Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Hantalapay 7262 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2015 saghat 13:22

QOY JYLYNYNG «QAHARMANDARY» KIMDER?

Tәuelsiz Qazaq eli birer kýnnen keyin Qoy jylyna qol búlghaydy. Qosh aitysqaly otyrghan Qoy jyly zang shygharatyn «ýlken ýide» de odaghay oqighagha toly boldy. Osy jerde jyldaghy әdetimizben eng aishyqty oqighany eske alayyq. Zang shygharudan 2015 jyl «rekordtyq jyl» retinde Parlamentting 20 jyldyq tarihyna altyn әrippen jazylatyny sózsiz. Osy kýzde 1,5 ay boyy úiqy-kýlki kórmey, terlep-tepshigen qalaulylar 55 (!) zang jobasyn qarap, tez maqúldap, Senatqa joldady. Mәjilis tóraghasy Qabibolla Jaqypov deputattar senbi, jeksenbide demalmay, kýnine 30 ret jinalghan kezi bolghanyn aitty. Zang jobasyna deputattar engizgen 11 myng týzetuding jartysy qabyldandy. Áriyne búl búryn-sondy bolmaghan rekord!..

Qoy jyly nesimen este qaldy? Onyng «qaharmandary» kimder? Endi osyghan keleyik. Zang demekshi, ýkimetten shiyki kýiinde kelip, deputattyng «batasyn» alyp, elge jemisin bermegeni de bar. Onyng qataryna «Jol jýru erejesi turaly» zandy jatqyzugha bolady. Áuelgi zang qoghamnyng qarsylyghyna úshyraghan son, deputattar «Jol jýrisi turaly» taghy bir zang jobasyn әzirledi. Sóitip, avtokólikti toqtatqan kezde poliyseyding rúqsatynsyz jýrgizushi men jolaushygha kólikten shyghugha tyiym salatyn talapty alyp tastady. Aytpaqshy, rekordtyq jaghdayda qabyldanghan 55 zannyng ishinde halyqtyng narazylyghyn tughyzghan zang jobasy bolghanyn nege úmytayyq?!. Ol Enbek pen Jer kodeksi jobasy, jeke túlghanyng tabysy men mýlkin zandastyru, onaltu jәne bankrottyq turaly zang jobasy. Týptep kelgende, qogham talqysynan ótpese de, búl zandar qabyldanyp ketti.

Endi Qoy jylynyng «qaharmandaryna» toqtalayyq. Jasyrary joq, biyl týrli úsynys, janjal, aitys-tartys az bolghan joq. Biz payymdaghanday, ýkimet mýshelerin batyl synap, iygerilmegen 322 mlrd. tengege 400 balabaqsha saludy úsynghan Zaghipa Baliyeva «Halyqshyl deputat» atandy. Biraq deputat-hanymnyng útqyr úsynysyn eskerip, ýkimet 100 myng býldirshinge balabaqsha salghan-salmaghanynan habarsyzbyz. Jyldyng «ot auyzdy, oraq tildi deputaty» atalymynda Núrtay Sәbilyanov jenimpaz atandy. Ol industriyalyq baghdarlamadaghy 770 jobanyng 458-i tolyq quatymen júmys istemeytinin sheneunikting betine basty. Deputat keybir jobany qol shapalaqtap ashylyp-jabylatyn teatr qoyylymyna tenedi.

Jyldyng «eng janjalshyl deputaty» degen atalymda Svetlana Romanovskaya oq boyy ozyp shyqty. Týrkiyagha demalugha baryp, qanghyp qalghan qalauly turfirmany jabudy bylay qoyyp, Investisiyalar jәne damu ministri Áset IYsekeshevke qyzmetinen ketudi talap etti. Aqjoldyq deputat Azat Peruashev pen Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting sózsýzisi «Jyl janjaly» deuge әbden layyq. Azekenning «ministrdi auystyrayyq» degenine, Aseken: «Peruashev lobbiyshi» dep «soqqy» berdi. Aytpaqshy, teketires eki túlghany prokuratugha jauap beruge deyin jetelegenimen, eki jaq keyin tatulasty.

«Jyldyng aitqyshy» degen ataqqa súranghandar jeterlik-aq. Búghan «Kóktemdegi su tasqynyna jahandyq jylynu kinәli» degen Ishki ister viyse-ministri Vladimir Bojkony, «1 bólke nandy 300 tengege deyin qytbattatayyq» degen kommunist-deputat Ayqyn Qonyrovty, «tengening 40 payyz qúnsyzdanuyna qaramay, elimizde azyq-týlik baghasy qymbattaghan joq» degen Auyl sharuashylyghy ministri Asyljan Mamytbekovti jatqyzugha bolady. «Eng aighayshyl deputat» ataghyn Múhtar Tinikeev iyelendi. Ol ýnemi bir jiynda birneshe ótkir mәlimdeme jasap, aqjaghalyny sózben «soyyp saludan» aldyna jan salmay keledi. Týneukýni Ishki ister ministri Qalmúhanbet Qasymovqa: «Ayyppúldy arzandat!» dep qatqyl úsynys jasady. Juyrda ghana Mәjilisting jiynynda Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministri Tamara Dýisenovagha: «Ministr-hanym kókten jerge týsiniz. Siz qanday dengeydi aityp túrsyz. Áueli júrtqa júmys tauyp beriniz!» dep dýrse qoya sóiledi. Qalay desek te, biylghy jyl tabysty bolghany anyq. Olay bolsa, tabaldyryghymyzdan attaytyn meshin jylynan da kóp jaqsylyq kýteyik!

Tólen TILEUBAY, Astana.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036