Dertine – shipa, denine – saulyq izdegen múqtaj jandardyng qazir aghylyp baratyn jeri «Jas-Ay» medisina ortalyghy ekenin júrttyng bәri biledi. Ortalyqtyng jetekshisi – Jasan Zekeyúly myrza Shyghys-tiybet medisinasy boyynsha nauqastargha em jasaydy. Jasannyn, Jasannyng janyndaghy bilikti dәrigerlerding kómegin kórip, auruynan aiyqqan adamdar «Jas-Ay» medisina ortalyghyna degen rizashylyqtaryn baspasóz betterinde aityp ta, jazyp ta jýr. Tómendegi alghysqa toly hattardan da kópshilikting kónilindegi jýrek tolqytar ystyq tilekter men ýkilengen ýmitterdi kóremiz.

KÓPTEN KÝTKEN ÝMITIMIZ AQTALUDA

«Emshisi tabylsa, jazylmaytyn auru joq» deydi ghoy... Jeti jasqa tolghaly otyrghan Elidar balamnyng jazylyp ketuin kýndiz-týni Alladan tilep jýremin. Elimizde «Jas-Ay» medisina ortalyghynyng bar ekenin, osynda DSP dertindegi balalardy jaqsy emdep jazatyndyghy turaly mәlimetterdi búryn-sondy erterek estimegenime key-kezderi ókinemin. Bәri de bir Allanyng qalauymen shyghar, kesh te bolsa óz emshimizdi tauyp, shipasyn alyp jatqanymyzgha myng da bir shýkir. Osy ortalyqqa kelgenge deyin qanshama esikting tabaldyryghyn tozdyrdyq. Tipti shekara asyp, ózge elderding emine de jýgindik. Milliondap kreditterge úryndyq. Ózimizding jergilikti emhananyng dәrigerleri «Jazylmaytyn aurudy tek qana ýide ústap, kýtim jasaysyzdar. Odan basqa amaly joq» degen bolatyn. Men oghan senbeymin. Óz elimizde osynday ortalyqtyng bolghanyna, Jasan myrzaday qasiyetti emshige kezikkenime óz basym qazir qatty quanamyn.  

Túnghyshtary osylay syrqat bolghandyqtan, ata-әjesi bolyp jas otbasygha qol úshyn sozyp, balany óz qolymyzgha alyp, kómekteseyik dep sheshtik. Qazirgi kezderi mýgedek balany asyrau, ony kýtip-baptaudyng ózi onay emes ekendigin biz jaqsy bilemiz. Sonday qiyndyqtargha shyday almaytyn keybir jas otbasylardyng ajyrasyp ketetinderin jii estiytinbiz. Úlymnyng shanyraghy shayqalmasy ýshin, osy bir balamen shektelip qalmasa eken dedik. Osydan keyin deni sap-sau balalary dýniyege keldi. Ózderi júmystaryn istep, bizge qarjylay kómekterin berip túrady. Men kolloniyalyq jyndyhananyng meyirbiykesi bolyp júmys jasasam, atasy zavodta jýrgizushi bolyp júmys jasaydy. Birimiz júmysqa ketkende, birimiz balanyng janynda qalyp, alma-kezek qaraylap, ósirip jatqan jayymyz bar.  

Keyde biz osy balanyng densaulyghyna әser etken  ýsh ailyghyndaghy alghan AKDS privyvkasy boldy ma eken dep te kýdiktenemiz. Balalar dәrigeri men nevropotologtar  rúqsat bergen son, meyirbiyke balagha privyvkany esh kýmәnsiz sala salghan. Basynda sarysuy bolatyn. Sodan keyin ayaq-qoly dirildep, tyrysty da qaldy. Jiyrylyp, tipti  ashylmay qaldy. Shyndyqty ashugha biraz kiriskenimmen, esh nәtiyje shyqpady. Dәrigerleri dәpterdegi jazbany tolyqtay ózgertip, qayta jazyp qoyghan eken. Teksere kele, ol jerde AKDS salynbaghan dep, basqa jenil týrleri kórsetilipti. Osydan keyin amalsyzdan óz ýiimizde balagha kýtim jasap jýre berdik. Arasynda em izdep Qytaydaghy Qúljagha qaray jol tarttyq. Emimiz óte qymbatqa týsti. Jolymyz ben jatar ornymyzgha, emimizben qosa eseptegend eki aiymyzgha bir millionnan astam qarajat júmsadyq. Biz ol aqshany kreditke aldyq. Ol jerde býgilip qalghan qoldary biraz ashyldy. Sol ayaghy azdap qimylgha iykemdeldi. Degenmen, ekinshi ret qayta barugha qaltamyz kótermegen song bara almadyq. 2013 jyly Qyrghyzstandaghy Qarabalta qalasynda jaqsy bir nevropotolog mamany bar dep estidik te, sol jaqqa bardyq. Ol da Qytayda bilim alghan bilimdi dәriger eken. Biraq ol iyne qoymady. Monualidy massajdyng ózine óte kóp qarajat júmsap keldik. Sonymen, anda-múnda qatynap, jylap-syqtap jýrgen kezimizde ýide otyryp, telearnadan Jasan Zekeyúlynyng berip otyrghan súhbatyn kórip qaldyq. Sol sәtte tikeley efirdan meken-jayy men telefondaryn jazyp alyp, mekemege telefon shaldyq. Sodan Alla sәtin salyp, jaz aiynda birinshi ret kelip, emin bastaghanbyz.Tórtinshi kurstyq emine kelgende edәuir ózgerister payda bolghanyn bayqaymyz. Otyratyn boldy. Alghash kelgen kezde Jasan Zekeyúly tamyrynan ústap kórip: «Erterek kelgenderinizde, erterek jýrip keter edi. Nege múnsha keshiktinizder?» -  dep súrady da, «Balanyz әli jazylyp ketedi. Shydam kerek», -  dep  ýreyimizden seyiltti. Qapshaghaygha jetkenshe jol boyy jylap bardym. Ol kisining «Jazylady» degen bir auyz sózinen jýregim eljirep, qanshama jyl osy sózdi estuimdi kýttim emes pe, kóz jasym kól bolyp agha berdi. Keyde Elidar balamnyng ózi de kóz jasymdy bayqap qalyp, «Nege jylap otyrsyn?» -  dep  tótesinen súraqtar qoyady. Qayteyin, bar armanym qartayghanda osy balamnyng jazylyp, óz ayaghymen jýrip jýrgenin kóru ghoy. Alla razy bolsyn. Qolynyng shipasy bar Jasan Zekeyúlyna aitarym, jasaghan jaqsylyqtarynyz bir Alladan qaytsyn. Balama kóbinshe iyne salghan balalar dәrigeri Aygýl Ondasqyzyna, meyirbiyke Botagóz, sizderge de zor densaulyq tileymin. Enbekteriniz jana bersin. Gýldenip, kórkeye berinizder. Adamdargha baqyt syilaudan eshqashanda  sharshamanyzdar degim keledi.

Baqythan Mәlikqyzy, Toqtar Elidardyng әjesi.

Qapshaghay qalasy, Zarichinyy eldi-mekeni.  

 BALAMYZ DSP-DAN JAZYLYP, TÚSAUYN JASAN MYRZAGhA KESTIRDIK!

Ýsh aidyng ishinde ýlken quanyshqa, bagha jetpes baqytqa keneldik. Balam DSP dertinen jazylghan son, Jasan Zekeyúly myrzadan ózining túsauyn kesip beruin  ótindik. «Jas-Ay» medisina ortalyghynda aq dastarhan jayyp, qazaqtyng yrymymen aq jol tilep, tәi-tәy bastyrdyq. Balamnyng shapqylap jýrgenin kórip, quanyshymyzda shek joq. Jalghyz mening ghana emes, býkil otbasymyzben sizderge aitar alghysymyz sheksiz. «Jýre almay qalar ma eken?» degen ýreyimizden aryltyp, bizderdi shyn baqytqa keneltip otyrghan «Jas-Ay» medisina ortalyghyna aq jol tileymiz!

Aslan mening birinshi balam edi. Alghashynda enbekteui men qimyl-qozghalysynan oghashtyqtar bayqalatyn. Men balanyng damuy osylay qalyptasatyn shyghar dep esh kýdiktenbey jýrgenmin. Biraq, jergilikti auruhananyng dәrigerleri ong jaqty serebralidy sal auruy degen diagnoz qoyyp, auruhanada jatyp emdeu kerektigin aitty. Basqalay emning qajet ekendigin ishim sezip, basqa tәsilderdi izdestire bastadym. Jaqsy adamdardan «Jas-Ay» atty medisinalyq ortalyqta DSP dertine shaldyqqan balalardy jaqsy emdeydi, tipti jýrip jatyr» degendi estip, ortalyq jayly mәlimetterdi izdestirip, osynda attandyq. Múnyng aldynda Almatydaghy nevropotolog qarauynda bolghanbyz. Tipti, nevropotolog Irina Chulkova dәrigeri de tanqalyp, «Basqa da bir-eki balalarym bar edi. Men olardy da «Jas-Ay» klinikasyna jiberermin» dep, osy jerding meken-jayy men telefondaryn súrap alyp qaldy.

Jasan Zekeyúly tamyrynan ústap kórgende qalypqa keletin DSP derti ekenin birden týsindi. Toghyz ailyghynda kelip alghashqy emin alghanbyz. Aragha on-on bes kýnnen salyp, emnen qalmay kelip túrdyq. Bir jas ýsh aigha kelgen kezimizde balamyz tolyqtay jýrip, jýgirip ketti. MRT tomografiyalyq tekseruge týsirgenimizde bәri jaqsy dedi. Basynda azdap sary suy bolatyn. Sudan da iz qalmaghan. Sene alar emespiz! Búl bir ghajayyp boldy! Allanyng qúdireti de bar shyghar dep oilaymyn. Búl ortalyq әrqashanda Allanyng qarauynda bolyp, jamandyqtan, bәle-jaladan aman bolyp jýrsin degim keledi. Halqyna osynday quanysh pen baqyt syilap otyrghan Jasan Zekeyúlyna, balalar dәrigeri Aygýl Ondasqyzyna, balamyzgha qyzmet kórsetken meyirbiyke Botagózge aitar alghysymyz kóp! 

Asqarov Aslannyng anasy Ábdighapparova Aida,

Manghystau oblysy, Beyneu audanynan.

 "Jas-Ay" medisina ortalyghyna emine shipa tauyp, jazylyp ketken jandardyng biri Jarkent audany, Áulieaghash auylynda túratyn  Úlan Jeksenbiyevting shyn jýrekten shyqqan alghys sezimi kimdi bolmasyn tolghandyrmay qoymaydy.

"Men, 2007 jyly jol apatyna úshyrap, joldasym Túrsynay qaytys boldy, -dep jazady ol. - Sol kólik apatyna úshyraghan kezde kóliktin  ishinde bes ailyq qyzym da bar edi. Terezeden úshyp ketip, perishte qaqqan boluy kerek, Qúday saqtap, aman qaldy. Men  tósek tartyp, Almaty jәne Taldyqorghan qalasyndaghy auruhanalarda úzaq  em aldym.Ókinishke qaray, esh nәtiyje shyqpady. Salym sugha ketip, Qytaygha baryp, emdelsem degen oimen tólqújattarymdy dayyndap jýrgenimde, Almaty qalasyndaghy "Jas-Ay" Shyghys-tiybet medisina ortalyghynda halyq densaulyghy ýshin atqarylyp jatqan iygi isterdi estip, osy shipa ornyna arnayy keldim. Múnda Shyghys-tiybet  emi boyynsha iyne qabyldadym. Jasan Zekeyúly jetekshilik etetin medisina ortalyghynyng nәtiyjeli shipasynyng arqasynda bir jarym aidyng ishinde denem qimyldap, jan bite bastady.

«Jaqsynyn  jaqsylyghyn ait – núry tasysyn» demekshi, akademik Jasan Zekeyúly mening eki emdelu kursyma jenildik jasady. Al, qalghan bes emdelu kursyn tegin aldym. Birinshi, Alla-taghala qoldap, ekinshi Jasan aghanyng jasaghan emi shipaly bolyp, men qúlan-taza aiyghyp kettim. Jaqynda «Jas-Ay» medisinalyq ortalyghyna óz ayaghymmen kelip, belgili dәriger, akademikke alghys sezimimdi bildirdim. IYә, mening búl újymgha degen alghysym sheksiz. Óitkeni, aq halatty abzal jandar maghan ekinshi ómir syilady. Enbekteriniz jemisti bolyp, biyikten kórine bilinizder. El alghysyna bóleninizder! Mening jýrekten shyqqan shyn sózim osy».  

Abai.kz