlemdik naryqtaghy baghasy әser etetin, engizgi indikator bolyp tabylady.

Osynyng aldynda Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Ábishúly, Ýkimet pen Últtyq bank basshylaryna aldaghy uaqyttarda antiy-daghdarystyq josparlar әzirleude, múnay baghasynyng barreliine 20 dollardan tómen bolghan jaghdayda qoldanatyn sharalardy dayyndaudy tapsyrghanyn aitqan.

Osydan keyin, Últtyq bank josparly týrde jýrgizgen tengening qúnsyzdanuyn prosessin shegerip, valuta baghamyn túraqtandyrugha kirisken. Alayda, bas bankirding pikirinshe, baghamdy tómendetu importtyng kýrt qymbattauyna әkelip soqtyrady. Búl óz kezeginde últtyq ekonomikany kýrdeli inflyasiyagha úshyratady. Sondyqtan, Aqysheev myrza 2016 jyly da erkin valuta dәlizin saqtap, jyl ayaghyna deyin baghamdy  6-8%-gha deyin kóteretinin aitqan. Týsingenimiz, bas bankirding biylghy jylghy júmysy inflyasiya kórsetkishterin retteu jәne erkin valuta dәlizin saqtap qalu bolady.

Sayasy aumaly-tókpeli kezen

Mәsimov tizginin ústap otyrghan gereatokratiyalyq ýkimet pen Aqysheev aqylyna tәueldi Últtyq bank ýshin biylghy jyl elde júmyssyzdar sanyn arttyrmau, tenge baghamyn kýrt ósirmeu men әleumettik qysymgha jol bermeu ýshin jan salatyn jyl bolmaq. 2016 jyl ishki sayasat ýshin de odaghay oqighalargha toly bolatyny sózsiz. Birinshiden, elimizding egemenddigine 25 jyl tolady. Shiyrek ghasyrdy shetke ysyrghanda,  keshegi hәm býgingi Ýkimet ny tyndyrdy? Esep beretin jyl. Ekinshiden, qalshyldaghan qariyalardan qúralghan pәrmensiz parlamentte taghy da saylau bolady. Áriyne, әdettegidey formalidi saylau. Sarapshylardyng pikirinshe, biyl parlament taghy eki partiyamen tolyghady. «Auyl» men «Birliktin» baghy janyp jatsa, qazirgi parlamenttegi «Aq jol» men «QKP» sekildi, segiz adamdyq mýshemen, «Núr Otan» kólenkesinen saya tabylyp qaluy әbden yqtimal degen sybystar joq emes.

Ótken jyldyng 30-qarashasy kýni halyqqa joldau joldaghan Elbasy, ekonomikalyq tәuekelderge qaramastan, halyqty әleumettik qoldaugha baghyttalghan josparlardy jýzege asyrudy jalghastyratynyn jetkizdi.  Mysaly, 2016 jyldyng 1 qantarynan bastap, elimizdegi densaulyq saqtau salasy mamandarynyng jalaqysy - 28%-gha, bilim beru salasy mamandarynyng ortasha jalaqysy - 29%-gha deyin, әleumettik qoldau salasy ýshin - 40%-dyq,  jalaqy ósimi bolady. Sonday-aq, mýmkinshiligi shekteuli jandargha, asyraushysynan airylghan otbasylar men sudetterge kórsetiletin әleumettik jәrdemaqy – 25 payyzgha kóteriledi.  1- qantardan bastap, zeynetaqy 2%-gha artsa, «B» korpusyndaghy memlekettik qyzmetkerlerding jalaqylary - 30%-gha deyin kóteriledi.

Taghy da reforma

Biylghy jyly zeynetaqy jýiesinde taghy da reformalar qabyldanady. QaziKýni býginge deyin, elimizdegi negizgi zeynataqy aktivteri QR Últtyq bank qaramaghyndaghy «ENPF» AQ qorynda saqtalyp kelse, endi Elbasy tapsyrmasy boyynsha, qazaqstandyqtardyng zeynetaqy jinaqtary jeke-menshik, sheteoldik kompaniyalargha tapsyrylatyn bolady. Sonymen, endi siz ben bizding zeynetaqy jinaqtarymyz sheteldik kompaniyalargha tapsyrylady. Búnday reformanyng tiyimdiligine jәne hinaqtardyng saqtaluyna kepildik  - Elbasynyng sózi. Ol kisi: «Biz memlekettik dengeyde jeke menshik kompaniyalardy tekserip otyramyz. Kepildik bolady», degen bolatyn. Búnyng da artyndy jalqy súraq bar.

Sandar sóileydi

2016 jyldyng 1-qantarynan bastap Ýkimet mynalardy uәde etedi.

  1. Qazaqstandaghy eng tómen jalaqy – 22 859 tenge bolmaq,
  2. Memlekettik tarifter boyynsha, zeynetaqy audarymynyng bazalyq baghamy – 11 965 tenge,
  3. Eng tómengi zeynetaqy mólsheri – 25 824 tenge,
  4. QR zannamalaryna sәikes, aiyppúl sanksiyalary ýshin, salyq jәne әleumettik tólemder men jәrdemaqalar ýshin ailyq eseptik kórsetkish qúny – 2 121 tenge bolmaq,
  5.  Qazaqstandyqtardyng ay sayynghy әleumettik tólemderden ózge kýn kórisine qajetti soma – 22 859 tenge bolmaq.

Týiin:  Qoy terisin jamylghan qasqyr jylyn auyr ótkerip, meshin jylyna ayaq bastyq. Auyrdan aunap týstik degenimizben, meshin jyly da memleketimiz ýshin mandyghan jyl bolmaytyny sósiz. Qazaq halqynyng tarihynda Meshin jyly sәtti boldy dep aita almaymyz. Mysaly, 1920 jyldary elimizde alghash asharshylyq oryn alyp, 20 mln halyq zardap shekti. 1932 jylghy әlemdik daghdarys ta Meshin jylymen túspa-tús keldi. Osy jyly qazaq halqy asharshylyqqa úshyrap, 6,2 mln respub­lika halqynyng 2,1 mln-y qyryldy. 2004 jylghy Afina Olimpiadasy otandastarymyzdyng tarihtaghy eng sәtsiz bәsekesi desek bolady. Jarystyng qorytyndysy boyynsha elimiz tek bir ghana altyn iyelengen edi. Odan bólek «Eyr Astana» kompaniyasy bankrotqa úshyraghan bolatyn. Endi she...

2016 – jyly elimizde qanday ózgerister oryn aluy yqtimal degen solaqay saual qoydyq. Ras, qazir qazaqstandyqtar ógey ókimet pen onyng kólenkesindegi biylikten esh nәrse kýtpeydi. Dәlirek aitsaq, senbeydi. Mәsimov, Aqysheev, Dosaev t.s.s. jalghasa beretin kil danyshpandar men reformatorlardyng protokoldaryna pysqyryp qaraytyn qarasha joq. Halyq ta búrynghyday әleumettik belsendi emes ekenin kózimiz kórip jýr. Árkim óz botqasyn ózi qaytanyp, ókimetining ózegin taldyrghan emes. Senimnen shyqqan ókimetke senetin kim sonda?  Biylikting el seniminen shyghuy – onyng karierasynyng qúrdymgha ketken emes pe? Qazaqqa myqty «aqsaqal biyliktin» Mәsimovke mysy batpaghany ma? Jogharyda biz keltirgen resmy derekterge sýiensek, meshin jyly dambalymyzdan dәsmәl jasaytyn týrimiz bar. Biz kiristik. 2016 jyldan jaqsy habar kýtemiz... Kýtip kelemiz...Kýte beremiz...  

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383