Úly Abaydyng «Danalyq sózder» jiyntyghy - «45 qarasózinde» túnghan qúpiyalar kóp. Óitkeni, olardyng manyzy men maghynasy Qúranmen ýndesedi. Áulie Qoja Ahmed Iasauiyding ózining «Diuany hikmetinde» (Aqyl kitaby): «Mening hikmetterim, Oqyp úqqangha bar maghynasy: qúran» - deytini sol. Endeshe, búl taqyrypta aqyl qosyp, oy qozghaudyng layyqty orny, qalanatyn reti bar. Álbette, kez kelgen pikirdin, tújyrymnyng ózine tәn qayshylyqtary bolary zandylyq. Degenmen, qozghau salyp, Abay qarasózinde qozghalatyn ilimge bir taban bolsa da jaqynday týsuge talaptanudan útarymyz anyq.

Úly Abaydyng «Danalyq sózder» jiyntyghy - «45 qarasózinde» túnghan qúpiyalar kóp. Óitkeni, olardyng manyzy men maghynasy Qúranmen ýndesedi. Áulie Qoja Ahmed Iasauiyding ózining «Diuany hikmetinde» (Aqyl kitaby): «Mening hikmetterim, Oqyp úqqangha bar maghynasy: qúran» - deytini sol. Endeshe, búl taqyrypta aqyl qosyp, oy qozghaudyng layyqty orny, qalanatyn reti bar. Álbette, kez kelgen pikirdin, tújyrymnyng ózine tәn qayshylyqtary bolary zandylyq. Degenmen, qozghau salyp, Abay qarasózinde qozghalatyn ilimge bir taban bolsa da jaqynday týsuge talaptanudan útarymyz anyq.

Bir kórmege qarapayym kórinetin sandargha qatysty tyiym sózder syryna ýnilgen Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, senator, filologiya ghylymdarynyng doktory Ádil Ahmetov ghylymy enbekterinde «mayya kosmologiyasy men Uaqyt zanynyng myzghymaytyn túghyry, әri býkil galaktikanyng mәngi ózgermeytin túraqty ólshemi - 13-ke» keleshekte tyiym salatynyn «Mayya» halqynyng payghambary» atanghan ghúlama ghalym Pakali Votannyng kózi tirisinde-aq kóregendikpen aityp ketkenin eske alady. Amerikandyq ghalym ghúlama matematik Hose Arguelliesting «Solkiyn» kýndiz-besining negizinde «bizding zamanymyzdyng eng úly janalyghy - tabighy uaqyt modeli - 13:20-gha negizdelgen Uaqyt zanyn ashqanyn» jazady. Búdan angharatynymyz, bir elding ústanymyn jalpy adamzatqa kýshpen tanudyn, ghylymgha qiyanat jasaudyn, týpting týbinde «adamnyng aitqany emes, Allanyng degeni» bolatynyn úghuymyz kerek-ti. Biraq oghan sana jete bere me? Abay kemeldigi osyny mengeydi. Oghan mysal retinde әlgi әngimeni jalghastyra týseyik.
Qay isting de bastamasy sanaly týrde iygilikke baghyttalmasa, nәtiyje kýtu mýmkin emes. Sondyqtan Alla taghala men adamzattyng qúzyryna berilgen qúdiretti kýsh mólsheri qanday? Áueli kimning kim ekenin bilmek abzal. Ol ýshin ne qajet? Abay ilimi - «pendelikting kәmәlaty joly» - iman keltiru jәne izgi isterdi isteu osyny algha tosady. Oghan abaytanushy ghalym, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty Asan Omarovtyng ghylymy enbekterinde «tek qana «Ghaqliya» men «Naqliyany» iygeru arqyly ghana qol jetkizuge bolatynyn» algha tartatyny sodan. Ol ne? Mәsele osynda.
«Iman keltiruding (әl-lәziynә amәnu) tabighaty ghaqliyat-tastiqat, al izgi ister isteuding (músylmansha salihiyat nemese ghamalus-saliyh) tamyry tәjiriybelik filosofiya ekendigin andau qiyngha soqpaydy. Jalpy atalmysh ayattyng mazmúnyn islam ghúlamalary talay qozghap, din ýgitshileri aituday-aq aityp kelgeni ayan. Biraq mәsele, sahara danyshpany Abaydyng «Alla taghalanyng pendesine salghan joly mine osy týiinde» dep anyq filosofiyalyq dengeyde, zor izdenistermen dәleldep bergeninde. Qúran Kәrimnen Abay ashqan filosofiyalyq formulasy degenimiz, mine, sondyqtan».
Abay shygharmashylyghyndaghy «naqliya» termiynining mәni - keng maghynasynda ghylym zaHiry (syrtqy ghylym), ghylym tilinde aksioma ekendigi haq. Ghaqliya - ishki ghylym (ghylym batiniy). Abay sózimen aitsaq, «Allanyng hikmetin sezinu» ilimi, biri - dýniyening kórinetin, Alla men pendening ara qarym-qatynasy, ekinshisi - kórinbeytin syrlaryn, adamshylyq jolyn (adam men adamnyn, adam men qoghamnyng qarym-qatynasyn) bildiredi.
Búl ilimning qajettigin ómirding ózi mәjbýrlep otyr. Sebebi ghylymdaghy shalaghaylyq qoghamgha qater tóndiredi. Ony biz myna derekterden de kóremiz.
«Uaqyttyng jasandy modeli - 12/60-qa negizdelgen (bir jyl - 12 ai, bir tәuligi - 24 saghat, bir saghaty - 60 minutqa jiktelgen) jasandy antiuaqyt ólshemi payda boldy da tórttik ólshemmen ghana ólshenuge tiyisti uaqyt endi ýshtik ólshemmen ólshenetin kenistikpen almastyryldy. Sóitip, «batystyq» materialistik oi-jýiening tikeley saldary «ghylymiy-tehnikalyq revalusiyanyn» atasy atanghan jasandy ghylym men ýshtik ólshemge negizdelgen matimatikagha úlasty».
Abaydyng 38-sózinde: «Uә әl-lәziynә amәnu uә ghamalus-salihiti» ayatyn ketirip, «Allataghalanyng pendelerine salghan joly qaysy?» - degen mәselege mәn beredi. Nege? Óitkeni Qúran adam aqylyna shaqtap týsirgen - Allanyng ghylymy, din - teoriyasy, tarihat - din tәjiriybesi, sony úghynsa ghana tolyq ghylym bolmaq», - dep úghyndyrady.
Mine, oidy «Qúrannyn» matematikalyq qúpiyalary» degen ghylymy enbeginde ghylymy túrghydan taldaghan ghalym, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty, Ómirhan Bayqonyrov atyndaghy Jezqazghan uniyversiytetining professory Ghúzyhan Aqpanbek te terendete týsedi.
«Tórt perishtening aty, onyng sandyq mәnining arasyndaghy baylanysty qarastyrayyq. Jebireyil, Mekayil, Ázireyil perishtelerding attary - alty әripten qúralady, al Ysrafilding aty - 7 әripten túrady. San mәnderi retimen - (246, 111, 318, 382). Jiyny - 1057. Ýsh perishte attarynyng әriptik jiyn sany - (6+6+6 =18). Búl - 18 myng ghalamnyng isharasy, yaghni, 6 myng - mәden (miyneral, metall), 6 myng - ósimdik (flora), 6 myng - tirshilik (fauna) dýniyesine ie degendi bildiredi. Shyndyghynda Ysrafil qiyamet kýnining perishtesi bolghanda, ýsheui osy dýniyedegi barlyq isti baqylaushy ghoy».
Sondyqtan Qúranda «Hajyr» sýresi arqyly: «Pe-rishtelerdi bir shyndyq týrinde ghana týsiremiz» - dep anyq eskertedi.
Demek, Abaydyng danalyq dýnie tanymyn týbegeyli tanyp-bilu - býgingi «Abaytanu» ghylymy aldyndaghy ózekti mәselening biri. «Ghaqliya» hәm «Naqliya» terminderi danyshpan Abay iliminde qanday jýk kóteredi, dýniyetanymdyq ilimdi «ghaqliya-naqliya» dep jikteuding qajettiligi nede? Ondaghy maqsat - Abaydyng oishyldyq múrasyn eki jýiede qarastyru, әigili «38-shi qarasózinin» maz-múnyn ashyp zertteu-zerdeleu metodologiyasyna mәn beru, әl-Farabiyshe aitsaq, «shyndy tanudyng tәsili men formasyn tabugha jetkizu».
Ghúzekeng enbeginde: «Jogharyda atalghan ýsh perishte sanyn «Adam» sanyna (45-ke) bólgende, 15 sany shyghady. (675: 45 =15). «Hajyr» (tas) sýresining Qúrandaghy ret sany - 15. Al Adam sanynyng 45 boluy, onyng ghúlama Abaydyng bilip, 45 qara sóz jazuy, kóregendigi tegin emes. Sol qara sózderding sanynyng ózi ishara belgi», - ekendigin aitady.
Alla taghala әuelde adamzatty jaratqanda oghan erekshe qabilet, óz tarapynan ystyq yqylas bil-dirdi. Oghan perishtelerge sәjdә jasatty, shaytan malghúngha da bas iydirmek boldy. Mekkedegi qara tas - Qaghbany peyishte túrghanda-aq syigha tartty. «Adam»-nyng pәk «jýregine» Alla taghala «ghaqliya men naqliya» núryn qúidy. Oilanugha túrarlyq tәlim ghoy! Endeshe, Abay tandauy óte dәl! Óitkeni Abay - Adam degen sózge mәn berip, bas iydi. Ol adamzat bastauy ghoy! Adam bolu - Allanyng sýiikti qúly bola bilu qúrmeti. Ol ýshin bilmek kerek. Ilimsizding aqyry ne bolmaq?
Abaydyng Qúrandy tereng mengergendigi sonday, ataqty 38 -qarasózinde: «onan son, qira әt yaghni, surahy fatiha oqisyn, múnda biraq sóz úzarady. Ol fatiha sýresining maghynalarynda kóp syr bar», - deydi.
Demek, ol dәstýrli din, bilikti din mamany, sanaly bilim, últtyq sana arqyly jan men tәn, o dýnie (baqi) men búl dýnie (pәni) úghymdarynyng tútastyghyn qamtidy. Óitkeni, Islam dini - «altyn ortanyn» - jýrek dini. Al Qúrannyng teng ortasy (114 sýre : 2 = 57) - «jýreginin» ret sany - 57, búl - «Ál-hadiyd» (temir) sýresining ret sany. «Fatiha» sýresi - Qúrannyng kilti retinde, bar dýniyening jaraluy men Allanyng úlylyghyna shek keltirtpeytin búltartpas dәlel, anyq kórsetetin aighaq.
«Bissmillyahy ar-rahman ar-rahiym»-ning songhy әripi - «M». Sol siyaqty «Fatiha» sýresining 2, 5, 6 - ayattary da «M» әripine ayaqtalady, al qalghan tórt ayattyng songhy әripi - «N». Múndaghy «M, N» әripteri - tórt-tórtten. Sandyq mәnderi M-40, N-50 yaghny 40+50=90, jiyntyghy - 90 h 4 = 360. Búl sannyng (360 - matematikada, astronomiyada) erekshe tirektik sany ekendigi búrynnan belgili. Ásirese, zodiak mýshel esebindegi - basty san. Mәn (oqyluy - «MN») - «rahymdy, meyirimdi, jomart, syy berushi kuәger» degen sóz. Sonda NM, MN - degenning ózi - «jomarttyq jasaushy, Syy qúrmet kórsetushi, sonyng bәrine kuә bir Alla» - degen maghyna beredi. Búl - tegin sәikestik emes. Mәnn, «IYә, Mannan!» - dep Allagha syiynamyz, Allanyng osy esimi tórt ret qúpiyalanyp kezdesip otyr», - deydi Ghúzeken.
Abay dindi tek - «ghibadat kýzetshisi» dep ýiretedi. Óitkeni oghan halyqqa ruhany bilim berudegi dinning atqaratyn róli, manyzy bes sausaqtay belgili. Sondyqtan da ol adamzattyng ishki tazalyghy men iman kәmildigine asa zor mәn beredi. «Ghaqliat-tasdiqatta» tek «hýkim sharighatqa» jýirik ishandardy «fitnә ghalym» atap túqyrtuy da sondyqtan: «Moldalar bylay túrsyn, hususan (әsirese) búl zamannyng ishandarynan bek saq bolyndar. Olar - fitnә (býlinu) ghalym, búlardan zalaldan basqa eshtene shyqpaydy» - degeni sholastikalyq týsinik shyrmauynan shygha almay jýrgen qazirgi keybir «din ýgitshilerinin» de, imannyng tazalyghynan góri «syrtyn juyp jýrgen» tirligine dәl keledi.
Abay: «Eger nadandar ol ghibadattyng ishki syryn eskermey qylsa, sony qylyp jýrip, imany sóner» degen.
Demek, Abay Allagha ghibadat qúlshylyq jýrekpen bolyp, sanamen jýzege asyryluyn nasihattaghan. Basqasha bolu mýmkin emes. Bile bilgen jangha ólsheuli ghúmyrda kóp qatelesuge oryn joq. Demek, ghylym úghu, kókeyge týy - sanaly ghúmyr keshu. Oqyghannyng ghana kókirek kózi ashylmaq. Ilimdi tek Qúrannan tabamyz.

Múny bilimsiz jan qalay aiyrmaq? Paryqsyzdyqtan arylyp, aqiqat moyyn úsynu kemel bolashaqqa ýmitti úzartady.
Abay ilimi - Allanyng aqiqat sózi - Qúrannyng tendessiz, eshbir minsiz - Úly esep ekendigin, Úly kýshting ghalamdy eseppen jaratuynda mәn baryn, sondyqtan adamzatqa bergen mýmkindikti adal niyetine qaray óz mólsherine shaqtap iygeru kerektigin ýiretedi. Qúran sózi - shyndyq, onda ghylymy derekteri mol, qúpiyasy sheksiz ony iygeru qiyn.

"El" Últtyq qoghamdyq-sayasi, ekonomikalyq aptalyghy