Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 8178 0 pikir 17 Jeltoqsan, 2015 saghat 10:04

ABYZ DALA ANYZY

(hikayat)

 I

Songhy eki tәulikting rayy búlynghyrlau, aspandy bauyry týnek súrghylt búlt shalyp, auany dym basqan. Býgin tang ata silbirep janbyr jaudy. Moynyna su qúiylghan beymәlim jalghyz jolaushy shatqaldardy sharlap, basy aughan jaqqa tartyp barady. Osy jyqpyl-jyqpyldyng arsynda ózin erkin sezinip, beyqam tirlikke týse alatynday.  

Aty arydy. Ózi qaljyrady. Ynghayy bolsa suyq kózding súghynan jasyrynyp, biraz uaqyt ayaldap, solyghyn basugha qúlqy bar. Óitkeni myna sayaly qaraghay, shóbi bitik qúiqaly jer taqymyndaghy kýreng qasqa atymen ekeuine de jaghyp keledi. Bir júma tynyghyp irkilse tynayyp, qondanatynday.

Baylamsyz syrdaqtaghan oidyng jetegine ilikse de qarsy mandaydaghy qolattyng ar jaghynan syzdyqtaghan týtindi andady. «Mýmkin, búlyn-súlyng kýnning rayymen jer bauyrlay jelikken shókim búlttyng qayta әuelegen jinishke syzdyghy ma?» degen de dýdәmaldyq kóldenendedi. «Joq, mynau týtinge kóbirek úqsaydy». Songhy baylamyn bekemdep, erkine jibergen atynyng tizginin qaghyp, jýrisin shirata týsti.

Týtin tayau mannan bilingenimen arada bir shatqaldyng jatqanyn qonyr dóndi ainalghanda anghardy.

Talay kýngi jalghyzdyq qauip-qaterdi úmyttyrdy. Múnday shyn-qúzda jylqy baqqan qos bolmasa, jalpy júrt otyra bermeydi. Sondyqtan sekemal kónilding yghynda ketuding qisyny joq. Bireu-mireu jolyghyp, tildesetindey bolsa joq izdegen malshynyng keypine ainala qoymaq.

Ájeptәuir tereng saydyng tabanyna qúldap, kezenge qayta kóterilgeninde baryp, kiyiz ýidi kózi shaldy. Týtin sol ýiden budaqtaydy. Manynda qybyrlaghan mal kórinbeydi. Oqshau ornatylghan ataghash ta bos.

Kýreng qasqasyn ayandatqan qalpy kelip, erden týsti. Atyn baylap, ýige bettedi. Tirshilik belgisi joq. Ásheyinde kez-kelgen jyrtyq qostan úshqasa ketetin qayqy qúiryq arpyldaqtar da izim-ghayym. Áyteuir, ishte ot janyp jatyr.

– Assalaumaghaleykým! – Mandayshagha shekesin soghyp almayyn dep, iyile tabaldyryqtan attady.

– Uaghaleykýmassalam!

Sәlemin alatyn bireuding bolghanyna quanyp qaldy. 

Týtin men kýngirttik jaylaghan alakóbeng ýide eshkimdi tap basyp angharmasa da tymaghyn bosagha jaqtaghy keregening kózine ildi.

– Tórlet.

Endi bajaylap qarady. Ortagha oshaq qoyylypty, oghan asylghan qazan shymyrlay qaynaydy. Ash ózegin shulatyp, iysi múrnyn jara jóneldi. Alty qanat ortanqol ýiding ong jaq tórinde shaljiyp, keskini kelisken atan jilik azamat jayghasqan. Búl kirgenge shyntaqtaghan jastyghynan keudesin kóterip, maldas qúryp jaylanghangha úqsaydy. Meymandostyq ýnine ishi jylydy. Adymdap baryp, qos qolyn úsyndy.

– At-kólik aman ba?

– Shýkir. Ózderiniz quattysyzdar ma? – Sóilegen qalpy ýy iyesining janynan alshaqtamay tize býkti. Tómengi jaqta týtinning nobayy súiyqtau bayqaldy.

– Amanshylyq. Syrt poshymyng búryn kórmegen adamyma úqsaydy, alystan kelesing be?

Esikke betin búryp jambasyn jerge basqanda andady, bosagha jaqta bir boyjetken shókiyip otyr. Búghan moyylday kózin jalt etkizip, tónkere qarady. Jolaushy jigitting ózegi ot qaryghanday duylday jóneldi. Kensirigin keulegen et iysi men ishegin shúrqyratqan qomaghaylyq týisik ydyrap, onyng ornyn әldebir ózine de beymәlim kýy jaylaghanday.

– Alystan, Syrdyng boyynan atqa qonyp em.

– M-m, qashyqtan kelem de. Sen at basyn tiregen myna Qarataudyng ýstirti ol mannan on kýndik jer ghoy.

Jolaushy jigit ýndemedi. Jalghyz jortqan tirligine opyndy ma, әlde qisynsyz әngimege úrynarmyn dedi me, odan әri suyrylyp sóilemedi. Jauyrynyn sýiek tósekke berip, ayaghyn oshaqqa qaray kósip jiberdi. Suyqsyraghan denesi mazdaghan ottyng jyluyna balbyrap, bey-jay kýii otyra bergisi keldi. Búl qúlqyna qaray ýy iyesi de taqymdap eshtene demedi. Shyny-ayaqtyng túsyndaghy boyjetkenning qarashyghy núr shashqanymen qabaghynda keyis bar siyaqty. Tek osy keskin ghana kókeyinde saualdyng seleuetin kólbendetken.

Jolaushy jigitting kózi ilinip ketipti.

– Myrza, jýr, syrtqa shyghyp qol shayalyq, – degen qojayynnyng qonyrqay ýninen oyandy. 

Qara túyaghynan әli ketken mәstekidey hal bayqatqanyna ynghaysyzdandy. Biraq búl bosandyghyn andatpaugha tyrysyp, ornynan shiraq kóterilip, tysqa bettedi.

Qyz qazannan etti shanyshqy tayaqpen ilip alyp, astaugha týsirip jatyr eken.

Ýy iyesi sonynan ilesti.

Kók aspandy qara týnek qúrsap, dalany әlgindegiden de kýngirttendirip jiberipti. Ymyrt ýiirilip, kóz baylanugha ainalghanday. Kýreng qasqa da shylbyryna basyn sýiep, kilgire mýlgiydi. Januardyng ottaghanynan emes, baylauda túryp tynyqqanynan tez әl jinaytyn qasiyeti bar edi. Osy bir syryn biletin iyesi ishtey eljiredi.

Alpamsa deneli qojayynnyng jas mólsheri ózimen shamalas siyaqty. Qaqpaqtay jauyrynyna layyq apay tós. Qúryshtan qúighanday som túlghasynda qyrym et joq. Súnghaq boyy men bólek bitimine qaray shiraq qozghalady. On eki mýshesi jolbarystyng túrqynday shalymdy da alymdy ekenin tanytyp, adyrnaday kerilip-sozylatyn qalpyn bayqatady.

– Búl jerde jylqy baqqan qostay nege jalghyz ýy otyrsyzdar? –Abaysyzda kómekeyin býlkildetken saualyn tetkip ústay almay qaldy.

– Nege dering bar ma ... Jýr, as iship, әldenip alalyq.

Ekeui ishke engende sәtennen dastarhan jayylyp, astau et sonyng ýstine qoyylypty. Qos jigit óz oryndaryna maldas qúra jaylandy.

Qojayyn janynan kezdigin shyghardy. Búl da kisesinde jýretin pyshaghyn qynnan aldy.

– Al, búiyrghan as eken, jelik. – Ýy iyesi búghan toqpan jilikti úsynyp jatyp, ónine barlay bir qarady. Jolaushy jigit onyng jýzinen aqayrang jolaqtardy andady.

– «Mynnyng týsin bilgenshe, birding atyn bil» degen, nyspyng kim, eling qaydan, aita otyr.

– Esimim – Aniyke, el-júrtym Syr ónirinde.

– Orda jaqtan ekensin, bauyrym.

Ekeui súhbattasa astaudaghy asty biraz enserip tastady. Qyz dastarhangha tayanbay әldenәrselermen aldanyp jýrdi de bir qauym uaqyttan song tómengi jaqtan jayghasty. Bir-eki tal qabyrghany alyp, talghajau eteyin degendey sausaghynyng úshymen etin sydyryp jedi.

Ángime, jalpy, el jayly órbigendikten ýy iyesine meymany, meyman jigitke shanyraq iyeleri beymәlim qalpy qala berdi.

– Myna ólkeni kimder mekendeydi? – Ángimening әlpetin Aniyke әdeyi osy ónirge búrugha tyrysty.

– Búl ónir kimge pana bolmady deysin? – Qabaghyn sәl kerip, ekiúshtylau jauap qayyrdy. – Biraq bәrine opa әpermedi.

Jolaushy «múnysy qalay?» degendey betine bajaylay bir qarady. Ýy iyesi múny qasaqana angharghysy kelmegendey tósting kirtildek mayyn kertip ap, auzyna jóneltedi.

– Kimning ýiine týstim, kimmen dәmdes boldym dep aitam?

– «Japandaghy Jahan» deseng at ayaghy jetetin el tany beredi.

– Jón-aq eken. – Sóz ayalghysy bolghannan keyin ghana qoshtaghanday, әitpese әngimening mәnisin keltirmedi. Ekeuining as ishui ghana ýilesim tapqanymen, sóz synaylary qiilasa qoymady. Ylghy sholaq qayyrylyp, ýzile berdi. Mine, taghy da et shaynaghan jaq pen tanaudyng pysyly estiledi.

– Opasyz jalghan qyzyghyna da batyrdy, shyjyghyna da saldy, – dedi bir kezde sýrensiz tynyshtyqty búzyp Jahan. – Danqqa da bóledi. Aqyry opasyzdyghyna basyp, qyryn ainalyp barady. Ýsh armanym bar. – Qonyr dausy әuezdi estildi.

Jolaushy jigit ishtey «әuelgiden osylay boluy kerek edi-au» dep, iyesining lәmine qúlaghyn týrdi.

 

... Jahan on ýshinde jaugha shauyp, on tórtinde ne bir men degen batyrlardy jekpe-jekte degelek qaqtyrghan. Ásirese Maurenahr joryghynda mandayy jarqyrap ashylyp, aibyny da, abyroyy da asqaqtap edi. Manghylay Sýbe ólkesindegi dulat әmirleri bala jigitti qolpashtap, nasatyn asyra týsken.

Oghan deyin oiyn qúmar kóp balanyng biri edi. Ózi qúralpy úldarmen keshke deyin shapqylap, ýy betin kórmeytin. Songhy kezde tynnan ermek tapty. Jar qabaqtaghy kók qarghanyng úyasynan balapanyn alyp qyzyqtaytyn. Sotanaq top bala ózekke jaqyndaghanda-aq kók qargha qiqugha salyp, tóbelerinde shyrq ýiiriletin. Búlar ony jau shaptylap, qoldaryndaghy tayaqtaryn sermep, jasytatyn. Sosyn, tik jarqabaqqa órmelep, qaptaghan shúryq tesikting birine bashpayynyng basyn súghyp, kelesi shúqanaqqa bir qolymen ústanyp, nazary aughan endi birine qolyn iyghyna deyin sýngitip jiberetin. Uysyna júp-júmsaq qyzyl shaqa balapan ilikkende quanyp ketetin.

Kýnde solay. Jazyghy joq qústardyng balapanyna byqpyrttay tiydi. Birde, aldygha eki-ýsh balany jiberip, ýirenshikti әdetimen jar qabaqtaghy shúryq tesikpen órmelep bara jatyr edi. Ar jaghy esinde joq.

Esin jighanda jylamsyraghan anasynyng ýni qúlaghyna shalyndy.  Biraq kózin asha almady. Dәl sonday halde qansha kýn azap shekkeni beymәlim. Ernine kópirtip әkep birdemeni jaghady, ara-túra qasyqpen әldebir jylymshy nәrseni tamshylata tamyzady.

         Keyinnen bildi. Sóitse eki bala birdey biyikten omaqasa qúlaghan. Búlardyng qapelimde jardan úshyp týskenin kórip, ózge kishkene úldar shýpirlese qastaryna jinalady.

Ekeuining biri – Bekmahan tóre de, kelesisi – Jahan. Kýnde jar betinde jarghanatsha jabysyp túra beretin kәnigi ismerlerge ne bolghanyn sumúryndar týsinbey әlek. Tek Bekmahannyng «qolym, qolym» dep zar qaqqan ýni ýreylerin úshyrdy. Qaysybiri auylgha qaray túra jýgirdi.

         Ýlkender kelgende kishkene oiynpaz úldar tilden aiyrylyp, súlq jatyr edi. Kópti kórgen kóneler «jylan shaqty» dep úighardy.

Jylannyng uyn qaytaru ýshin qazaqtar ejelden attyng terin jәne búrqyrap shyqqan aq kóbigin paydalanatyn. Sol sebepti tórt atty qatar boz boran shabyspen qan sorpa qyldy. Borbayynyng arasynda sabyndanghan aq kóbigin sausaqpen sylyp alghan bette balalardyng auzyna jaqty. Al, úmadan tamghan tamshygha ydys tosyp, taqyr shaptan saulaghan sordy qasyqpen qyryp ap jinap, ony da auyzdaryna tamyzdy.

Tarazdan balger men baqsy aldyrtugha kisi shaptyrdy. Biraq, Bekmahan tóre sol kýni jantәsilim etti.

Eki-ýsh tәulikting shamasynda jetken qúshynashtargha myna әbiletke qarsy bir amalyn qarastyrudy ótingen. Baqsy jynyna minip, balgerding әuliyeligi ústap aitqandary jylan shaqqan degenge saydy. Biraq, eshbir bala sol kók qarghalardyng úya salghan jar qabaghynda oinap jýrip, onday sumang etken eshtemeni bayqamaghan. Eger bireui kórgen bolsa, qaytip ol arany attap basar ma ...

Jahan azappen arpalysyp, isinip-kebine on kýndey jatty. Auzyna jylqynyng terin qúng qarbalasy ýzdiksiz jalghasty.         Aqyry, kóreyin degen jaryghy bar shyghar, bir kýnderde kózin ashty. Bәri «Alla, Alla» dep, tәnirding raqymyn salghanyna qúldyq úrdy.

         Kóp úzamay túla boyy dombyqqan balanyng beti beri qarap, jaghdayy onshala berdi. Tek jýzine aq jolaqtar týsip, alapes bolghan adamday renge endi. Biraq bala ony eren kórmedi, búrynghysynsha qúldyrang qaghyp shapqylady da jóneldi.

Alayda, sodan keyin kók qarghalardyng úyasyna eshkim qiyanat jasamady. Olardyng qarghysyna úshyramayyq dep, bәri ayaqtaryn andap basatyn boldy.

Arada eki jylday uaqyt aralap, Jahan Tarazdyng bazaryna mal aidasyp barghan. Adam yghy-jyghy, mal odan da beter. Shәrining tirligi balagha qyzyq ta jat bolyp kórindi. Bir qayran qalghany – adamdardyng tanysyn-tanymasyn sóilese ketetini. Tipti kýnde aralasyp jýrgendey. Birde qasyna sәlde oraghan aq saqaldy qariya keldi. Búl «assalaumaghaleykým» dep sәlem berdi. Sәlemin alghan beytanys qariya jón súray bastady.

– Kimning balasysyn?

– Bәlenshenin.

– Qayda túrasyn?

– Qarataudyng boyyn meken etemiz.

Beytanys adam múnyng ónine әlsin-әlsin qarap qoyady.

– Jylan shaqqannan sau ma edin? – dedi әlgi kisi tipten qayran qaldyryp.

– Jylan shaqpaghan siyaqty, biraq jylan shaqty dep aitady.

– Aytqany qalay? – Qariya antaryla múnyng auzyna ýnildi.

– Osydan eki-ýsh jyl búryn balalar kók qarghanyng úyasynan balapanyn alyp oinaytyn ek. Birde jarqabaqtan qúlap, sodan es-týssiz auryp jatyp, әzer onaldym. Ýlkender «jylan shaqty» dep, attyng terimen emdepti.  Tarazdan aldyrghan balger men baqsy da tamyrymdy ústap, jylan shaqqan degen baylam jasaghan.

Týregep túrghan qariya jýrelep otyra qap, múny eki iyghynan qapsyra ústady. Betine bajyraya qarap, tili baylanghan kýii balanyng jýzindegi aq jolaqtargha shúqshiya ýnildi. Bir kezde baryp:

– Sol jerdi maghan kórsetesing be? – dedi.

– Kórseteyin. Ákelgen maldy saudalap bitkennen keyin birge jýriniz.

– Maqúl.

Jýz qaraly jylqy men bir otar qoy tez arada óte qoymady. Álgi belgisiz qariya da bazargha keluin ýzbedi. Jahanmen tildesip, onyng tóniregindegi ýlkendermen de tanysyp, shyghysyp aldy.

Onshaqty kýnning shamasynda kireshiler artynyp-tartynyp auylgha jolgha shyqty. Uaghdalasqanday qariya da birge ilese jýrdi. Ony ýlkender jaghy qaumalap, sóilese kele úqqany, búl adam Ibn Sina ilimimen ainalysady eken. Jahannyng betindegi aq jolaqtardy kórip, ol jolaqtar búl izdep jýrgen jylannyng uynan qalghan iz ekenin bilgen. Óitkeni, kitapta solay boluy yqtimal ekeni aitylghan. Álgi әbiletting shaqqanynan keyin birde-bir tiri jan aman qalmaydy-mys. Allanyng kórsetetin jaryghy tausylmaghandyqtan shyghar, býginde mýshel jastaghy bala tiri qalypty. Álde, shashyratqysy tiydi me eken?

Búl kez mamyr aiynyng sony bolatyn.

Auylgha kelgennen keyin qariyany kók qarghalar mekendegen jarqabaqqa alyp bardy. Aqsaqaldyng súrauy boyynsha oqighanyng qay tústa bolghanyn jәne bir tәptishtep aityp berdi. Sodan keyin ózderi qariyanyng qasynda bógelmey, ony onasha tastap kete bergen. Ol kóp úzamay auylgha oralyp, bir marqany óngerip, qayta kók qarghalar mekenine jóneldi. Marqany aparyp bauyzdap, býirek mayy men qúiryq mayyn bólip aldy. Ekeuin de bilemdep kesip, әr tilikti jeke-jeke jalbyzgha orap, kók qarghalar úyasynyng auzyna qoydy.

Onyng búl tirligi janynda jýrgen birli jarym kisige sóleket is siyaqty kórindi. Biraq, oqymysty adamnyng amaly ýmitsiz de emes. Júmyrtqany jana jaryp shyqqan balapandy jútyp dәnikken ajdaha myna jyly-júmsaqtyng iyisin sezip, inning auzyna kelui yqtimal. Onyng ýstine búl kezde balapandar qaraqanattanyp, úyadan úshyp ta ketken. Qazir obyrdyng azyq eter qylauy tausylyp, búrlyghyp ta jatuy mýmkin.

Jalbyzgha oralghan may inning auzyna bolar-bolmas ilinip túr. Túmsyghymen týrtkende jerge qúlaydy da ash qúlqyn onyng sonynan birge ilesedi.

Ibn Sina ilimin serik etken oqymystynyng búghan esh shýbәsi bolmady. Tek jypyrlaghan tesikti múqiyat, jiti kóz almay qadaghalau kerek. Búl jylan kәdimgi shúbatylghan jylandarday emes, shortan balyqqa úqsas, jendi bilektey.

Onyng ýstine kók qarghalar jar qabaqtaghy mekeninen úshyp, ashyq aspan astyna, toghaylargha ketken. Myna inning auzyna ilindirip qoyghan ýlpershek maygha olardyng dәl qazir kedergisi joq. Búl oilaghan isti nәtiyjeli ayaqtaugha septigi tiyetin dәiek.

Týs aughanda qariya syrty toqylghan ýlken qysh qúmyrany arqalap, auylgha keldi. Elding bәri oghan ýdere qarady. Álgi әbilet qolgha týsipti.

– Kәfir nemening týri qanday eken?

– Ábiletti arqalaudan tayynbaydy eken-au, ә-ә ...

– Myna biyik qúmyranyng ishine qalay ústap saldy desenshi?

Osy taqilettes saual qoyghanmen eshkim manyna tayay almady.

– Aqsaqal, múny ne isteysiz? Jannan týnilgennen saumysyz? – dedi elding ishinen bireui.

– Jangha qas ekeni – qas. Biraq tәuekelmen is bitirmesen, kelesi zaualdy joya almaysyn.

– Ol nendey zaual?

– Gýlstan elinde aidahar shyghyp, sudyng bәrin lastauda. Izdeseng ústatpaydy, qapiyada kisige qauip tóndirude. Sugha barghan boyjetkenderdi jútyp qoyatyn kórinedi.

Túrghandardyng kózderi atyzday bolyp, ýreyleri úshty.

– Bir súmdy bir súmgha qarsy qoldanbaq oiym bar.

– Qalay qoldanasyz?

– Aydahardyng sary izinen qalmay tauyp, mynany sonyng jýrgen túsyna jiberemiz. Eki ajdaha birin-biri jútyp, óledi.

Sәldeli qariya sol kýni eshtenege ayaldamay Gýlstan eline qaray attanyp ketti.

– Mening esimnen ketpeytin jayt – osy. – «Japandaghy Jahan» bir mezet tilsiz bógelip qaldy. Búl uaqta qaranghylyq dýniyeni túmshalaghan. Ýy ishine seleui týsip túrsyn dedi me eken, qyz qozdaghan shoqqa bir-eki qu bútaqty tastady. Ol shyrt-shyrt synyp, jana bastady. Ýy iyesining betine ottyng shalyghy shauyp, jýzindegi aq jolaqtary sausaqtyng salasynday tarbiyp jatty. Álden uaqytta әngime әrmen qaray jalghasty.

 

... Sýmbile[1] tuysymen-aq alandatatyn nәrse – jylqyny jayly qonysta qystan aman shygharu. Aldaghy dәludi[2] jauyryngha ýnilip boljay beretin qazaq, sharuasyn da, onyng ishinde jylqy jayyn kýn ilgeri qarastyrady. Biyl da solay ýlkenderding úigharymymen bes qosqa bólingen jylqyshylar tabyndy ontýstik batysqa qaray jayyp, dariyanyng kýngey betin qystap shyqpaq bolyp atqa qondy.

Bes qostyng qyl qúiryqtysyn dýrkiretip quyp aidamay, ilbitip qana otyrdy. Sarjaq batyr bastaghan top birinshi qosqa ie boldy. Qaramaghynda 17 jigit bar. Mónke ekinshi qostyng basshysy. Múnyng da qasyna ónkey sausyldaghan onnyng ýstinde nóker jiylghan. Bestorsyq ýshinshi qostyng ýlkeni. Qúzyry 15 azamatqa jýredi. Búlardyng arasynda bozbala Jahan da bar.

         Dәl osylay qalghan eki qostyng da basshylary belgilengen edi.

         Búl jigitterding bәri – «jylqyshylar» dep atanghanymen, Mogholstangha qaraytyn dulat әmirlerining sayypqyran sarbazdary. Myna qalyng mal erteng jaugha shabatyn batyrlar minetin kólik. Sondyqtan, jýktelgen japuapkershilik joghary. Ózara shartty týrde bólingenimen barlyghy bir tútas elding adamdary.

         Qaptay órgen jylqydan jer qayysyp, úlan-asyr kósh bayau ilbip otyrdy. Asyqpay jyljyghan júrt, qay jerge baryp taban tirep toqtaytyndaryn boljaldap keledi. Ol – Qaraspan tauynyng arghy qoynauy, Seyhunnyng basy. Álgi jer jylqygha qolayly, adamgha jayly – qysy júmsaq. Áytkenmen, attan týspey qyraghylyq tanytu – basty qaghida.

         Bes qos mejeli jerge jetkende aralaryn onsha alshaqtatpay әrqaysysy bir dóndi iyemdene jayghasty. Týs aua ýzengige ayaq artqan jigitter óristegi maldy barlap, shashau shyqqanyn jiystyryp, týnde tabynnyng basynda týneydi. Tang atyp, әbden sәske bolghanda qosqa oralady. Shaylanyp, sulanyp alghan song attaryn otqa jiberip, tynyghugha jatady.

Týs aua kelesi bes jigit arnayy saylanyp, jylqygha betteydi. Sóitip alma-kezek kýneltedi. Al, kezdeysoq bәlening sheti bilinse, barlyghy dýrk kóteriledi. Jәne, ózge qostaghy jigittermen kýnbe-kýn habar alyp, birining jaghdayyn biri bilip otyrady.

 Jylqydaghy búl kez sauyqqúmar jigitter ýshin jannyng rahaty. Qysyrdyng sýtin iship, qazy-qartany shetinen kertip jep jatady. Tausylmaytyn qyzyqty әngime, hissalar da shertiletin tamasha uaq. Sondyqtan, ózin barlyq qyrynan tanyta bilgen jaujýrek jigitter ghana múnday moyny qashyq sharagha qatysyp, shadyman shaqty óz kózderimen kórmek.

Keyde súltandardyng ózi osy jauapty nauqandy atqarysugha atqa qonyp, jaz shygha elmen birge júrtqa oralady.

Qytymyr qystyng qaqaghan ayazy qaytyp, jylymyq bilindi. Lepting әserimen qonyr búirattardy japqan kýrti qardyng qabyrghasy oiylyp, alqanday jer ashyldy. Ol erteninde toqymday, kelesi kýni talystay, odan keyingi kýnderi terliktey bop jayyla berdi. Ózekterdegi su tasyp, jer-ananyng ebil-debil aqtarylghan shaghy.

Bir kýni tәnerteng qostan shyqsa, jigitterding barlyghy dabyrlasyp, әldene jayly keu-keulesip jatyr eken.

– Dariyanyng ar jaghyna auyl qonypty.

– Sylandaghan qyz-kelinshekterding ghana qylpy bilinedi.

– Búl nendey auyl boldy eken, ә-ә? – degen taqylettes saualgha toly sóz birden eleng etkizdi. Olar qarap tamsanghan jaqqa Jahan da moyyn búrdy. Mine ghalamat, jeti atasynan beri baylyqtyng qory ýzilmegen naghyz qara kók bekzatylar ghana tútynatyn qazdyng júmyrtqasynday әppaq aq ordalar sap týzepti. Manynda qyzyldy-jasyldy kiyingen әiel balasy ghana kólbendeydi.

Kermede әshekeyli әbzelderi jarqyraghan arghymaqtar baylanghan.

Jigitter qymyz ben etke qaramay, syrtta jýrip aldy.

– Su tasyp ketti, myna dariyadan qalay ótip bardyq endi?

– Jayshylyqta bolsa, bir sәt te bógelmey, «qonys qútty bolsyn!» dep, jetip barar edim.

Quaqylary әr saqqa qashyrtyp әngime aityp, qyzyl tildi biraz bezep túrdy. Jahan olar siyaqty elitpegendey týr tanytyp, qosqa qayta endi. Etten qarbyta jep, qymyzdan sirep ishti. Sosyn, erterek atyn qamdaugha tysqa bettedi. Býgingi kezek búlardiki.

Beldeuden ýzilmeytin sandaqtardyng birine ayaq artyp, mingi attardy aidap әkeluge bettedi.

– Áy, Jahan, sen býgin erte qozghaldyng ghoy, jayshylyq pa? – Basyndaghy dalbay tymaghyn shyqshytyna týsirip, Álighaly kýle ýn qatty. – Álde, dariyanyng ar jaghyndaghy auyldyng ajary degbirindi aldy ma?

Jigitter qarqylday kýldi.

Attardy aidap әkeldi de aqtanger shabdaryn erttep, jylqy baghugha shyghudyng qamyn jasap qoydy.

Týs aua bes jigit atqa qondy. Ózderi jylqygha bettegenderimen kózderi de, kónilderi de júmbaq auyldyng ýstinde.

Tabyngha jetkennen keyin Jahan ózine qarasty jeti ýiirdi týgendep, aralap shyqty. Qara qasqa aighyr men boz aighyrgha býgin basqa kózben qarady. Sosyn dariyanyng jaghasyna baryp, iyin-iyinnen qu qamysty ora bastady. Boyy atty adamnan asatyn qúla qamystyng týlki jýn kýltesi búrqyrap, jerde jal-jal bolyp jatty. Onyng kólemin tendey qylyp, tórt bunaqqa buyp tastady. Sosyn shabdaryn minip, jylqynyng shetinde qúryq sýiretken joldastaryna qosyldy.

 Belgili mejede beseuining bastary birikti.

– Onshaqty bie qúlyndapty, – dedi qaugha saqal kәrtamys jylqyshy.

– Birli-jarym bolmasa biyl ishtastaghandary joq.

– Bir aidyng shamasynda qos týgel qúlyndap biter, sosyn amandyq bolsa at basyn el jaqqa búramyz.

– Shashau shyqqany joq pa? – Qaugha saqal әngimening әlpetin qayta malgha búryp әkeldi.

– Qar ketip, jer qúiqasy kóringennen keyin ýiirler bir-birinen úzap jayylatyn boldy.

– Endi qyzghanysh ýdep, aighyrlardyng qydyndaytyn mezeti bastalugha shaq.

– Tipti, qaysybiri ýiirin shyghandatyp aidap әketip, kózden tasalanatyny da bar.

– Saq bolghan jón.

– Qyraghylyq qashan da qajet.

Osylay әjýk-kýjik әngimelesip, әrkim ózine tiyesili ýiirlerding órisine qaray bettedi. Jahan tikesinen tik qara qasqa aighyrdyng ýiirine tartty. Barghan bette jylqyny keninen ainalyp, jiystyra bastady. Ýiir shoghyrlanghan kezde janyna qyr kórsete tayanghan aighyrgha shalmany tastap kep jiberdi. Keng dalada erkin kósilgenimen mingi juas mal, moynyna arqan ilingennen keyin birden túra qaldy. Ony noqtalap ap, ilgeri jýrip ketti. Endigi bet alysy aq boz aighyrdyng ýiiri.

Ýiirge tayanbas búryn qara qasqa arghymaqty qyzyl aghashqa tas qyp baylady. Sosyn beytarap qalpy boz aighyrdyng ýiirine ayandady. Jau shapqanday qualamay jylqyny jiystyryp, qaptalyna tayanghan toqpan jal boz aighyrgha shalmany ýiire laqtyrdy. Ábden jyryndy bop alghan bozbala mýlt ketpedi. Shalma aighyrdyng moynyna týsti.

Boz aighyr da juas edi. Sarjaq batyr joryqqa minip, beli beriktiginen túqymyn alayyq dep ýiirge salghan. Sodan beri týzde azynaghan azuly aighyr.

Eki aighyrdy jetegine alyp, budaq qamys baylanghan túsqa keldi. Búl kezde qas qarayghan edi.

Áueli qúshaq tolar qos budaqty aralaryna bir adymday tastap, úzynynan qoydy. Qamystyng kýltesin birynghay jiberdi. Sodan keyin ýsh kezdey qaldyryp, beluaryna taman eki túsynan arqanmen qazyqbau shalyp baylady. Arqannyng arasy da ýsh-ýsh jarym kezdey ghana.

Boz aighyrdy әkelip, bunaqtyng birin ýstinen asyryp tastady. Kelesi qanaty ong qaptalynda qalyp qoydy. Jýk tenlegendey qos bunaq qamystyng at býiirining birdey túsynan keluin bayqady. Osydan keyin baryp, arqannyng úshyn attyng bauyrynan alyp, bunaqqa orap ap tartpaday tartyp bekitti. Sosyn, arqandy attyng omyrauynan da, sanynan da ainaldyryp, shiliyaday shegendedi.   

Dәl osy amalmen qara qasqa arghymaqty da qamys salmen qomdady. Búdan song eki atty parlap, arqanmen belderinen tartyp orap, ajyramastay qosarlady. Endi azuly aighyrlar birinen-biri ozbay ne alshaqtamay qatar jýretin boldy.

Osylay әbden saylanghannan keyin, qos arghymaqty jetegine aldy. Týn qaranghylyghyn jamylyp, dariyany jaghalap otyryp, arghy bettegi júmbaq auyldyng túsyna tayandy. Sol jerde aqtanger shabdardy qyzyl aghashtyng birine baylap, ózi sal artylghan qos arghymaqqa minip, dariyagha qoydy da ketti. Tasyp aqqan su aghyzdy da jóneldi. Jahan eki attyng ortasyndaghy salgha tizerlep, attardyng sauyr túsyna jayghasty. Qos arghymaqtyng omyraulary kóterilip, ilgeri úmtyldy. Tastay qaranghy týn, qara týnek dariya eshtemeni kórsetpey qap-qara әlemge aidap barady. Anda-sanda pyryldap qoyyp, qabyrghaly januarlar jantalasa jýzedi. Jaugershilikte ne bir sýrgindi kórgen seterler myna әbiletten seskenbedi. Biraq ýsh arqan boyy jerde jatqan jaghalau juyq arada jetkize qoymady. Qos januar jandaryn jaldap, ýstindegi adamnyng qúlqyn pәrmeninen angharyp, tynymsyz órshelenedi. Arpalysyp jýrip, bir kezde arghy betke aldy da shyqty.

Óz amaly men tәuekeline ishtey sýiindi. Dolyryp aqqan dýley dariyadan ótse de kiyimi qúp-qúrghaq, tek shekpenining shalghayy sugha malynypty. 

Jaghalaudan onsha alshaq emes júmyrtqaday әppaq aq ordalargha qos atty parlap mingen jigit saldyrtyp jetti. Ýy irgesinen oqshaulau bitken jiyde aghashyna qos arghymaqty qantaryp baylap, alyp qashqan albyrt kónilding jetegimen alshanday basty. Qasaqana shetki ýige bas súqpay, ortasyndaghy ordalardyng birine bettedi. Kiyiz esikti týrip, «assalaumaghaleykým» dep, kirip bardy.

Ong jaq qaptaldaghy sandyqtyng ýstinde may sham janyp túr eken. Órnegi qanyq tekemette esik pen tórdey jerdi alyp, alpauyt aq tazy jatty. Odan basqa jan balasy joq. Múnyng syryqtay boyy men qaqpaqtay jauyrynyn kórip it bógde adamnan tayyndy ma ornynan túryp, qynsylay kerildi de jýkting ýstine bir-aq yrghydy. Jylqynyng jaq sýiegi men aq kýmisten qaqtap jasaghan jihaz aibaryn syrtqa teuip, may shamnyng sәulesimen shaghylysady. Shilteri tógilgen irany shymyldyq tósekting túrqyn tútas kórsetpey eki jaghynan jartylay kólegeylep qalghan.

«Ne de bolsa sayat pen sauyqty jaqsy kóretin qojayyny bar shanyraqqa tap keldim-au» dep oilady. Ilgeri taghy bir adymdap, endigi qimylynyng qalay bolatynyn bilmey túrghanda, synghyr etken ýn tu syrtynan estildi. Moynyn búrghany sol, esik auzynda sholpysy iyghyna tógilip, tómiljy kýlimsirep sәulim súlu túr eken.

– Qosh keldiniz, myrza! Tórletiniz, – dedi.

– Esenbisiz, qalqa!

Myna qyzdyng әppaq mandayynan qúiylghan núrdan ýiding ishi odan әrmen sәulelenip, jarqyray týskendey boldy. Tili tandayyna jabysyp, kómeyinen dauysy sybyrlay shyqty. Jaudyng jer qayysqan qolyn kórgende selt etpegen jýregi atqalaqtap, tizesi dirildeytindey.

Sóitkenshe qyz jiily jýkten tór kórpe alyp, sol jaq qaptalgha tósedi de ýstine qos jastyq tastady.

– Jayghasynyz.

Osyny aitty da ózi syrtqa bettedi.

Jigit myna auyldy syrtynan kórip tandanghanynan bólek, ishindegi myna raydy bayqap, odan beter airan-asyr kýy keshti. «Kimning auyly? Nendey adamdar? Beymezgil uaqytta múnda neghyp kóship keldi? Er-azamattary qayda?» Osynday lekigen saualdyng qaumalauynda jýrip, shekpenin keregening kózine ildi. Qúiryq basyp jerge otyra ketip, etigin sypyryp, bosagha jaqqa tastady. Bir jambastap syrghyp, saluly tór kórpening ýstine qisaydy. Sol-aq eken boyy baysal tartyp, mamyq dýnie balbyratyp aldy da jóneldi. Áyteuir erekshe kýy keship, tәtti de júmbaq lәzzattyng buyndyruyna túnshyghyp bara jatty.

Bir uaqta kiyiz esik týrile ashylyp, qolyna aq dastarhan ústaghan әlgi júmbaq jan kórindi. Onyng sonynan tegene kótergen jәne shyny ústaghan eki aru birge ilese endi.

– Armysyz, myrza! – dep, sәl bastaryn tómen salyp, sәlemdesti.

– Shýkir ...

Jigitting jayghasqan túsyna dastarhan jayylyp, boyjetkender kól shetinde otyrar aq shaghaladay tizile tize býkti. Sóitkenshe, әr nәrse ústaghan qalpy ordagha jәne ýsh-tórt aru búrala basyp kirdi. Bәri erinderin jybyrlatyp sәlemdesedi de, qoldaryndaghy zatyn dastarhangha qoyyp, shýpirley kep qonghan qústay jayghasa berdi.

Jahan mynanday keremetke esi auyp, endi taza tili baylandy. Kózi jәuteng qaghyp, әrbir súludyng keypine súrauly kepte emine qaraydy.

– Qymyz alynyz, batyr, – dedi bireui. Búl alghashqy jolyqqan boyjetken tәrizdi, sóitse, әuelgi kezdesken qyz odan tómenirek otyrghan siyaqty. «Shyndap esimnen janylghan shygharmyn» dep oilady.

Bir-birimen synqyp sóilesip, syzyla qimyldaydy. Jigit «jambasym synghanday súlap jatqanym әbestik bolar» dep, maldasyn qúryp, tiktenip otyrdy.

– Qay jaqtan kele jatyrsyz?

– Dariyanyng arghy betinen.

– Onda naghyz jýrek jútqan ekensiz.

– Asau dariya múndayda eshkimge ótkel bermeytin edi ...

– Sizderdi syrttarynyzdan kórgennen keyin, sheshingen sudan tayynbastyng kebimen beri óte shyqtym.

Múnyng ýni ojarlau estildi me, qyzdar du kýlip, bir mezette birneshe kýmis qonyrau soghylghanday synghyrlay jóneldi. «Hor qyzdary osynday-aq bolar ...»

Dastarhan syqap túr, qústyng sýtinen basqanyng bәri tabylady.

Qalyng qyzdyng ortasynda әzil-qaljynmen uaqyttyng qalay ótkenin angharmady.

– Myrza úzaq joldan shaldyghyp kele jatqan shyghar, tósegin jaylap bereyik, – dedi biri. Búdan song Jahan as qayyryp edi, dýrk kóterilgen aqquday arular oryndarynan túryp, әkelgen zattaryn әrqaysysy ózdi-ózi ústady da jóneldi. Áp-sәtte iyen ýide jalghyz qaldy. Tipti, janaghynyng bәri kórgen týstey. Moynyn sozyp, tósekting ýstine qarap edi shytyraly qarghybauy shamnyng núrymen arbasyp, әuelgidegi ýki tazy jatyr.

Kiyiz esikten ash bel, әppaq óndi әlgindegi aru ishke endi.

– Batyr, kezdiginizdi ózinizben alyp jatsanyz, bir tósek salayyn.

Tóbesinen bireu múzday su qúiyp jibergendey, eki kózi atyzday boldy.

– Batyrdyng kezdigi әmanda janynda jýrmeytin be edi...

Sandyqtyng túsynan qús tósek salyndy. Attan týsip, bel sheship úiyqtamaghaly jarty jyldan asypty. Býgingi keshten lәzzatqa bólengen jany odan sayyn rahatqa qúnyghyp, borpyldaq kórpege qoydy da ketti. Beshpentin sheship, qyz da janyna qisaydy.

Júmaqqa bergisiz týn kózdi ashyp júmghansha zyrqyrap óte shyqty. Tang qúlaniyektengende jyly tósekten, súludyng qoynynan qimay-qimay әzer týregeldi.

Ózimen ilese túrghan boyjetken meymanyna qymyz sapyryp qúiyp berdi. Eki birdey sapar keseni toqtamay jútqan Jahan súlu ajardyng arayyna arbalyp, әntek bógeldi. Tirsegine týsken toqpaqtay qos búrym, botalaghan qaraqat kóz, albyraghan qyp-qyzyl erin «meni qalay qiyp ketip barasyn?» deytindey.

– Menen sizge bir belgi bolsyn.

Qyz janynan shygharyp, qyp-qyzyl jibek oramalyn Jahangha úsyndy. 

Mandayynan ópti de kilt búrylyp, tabaldyryqtan attady. Aq tazynyng aq kýmispen bezengen tósekten sekirip týskenin jauyrynymen sezdi.

Júldyz siyrep, aspan asty bozarghan. Qantaryp baylaghan qos pyraghy ornynan tabyldy. Múnyng qaraldysyn bayqap, jarysa oqyrandy.

– Januarlarym-ay... – Auzynan osy sóz qalay shyqqanyn angharmady. Óitkeni, «er joldysynan at joldysy jaqsy» degen qaghida kókeyinde sayrap túr edi...

Qara qasqa men aq bozdyng arasyndaghy salgha jýrelep otyryp, tizgindi sәl bosatqan edi, qos arghymaq jelqayyqtay ese jóneldi. Sol qalpymen irkilmey dariyagha qoydy da ketti.

Qyzyl aghashqa baylaghan shabdary da elendey qarsy aldy. Shabdargha auysyp minip, qos aighyrdy jetelep jylqygha tartty. Tabyngha taqau baryp, qara qasqa men boz aighyrdy salyn sypyryp ap ýiirine qoya berdi.

Ózi jylqynyng nobayyn bayqaghan son, qosqa bettedi. Úiqy qysyp kep, ishikke oranghan qalpy irgege qisayghan. Abyr-dabyrdan oyandy.

– Qap, әttegen-ay, tym bolmasa jónderin de biluge jaramadyq.

– Jau týsirgen ónsheng batyr jiylyp, arghy betke óte almadyndar ...

– Qalay bir týnde izim-ghayym kóshken de ketken ...

Myna әjýk-kýjik әngimeni estigennen eriksiz ornynan atyp túryp, syrtqa úmtyldy. Mine, qyzyq, aq júmyrtqaday tizilgen aq ordalar joq.

– Áy, Jahan, nege әukeng salbyray qaradyn? Qúlqyng shapqanmen yrqyng jetpey ýidi ainaldyndar da qaldyndar. – Álighaly bir jaghy ókine, bir jaghy serikterining namysyna tie til qatty.

Jigit jan qaltasyn qarmanyp, qyzyl jibek oramaldy suyryp aldy.

Bәri onyng qolyndaghy jelmen alauday jelbiregen shytqa emine qarady.

Osy tústa Jahannyng batyldyghyna sýiingen Aniyke ornynan qozghalaqtap, jótkirinip qoydy.

         – Esimnen ýnemi ketpeytin ekinshi jayt osy.

         Shynynda da kónilge qonbaytyn júmbaq uaqighanyng jayy Aniykeni aqylynan aljastyryp otyrghanda, ýy iyesi úzaq-sonar әngimesining kelesisine kóshken edi.

 

... Jete[3] әmirligining hany Qyzyr Qoja ólgennen song onyng ornyna Shaky Jahan, Sherghali, Shah Jahan degen úldary birinen keyin biri handyq etti. Biraq әmirlik ishindegi ózara talas-tartys, baqtalastyq órshimese bәsendegen emes. Osyny әuelden bayqap, әldenәrseden dәmetken jiyenderi –  (Qyzyr Qojanyng qaryndasynan tughan) Shaghatay әuletinen shyqqan Uәiis búl kiykiljinge bilek sybana aralasyp, aiqaygha sýreng qosty. Aqyrynda naghashysy Shah Jahandy óltirip, ózin han jariyalady. Áuelden kóksegeni de osy edi.

Kóp úzamay Sauran shaharynyng әmirine Mogholstan úlys bekteri men bekzadalary bastaghan top kelip, sýiikti bәibishesinen tughan Toghlan-Begimdi Uәiis hangha ýshinshi bәibishelikke súraghan. Sauran әmiri jyly jymiyp, ol qyzyna Samarqan uәlii qúda týsip qoyghanyn kóldeneng tartty. Ángime sonymen dogharylyp, bekzadalardy qoshamettep kýtip, erteninde jolgha salghan. Biraq kóniline qypyl enip, qyzyn kóp úzatpay naghashy júrtynyng biyligindegi Maurenahr ólkesine attandyryp jibergen. Alayda osy jasanghan keruenge әldekimder tútqiyldan lap qoyyp, asyl qazyna men mol oljany op-onay әketpek qamgha kóshken.

Úzyn joldyng boyynda tosyp alghan beymәlim jasaq hanshayymdy qaumalaghan janyndaghy kýtushileri men nókerlerin byqpyrt tiygendey sabady. Kenet oilamaghan tústan aq boz arghymaqqa mingen әldebir qyz ontýstik shyghysqa qaray atqan oqtay atyryldy. Áuleki isterine elikken atjalmanday júlymyr jigitterding jiyrma shaqtysy sonynan týre qudy.

Myna kýtpegen oqighagha sәl abdyrap qalghan basqynshy toptyng ózgeleri esin jighansha, jәne bir alayaq ker atty beymәlim adam batysqa qaray qúighyta jóneldi. Onyng sonynan eki-ýsh qughynshy ilesti.

Uәiis hannyng jigitteri aq boz attaghy qyz Toghlan-Begim dep topshylady.

Myna kórinisten keyin yzbary betine shapqan jasaq keruenning ózge adamdaryn qoysha iyirip, qarsy kelgen bir-ekeuin shanshyp óltirdi. Qalghandary lәbbay qaghyp, aitqanyna kónip, aidaghanyna jýruge beyil boldy.

Dulat әmirlerining Syr boyyndaghy tapsyrmasyn tyndyryp, qúbaqan atymen saldyrtyp kele jatqan Jahan jynghyldyng arasymen úbaq-shúbaq shapqan salt attylardy sonadaydan kózi shaldy. Alayaq jylqy órshelene oq boyy úzaghan. Sonyndaghy ýsh qughynshy jaq tartyp, aldylaryndaghy kózdegen nysanalaryna tiygize almay әlek.

Jigit qúbaqannyng tizginin tejep, olardyng myna әreketine biraz qyzyqtap qarap túrdy da, jalghyz beysharagha ara týsuge úmtyldy. Kiyiktey orghyghan qúbaqan qughynshylargha tayanyp qaldy. Biraq ol qyzyl kóz bәleler ózderine bireuding tosynnan shýilikkenin angharmay, ilgeridegi ildirmey bara jatqan qashqyngha kónilderi aughan.

Sóitkeninshe bolmay Jahan әlgi tizbekting sonyndaghy salt attynyng túsyna taqau bardy. Beysauat jandy endi bayqap jalt búrylghan ol qúrysh bolattan qúiylghanday baluan deneli, aighyz jýzdi jigitting qaydan tap kelgenin boljay almay abdyrady. Jahan oilanbastan ony shoqparmen tizening túsynan salyp jiberdi. Janyna batqan soqqy beysharany er ýstinde qanghalaq oinatyp, әp-sәtte top etkizip jerge júlynday úshyrdy.

Jahan endi kelesisimen qúiryq tistesti. Álgining basyna oraghan sәldesining úshy shúbatylyp, dalaqtay jelbireydi. Qaptalyna juyqtaghan qauipti angharmady. Tek jerge úrshyqtay ýiirilip, tóbesimen shanshylghanyn biraq bildi.

Aldynda sadaghyn tartugha ontaylanyp, úrymtal túsyn izdegen targhyl atty bireu bar. Nazaryn odan asyryp qarap edi, alayaq ker at óz auanymen zyrqyray shauyp barady. Ýstindegi adam bozbalagha úqsaytyn synayly, syrtqy qylpy taldyrmashtau kórindi.

Búl taqymyn sәl qysyp, qúbaqangha emeurin bildirip edi, jaq ústaghan jasaqqa tópeletip alyp jetti. Atynyng basy onyng ýzengisining túsyna ilikkende «әi, kimsin?!» dedi. Anau oqys ýnge jalt qaraghanda topshydan qaghyp jiberdi. Jamby tiygen asyqtay shyr kóbelek ainalyp, jerge bylsh ete qúlady. Ne bolghanyn týsinbegen qalpy topyraqqa kómilip qala berdi.

Jahan «shý-u» dep, alayaq ker attynyng sonynan saldy. Qúbaqan býktetilip, jazylyp, órshelene eksimdendi. Álgindegi top jynghyl әudem qalyp, ekeui búirat-búirat jazyqqa oiysyp barady. Bir jusandy betke kelgende alayaq attyng basqan izine ilikti.

– Toqta, tart tizginindi! – dep aiqaylady. – Qoryqpa, qughynshy joq.

Ózi de sonyna әredikte qarap kele jatqan salt atty, әldeqanday jәrdemshi payda bolghanyn andaghan. Sondyqtan taqymyndaghy ker atty jer apshysyn quyratynday shabysyna salmay, tizginin irikken.

Jahan qatarlasa berip, shaujayynan aldy. Sol kezde at ýstindegi adamnyng ónine qarap, airan-asyr kýy keshti. Mynau ózi oilaghanday jigit emes, er adamsha kiyingen boyjetken. Qasy qiylyp, badanaday kózderi ýrke jautandaydy.

 Attarynyng aryny basylyp, ayangha kóshkende jigit:

– Jol bolsyn, hanym! – dedi, múnyng jay adam emes ekenin angharyp.

– Aytsyn!

– Mynalar ne ýshin shýiligip jýr?

Qyz bolghan uaqighanyng basynan ayaghyna deyin aityp berdi.

– Búlar Uәiis hannyng kisileri bolsa kerek. – Qayrany tausyla әngimesin ýzdi. – Tútqynda qalghan adamdardy qalay qútqaramyn?

– Alandama, jóni bolar. Eng bastysy bir qaterden óz basyndy arashalap qaldyn.

– Adamdarymnan, nókerlerimnen ajyradym. Jýrer jolymdy bilmeymin, sondyqtan basymnyng qayda qalatyny әzirge beymәlim.

– Olay deme, hanym. Men seni qanday jaudan bolsa da aman saqtap qalamyn, tek ... maghan kýieuge shyq.

Qyz er ýstinde óksy jylady.

– Bir bәleden qútylghanymmen, ekinshi arangha úryndym.

Ekeui ayandap, qaulay ósken qamystyng iyin-iyinin qualap jýrip keledi.

– Myna jerde saq bolmasaq, jolbarys baryn bilersin.

– Men endi eshtemeden qoryqpaymyn.

– Qoryqpaytynyndy bayqadym, saqtanudyng qajet ekenin ghana eske saldym.

Ekeui bir uaqta dariyanyng shetine ilikti. Attan týsip, ýn-týnsiz aqqan tenizding túsyna keldi.

– Siz ary bara túrynyz, men juynyp alayyn, – dedi boyjetken.

– Maqúl, hanym.

Eki atty jetelep, keri búryldy. Beli suysyn dep aiyldaryn bosatyp, baylaytyn kólenkeli aghash izdedi.

At moynynan asyryp qyz jaqqa bir qaraghanda ol syrt kiyimin sheshinip, dariyagha bettep barady eken. «Menen qysylar, qashyghyraq keteyin» degen oidyng sýresimen sonadaydaghy aghashtargha bettedi.

Mәueli jiyde aghashynyng kólenkesi jangha jayly eken. Qos atty baylap, júmbaq qyzdyng taqymyndaghy alayaq kerding әueli túrqyna, sosyn әbzelderine nazaryn audardy. Túqymy bólek jýirik mal ekenin baghana shabysynan kórgen. Al, ýstindegi er-túrmany mynnyng biri iyelik etetin nәrseler emes. Tek han men bekzadagha ghana tiyesili, solardyng ghana qoly jetetin kýmistep, asqan sheberding jasaghan nәrseleri. Sondyqtan búl qyzgha qadalatyn súq, úmtylatyn dúshpan kóp.

Óz oiymen ózi arpalysyp túryp, biraz uaqyt ótipti. Dariya jaqqa moyynyn sozyp qarap qoydy, barugha bata almady. Bir kezde «osynshama uaqyt shomyla bere me?» dep, jaghalaugha keldi. Eshkim joq. Syrt kiyimi sol qalpy jatyr. Al tylsym dariyanyng beti shymyrlap, terennen úsaq-úsaq býrshikter bayqalady. «Álde, dәretke baryp jýr me?» Dýdәmal halde tónirekti nazarymen sholyp shyqty. Eshkim kórinbeydi. Sosyn tylsym tenizding betine qayta ýnildi. Janaghy shymyrlap jatqan býrshikting arasynan qyzghyltym reng bilinetindey. Endi soghan ensesin sala túqidy. Kenet sudyng beti tompayyp kóterilip, kýnmen shaghylysa ýlken qara jon kórindi. Qos kezdey jaly aibaltanyng jýzindey jarqyraydy. Dereu sadaghyn alyp, shirene tartty. Ekinshi jebeni de jiberip ýlgerdi. Biraq ony eren sanaytyn nahan neme joq, jayyn dariyany bir tolqytyp terenge sýngidi de ketti. Búl, ókinishten «qap» dep, sanyn úryp qala berdi.

 

– Mine, osynday armanda ketken ýsh nәrsem bar.

– IYә, ókinetindey-aq jay eken. – Aniyke shynynda da qynjylys bildirdi.

– Ana, bilimdar aqsaqaldyng aty-jónin súramappyn. Júmbaq auyldyng jayyn bilmeppin. Qolyma ózi qonghan hannyng qyzynan qarap túryp aiyryldym.

Ýiding ishi kýngirttengen ýstine kýngirttenip, alakóbeng renge bógip túr. Oshaqtaghy әlginde alaulap janghan ot qozdap, shoqqa ainalghan. Ýy iyesi terennen dem alghanday boldy.

– Sol hannyng qyzynyng basyndaghy hәl tura mening qaryndasymnyng basyna týsip túr. Erteng arashalap alyp qala alam ba, ala almaymyn ba – bir qúdaygha ayan.

– Tónip túrghan nendey hikmet?

– Ejelgi bitispes óshpendilik.

– Birge barayyq.

– Ol – ekeuding shamasy jetetin sharua emes.

Jolaushy endi tómengi jaqta otyrghan boyjetkenge qarady. Oshaqtaghy qayyng shoghynyng lypyldaghan alauy jýzine shauyp, qyzarta núrlandyryp jibergen eken.

Óshpendilik pendelik qyzghanyshtan órbigen shiyli jaragha ainalghan. On ýsh jasynan jaugha shauyp, batyrlyghy asqan Jahannyng sonynan bir ruly el eretin jóni bar edi. Ámir túqymynan taraghanymen jalghyzdyghy ýnin shygharmay, batyrlyghy jaugha shapqanda ghana qajet amalgha ainalyp, ózi әsheyingi ojar keypinde kóringen de qoyghan. Myqtymsyghan biyler men bekzadalar endi jalghyz qaryndasyn Uәiis hannyng jamaghayyny mesqaryn Áli súltangha әpermekshi. Sóitse ghana búl qazirgi ataqonysy Shynghyrbaydy jaylap qala bermek. Onday baylamgha kelmese mynghyrghan jylqysyn shauyp, ózin mekeninen quyp, qaryndasyn kýshpen tartyp almaq.

Aniyke súltan ómirlerining úqsastyghyna tandanbady, pende qúlqynyng barlyq jerde birdey bolatynyna qayran qaldy. Oy ýstinde otyryp:

– Qiyametti bir kisidey kórgen ekensin, shamasy, jasymyz da qaraylas shyghar, qúrdas desem aiyby bolmas, – dedi.

– Esh sókettigi joq.

– Olay bolsa óz jayymnan qysqa qayyryp aityp bereyin.

Japandaghy Jahan beyqam qalpynda múny ýnsiz tyndady.

– Joshynyng úrpaghy taqqa múrager bolghany ýshin birining basyn biri jútqany jalpaq júrtqa mәlim. Qansha zaman ainalyp týsse de osy qasiret biylik tóniregindegilerdi iyektep ketpedi. Osynday sebeppen basyna qater tóngende kóptegen súltandar pana izdep, bir qiyrdy bir qiyrgha qosty. Alda-jalda barghan jerinen saya tauyp, ayaghyna nyq túrsa – kókeyinen ketpeytin han taghynyng taqsiretin tartyp, tughandaryna degen kegi asqynday týsetin. Sosyn, sol kek qaytadan úzyn joldyng boyynda sabyltatyn.

Áriden bastalghan әngimening jelisi ýy iyesin baurap, birtin-birtin iyirimine tarta berdi.

... Sonday bekzadanyng biri Toqtamys edi. Ol – Altyn Ordanyng ishindegi ózine tóngen qaterden kýn ilgeri bas saughalady. Samarqangha qashyp baryp, Ámir Temirding qoltyghynyng astyna endi. Búl uaqytta biylikting dәmin tatyp, qaraqanattanghan Ámir Temirding oiy mýlde basqa. Irgesinde jatqan kórshiles el – Aq Orda men Mogholstandy jaulap, qara basynyng qúziretin asyra týsudi kóksedi. Sondyqtan, Toqtamys siyaqty súltandy qúshaq jaya qarsy aldy.

Meymandostyqtyng syry kóp úzamay ashyldy. Qúlqy ketip, ansary aughan «baytaq júrtqa iyelik etsem» degen oiyn bildirdi. Niyetine tezirek jetu ýshin, Toqtamysqa múzday qúrsanghan mynghyrghan qol berip, Aq Orda eline – Úrys hangha qarsy aidap saldy. «Izdegenge – súraghan» degen osy shyghar. Toqtamys telpegin aspangha ata quandy. Sebebi, Altyn Ordany shapqanda Úrys hannyng almas qylyshy onyng әkesi Túiqoja oghlannyng ólimine sebepker bolghan edi.

Qiyan keski úrystyng amal-shartyna bәlendey kәnigi emes Toqtamystyng búl joryghy sәtsiz ayaqtalyp, jeniliske úshyrady. Biraq, keskilesken shayqasta Úrys hannyng balasy Qútlúq Búqa qaza boldy.

Ámir Temir memleketinen qayyra qaruly qol alghan Toqtamystyng ekinshi joryghy da toytarys tapty. Úrys hannyng úly Toqtaqiya basqarghan Aq Orda ghaskerleri shydatpady. Ýshinshi shayqas eki jaqtyng qoly betpe-bet kelgenimen bolmady. Tórtinshi joryqta Úrys han mertigip kóz júmdy. Taqqa úly Toqtaqiya otyrady. Biraq, baqtalastyqtan Aq Ordanyng ishinde ózara tartys bastalady. Osynyng kesirinen Toqtaqiya qastyqpen óltirildi. Sóitip, Toqtamys Úrys han ólgennen keyin ne bary eki jyldyng ishinde Aq Orda handyghynyng taghyn iyelendi. Sol-aq eken, Úrys hannyng túqym-túqiyanynyng basyna zobalang tuyp, ónmenine kók nayzanyng sýngisi qadaldy.

Men sonday teperishten elinen auyp ketken Toqtaqiya hannyng úly – Aniyke-Bolatpyn. Handyq 15-16 jyldyng shamasynda bizding әuletke qaytyp oralyp, Aq Orda dәuletine әkemning jetinshi inisi Qúiyrshyq patshalyq etip edi... ony da kóp úzatpay óltirdi. Endi, bodan júrtqa ainaldyq.

Jauyrynyn keregege sýiep, selqos qalpy jaylanghan Jahan batyr keudesin kóterip aldy. 

Jan-jaqtan tóngen qysymnan, basyna ýiirilgen qaterden Aq Orda memleketinen auyp ketken Qúiyrshyq hannyng úly Baraq súltan búl kezde Altyn Ordadan Samarqangha oralghan. Ákesi men babasynyng altyn taghy esin alyp, tynym bermeytin. Sondyqtan ol da tura Toqtamystyng eski sýrleuimen jýrudi kókeyine týiip qoyghanyn búlar ekeui de bilmeytin edi.

– Sen hannyng úlysyng ba? – Kónili senbegendikten qayta qayyryp súrady.

– Kýmәning oryndy – jalghyz atty, sabau qamshyly halimde kórip túrsyn...  Menen qanday kómek qajet? – Jahangha nazaryn audaryp, uәjin kýtti.

– Mening jalghyz bauyrym, qaryndasym Jauhariy-Súltan-Jamal Begimdi aman saqtaugha uәde etesing be?

– Uәde.

– Qosaghyng etip alyp, qúrmettep ót.

Aniyke myna kýtpegen jaygha anyryp, abdyranqyray qos tizesin kýrektey alaqanymen sipalay berdi.

– Erteng men jaugha qarsy Súlushoqynyng etegine baram. Sender Shynghyrbaydyng biyiginen qarap túryndar. Eger qalyng qol ary-beri sapyrylysyp, toqtamay shabuyldasa – onda mening úrys salyp jýrgenim, yaghni, tiri bolghanym. Eger, qalyng nópir bir jerge shoghyrlanyp ýime-jýime toqtap qalsa, mening jenilgenim, ólgenim.

Qaryndasynyng kózi botalap, solqyldap jylady.

– Áyel balasy qayda qalmaghan, meni ber de atamekende úrpaghyndy ósir.

– Áy, balamysyn... – Kýrsindi. – Olardyng aityp otyrghany jeleu ghana, mening kózimdi qalay qúrtudyng amalyn bilmey dinkelep jýr.

Qyz óksip jylap, tilge kelmedi.

– Tanerteng tabynnan boz biyeni ústap berem, sony jetelep eline bet týzender. Ózge jylqy onyng sonynan ózi eredi. Al, tynyghayyq, – dedi.

Tang saz bergende-aq Aniyke tysqa shyqty. Izinshe Jahan da tóbe kórsetti. Dәretin alyp, namazyn oqydy. Sosyn ekeui jylqygha baryp, boz biyeni jetelep qaytty. Qúlynyn izdegen bie eki-ýsh qaytara oqyranyp edi, nópir jylqy búlarmen birge tómen qúlady. 

Álden uaqyttan keyin Jahan esik pen tórdey shúbar atyn erttep, bes qaruyn asyndy. Jauhariy-Súltannyng mandayynan iyiskep, «ózine bir Alla jar bolsyn!» dedi. Izinshe shúbaryna qarghyp minip, Súlushoqygha qaray shoqyta jóneldi. Artyna qayyra búrylyp qaramady.

– Agha, aman-esen kórisuge jazsyn! – Osy bir-aq auyz sóz aityp, abdyray ong qolyn kótergen qalpy bauyrynyng sonynan eljirey sýzildi. Qaryndasy ýshin jolgha әzirlep, er-túrmanyn saylap berip ketken qara jorgha kýlik әldebir qaterding tóngenin nemese aldynda úzaq-sonar jýristing túrghanyn sezgendey ishin tartty.

Kóshken júrtta qalghanday qúlazyghan ýide búdan әri bógeludi jón sanamaghan Aniyke qalyndyghyn ertip, Jahan siltegen silemge bettedi. Shynghyrbaydyng biyigine jetkende Súlushoqynyng eteginde soyyl sogharlar qym-quyt qayshalysyp jatty. Alys bolghandyqtan kimning kim ekenin ajyratu qiyn, әiteuir, jalpy nobayy bayqalady.

Ekeui sol jerde miz baqpay sәske aughansha qarap túrdy. Ary-beri sapyrylysqan, shapqylasqan attylar týske taqau yghy-jyghy bir jerge jinaldy.

Baghanadan beri ernin tistelep alabúrtqan qyz kózderi botalap, synsyp jylay bastady. 

– Jalghyz Jahanymnan aiyrylghanym ba! Qanisherler-ay ... qatygezder-ay ...

Egilgen qaraly jandy Aniyke eshteme dep júbata almady. Bir kezderde baryp, qyzdyng shylbyrynan aldy da tómen qúldilady.

Jetektegi kýnirene kisinegen boz biyening sonynan aqtyly jylqy shúrqyray erdi.

Búl ketip bara jatqandar – qazaqtyng túnghysh hany Kereyding ata-anasy Aniyke-Bolat pen onyng qúday qosqan jary Jauhariy-Súltan-Jamal Begim edi. Ekeu ara jalghyz úl sýidi. Mýmkin balanyng «Japandaghy Jahan» naghashysyna tartqandyghy bolar. Keyin Kerey eki kishi úlyn Sandjor-Jahan, JaHan-Bahty dep atady.

 

 

II

 

Atamzaman aqiyrek әlimjettiktin, batyrlyqtyn, jaugershilikting uaghy edi.

Ol kezde kimning tegeurini basym, sol – tóniregine qaharyn shashyp, joryqqa attana beretin. Onyng ýstine ortalyqqa moyynsúnu kóp jaghdayda shartty týrde bolatyn. Tipti, bir elding ishindegi rular shýigin óris pen mol suatqa talasyp, kóniline jaqpasa, әli jetkeni әljuazyn bauday týsirip shauyp alatyn. Kýsh kórsetip, aibat shegu ómir qaghidalary retinde qalyptasqan edi. Sóitip, ókimetsizdikting óreskeldikpen órshigen qily qaraketi ýirenshikti jaygha ainaldy.

Qarataudyng qoynauyn mekendegen dulattar – mediynesi Almalyqtaghy Mogholstan biyligin tәn ala bermeytin. Óitkeni, búl ónirdegi biylik úzaq jyldar Ámir Qamariyden Dulatidyng qolynda boldy. Ony kórip ósken úrpaghy Uәiis hannyng kezinde de uәjge kelui qiyn-tyn.

Al, Aq Orda men Mogholstan – Ámir Temir әuletining ejelden kóz qúrty. Ári olar ishki baqtalas, baqa kýndestikti órshitip, júrtty birine-birin aidap saluda kәnigilikke jetken. Sondyqtan, handardy bylay qoyghanda bir el ishindegi úlys bekteri jii shaynasyp qala beretin. Sonday qoltyghyna su býrkuding amalymen keybir úlys bekteri ózderin, tipti, han dәrejesinde kóretin.

Osynday iringejektikti baqylap otyrghan syrtqy jau da úrymtal tústa týrki túqymdas el – qazaq ru-taypalaryn tarpa bas salatyn. Auyq-auyq shyghys jaqtan oirat jongharlary qaptay enip, beyqam eldi shauyp, oljagha qaryq bop artynyp-tartynyp ketetin kezder jii úshyrasty. Al, ata jau qalmaqtyng shabuyly – Taybuyryldy Qobylandy batyr zamanynyng ar jaghynan bastau alghan edi.

Sonday zaualdy Baraq han da basynan az keshken joq.

Deshti Qypshaq memleketi – Aq Ordanyng hany, әkesi Qúiyrshyq qaskóilikpen óltirildi. Endigi qauip taq múragerleri – balalarynyng basyna ýiirilgen. Múny qapysyz úqqan kókiltash[4] Baraq súltandy Edil men Jayyqtyng ónirine jasyryn әkep jetkizdi. Han túqymyna Sarayshyqtan onsha qashyq emes, tenizge tayau nuly jerden meken tiyip, Altyn Ordanyng yqylasyn tanydy. Osy jerde buyny bekip ósip, aldy-artyn ekshedi.

Súltannyng ózine qarasty el-júrty bar, ýlken qauym-tyn. Birde, qaru ústar er-azamattardyng deni sharua qamymen syrtqa ketip, auyl iyen qalghanda teleýt qalmaqtar tútqiyldan tiydi. Beyqam otyrghan júrt qapelimde ne isterin bilmey abdyrap, keybir jaujýrek әielder syryq pen baqandy ala jýgirdi.

Aynalasy bie sauym uaqytta qandy balaq jóiitter auyldy úipap, kózge týser kelisti qyz-kelinshekterdi tizip әketti.

Eki kýnnen keyin ghana oralghan súltan jaman habardy estip, ishi qazanday qaynady. Ásirese, jaqynda qosylghan jarynyng oljagha ainalghany qabyrghasyna batty.

Joldan kelgen tory tóbel attyng aiylyn tartyp minip, jaudyng sonynan jalghyz attandy. Qylysh ústap, shoqpar sermer jigitterdi әdeyi ertpedi. Qalyng qolgha qarsy baryp tekke arandap qalamyz ba dep tayyndy.

Múndayda japandaghy jalghyz adamdy iyekteytin nәrse – oi. Zyghyrdany qalmaqqa qaynaghannan keyin de qalmaq úlysy turaly sýrleudi shiyrlady.

Osydan tura bir ghasyr búryn, bir myng ýsh jýz on ýshinshi jyly Ózbek hanmen birge islam dinin qabyldaugha kelispegen altynordalyq kóshpendilerdi «qalmaqtar» dep atay bastady. Óitkeni olar ejelgi saltty ózgertpey, óz dәstýrinde qalmaq boldy. Ózbek hannyng eldi otyryqshylyqqa iykemdep, basqaru isine islam dinin aralastyrugha búlar ýshti-kýili qarsy shyqty. Sondyqtan qalmaqtardyng úlys begi Shibanid Badaghúl Horezmge shabuyl jasaghan. Keyin onyng inisi Shibanidting úly Kýgedeydi alyp, Sibirge aughan. Sol jerde ekeui Yasbúgha úlysynda biylik etti.

Dәl osy kezde Orda Ejen úlysynda Manghytaydyng úly Qalbaq bar edi. Kóbine «Qalbaq» degen aty «Qalmaq» bop estiletin. Tipti «Qalmaq» sózi auyzgha oramdy bop, jýre kele dәrgeyindegi júrtynyng atauy onyng esimimen shygha bastady.

Sonymen, Ózbek hangha baghynyp, ósiyetin qúp kórgen qypshaqtar ózderin «ózbekter», al Qalmaqtyng qúzyryna qaraghandar «qalmaqtar» dep atala bastady. Dәl osy Saraydyng batysy men teristigin jaylaytyn búlar – aq qalmaqtar – týrki tildes teleýtter edi.

Sol, auanynan qaytpay berishtey qatqan júrttyng siltegen qylyshy súltannyng ýlpershegin jaryp týsti. Endi, әlgi uytty qylyshtyng jýzi ózegin qyz-qyz qaynatyp múny qyjyrtyp-aq keledi.

Ýsh-tórt kýnning manayynda Qúban-Qúla tayshynnyng auylyna jetti. Birden aqiyp barghanda týk te bitire almasyn bildi. Kónetoz kýpi kiyip, kóp malshynyng biri bola qaldy.

Búl auylda Jyrghal degen eskiden syralghy dosy bar edi. Edilding boyynda sayat qúryp jýrip tanysqan. Sodan beri qatynastaryn ýzbey, ylghy týz tósinde anshylyqta jolyghatyn.

Súrastyra jýrip, sony tauyp aldy.

Áuelgide dosy kýtpegen jerden úshqasqan búghan tosyrqay qarady. Óitkeni Baraq súltannyng iyinindegi kiyiz kýpi onyng shyn keskinin jasyryp túrghan edi.

– Jyrghal jampozym, týz tósinde tay shaptyrymnan jazbay tanyp, kópshilikting arasynda jansaqtyqqa jol berdin.

– Oi, barqadarly Baraq súltan, óziniz be?! – Qapelimde múnday kezdesudi kýtpegen ol eki qolyn eki jaqqa jayyp, anyra qarady.

– Sabyr, dostym.

Jyrghal endi jygha tanydy. Úmtylyp baryp, qarashanyng kiyimindegi qadirli dosyn qúshaqtay aldy.

– Sizdey bekzadany óz ýiimning bosaghasynan kóremin dep esh oilamap edim.

– Ómir solay. – Súltan ishi alay-týley bolsa da ony syrtqa shygharmaugha tyrysyp, jaydary kepte sóz syralghysymen jauap qayyrdy.

Eski tanystar tabaldyryqtan attap, alty qanat kiyiz ýiding tórine jayghasty. Izinshe әieli tegenemen qymyz kóterip ishke endi. Tili tandayyna jabysyp, әbden shóldegenin Baraq sonda baryp bildi. Qos sapar keseni birinen keyin birin basyna tónkergennen song kepken kenezesi kenip, demin aldy.

– Qatalap qalypsyz, ishiniz. – Jyrghal múnyng shynysyn әieline úsyndy. – Áy, baghlan әkelinder, shól qysqan batyrdyng qúrsaghy da bos shyghar. – Ýy syrtynda jýrgen kómekshilerine tórde otyryp, pәrmen berdi.

Birazdan keyin dosy ekeui onasha qalyp, at sabyltyp kelgen jayyn bayandady.

– Bilgem, bilgem. Ózim de ishtey solay topshylap qoyyp edim. Tayshynyng tegeurini jaman. – Súltanmen ashyghynan әngimelesti.

Inirde jayghasqan búlar, týnning bir uaghynda bir-bir ishikti jamylyp qisaydy.

Ekeui uaghda baylasqandarynday erteninde qontayshynyng qonysyna bettedi. Áueli sharuashylyqtyng qamy jasalatyn shetkergi jalshylardyng úilyghysqan ýiine bas súqty. Áyelderding bireui may shayqap, endi biri esikting auzyndaghy jeroshaqta irkit qaynatyp, eki-ýsheui qatyq sýzip jatyr eken. Ýsteri sauys-sauys, qazan-ayaq tóniregindegi isting adamdary.

Bir kespeltek erkek keregege tayanyp ap, ýlken sabany gýrpildetip pisip túr.

Búlardyng sәlemin selqos aldy. Jyrghaldy tanyghannan keyin qasyndaghy kýpi kiygen mýskinge kónil de audarmady. Áldebir sharuany tyndyrtugha ertip әkelgen malayy ispetti bireu.

Sabanyng ii qandy ma, púshpaghynan túlypqa qotaryp ap, pispekshi jigit jýre berip edi, Jyrghal:

– Qayda aparasyng andaghyny? – dep sózge tartty.

– Hannyng jana otauyndaghy biykege. – Ol bir-eki adymdap baryp, búghan iyghynyng ýstinen asyra til qatty.

– Myna malaygha kórsetip jiber, aparyp keledi. Men senimen qúla aighyr turaly sóileseyin dep edim.

Búl jylqymen birge týnep, qambar atamen qatar órip jýrgen týz teleýti bolsa kerek. Qyl qúiryqty dese qyzynyp ketetin jylqysýreyligi men qyzyl shekeliligi jәne bayqalady.

– Á-ә, qúlan shatys qúla aighyr ma? – Sóilegen qalpy qolyndaghy shenbirek atqan laqtyng túlybyn Baraqqa ústata berdi. – Ana shetinen sanaghanda, basqúry kók jibekpen tartylghan ekinshi ýi. Túlypty ishke kirgizip, óz ornyna qoy da kómekeyin keregening kógine baylap ket.

– Maqúl. – Kýpisining iyghyn bir qomdap, súltan túlypty kótergen kýii tútqyndalyp jary otyrghan ýige bettedi.

Ishke engende jartylay ashylghan týnilikten tógilgen kýn núry shymyldyqtyng etegine qúiylyp túrdy. Shymyldyqtyng ishinen bireuding seleueti bayqaldy. Bóten ýidegi bógde tósektegi búl – qúday qosqan qosaghy ekenin bilip, Baraqtyng shekesi shynyldady. Qolyndaghy túlyp toly qymyzdy bosaghagha sýiey salyp, ilgeri adymdady.

– Ayqúla-Begim! – Auzynan әielining esimi qalay shyghyp ketkenin andamady.

– Súltanym, siz be?

– IYә.

– Múnda qaydan tap keldiniz, qaterding auzyna... – Áyel abdyray sóilep ornynan túryp, shymyldyqtyng syrtyna shyqty.

– Jýr, qashayyq, – dedi әieline salghan betten.

– Joq, qiyq kóz, tabaq bet qalmaqtyng tósegine týnep túrghan әielde ne qadyr bar? Qashyp qútylghannan mening keudemdegi biteu jaragha ainalghan kek taramaydy. – Dausy dirildey sózin irkip baryp, qayta jalghady. – Óshimdi qaytarghynyz kelse, Qúban-Qúla tayshynyng ýsh qyzynyng kenjesi Nauat-Begimdi әieldikke alynyz. Meni sodan keyin kelip qútqarasyz, – dedi.

– Ony qalay qolyma týsirem?

– Kýnde týs aua ýsh qyz auyldyng týstigindegi almabaqqa baryp, seyil qúrady. Sol jerden ústaysyz. Al, endi bógelmeniz, bireu-mireuding kózine shalynyp jýrersiz...

– Maqúl, aman bol!

Eleusizdeu qalpy qaytadan kýtushi qyzmetshilerding basy týiisetin qarasha ýige bardy. Jyrghal qúlan shatys qúla aighyr turaly әngimeni әli ayaqtamapty.

– Álemning úly padishaghy Temýjýn teleýtting ghaskeri joryqqa mingen jylqynyng bәri qúlan tektes edi. Sondyqtan olar boldyryp, qaljyrau degendi bilmeytin. Búiyryp, bizding de bie qúlannan qúla tóbel erkek qúlyn tudy. Qazir ol dókey besti aighyr. Qalmaq júrty minetin jylqyny sodan órbitemiz.

Álgi Baraqtyng qolyna túlyp toly qymyz ústatqan jylqyshy malay:

– Kelesi jyly qúlalar kóbeyi ýshin men kileng tu baytaldardy alyp baramyn, – dedi basyndaghy dalbayy jalbyrap.

– Jaraydy, onda qúla aighyrdyng ýiirin tayau manda ústayyq.

Baraqty endi bayqaghan malay:

– Qymyzdy apardyng ba? – dep súrady.

– IYә.

– Onda biz jylqygha kettik, erteng ýiirge ýiir qosalyq. – Jyrghal kelisip syrtqa bettedi. Sosyn Baraq ekeui kóp úzamay, qúla týzding tósine japandy betke alyp bara jatty. 

Jyrghaldyng jylqysynan bir boz aighyrdy jәne ýiiri bóten qúla baytaldy jetelep, ekeui tang ata qayta oraldy. Búl júpary múryn jarghan alma baqqa engende dosy aman-saulyq aityp, atynyng basyn keri, dala qosyna búrdy. Súltan Jyrghaldyng endigi janynda jýrui oghan qastyq bolatynyn úghyp túr.

– Saghan Alla razy bolsyn.

Sol sәtte Baraqtyng Aq Orda men Altyn Ordanyng hany bolatynyn, ol Jyrghaldy teleýtterding begi qoyatynyn ekeui de bilgen joq.

Ayghyr jón-josyqsyz azynap, syrt kóz ben bógde qúlaqqa syr bermes ýshin tanauynyng ýstinen qazyq bau shalyp baylap, noqtalap tastady. Elegizbesin dep janyna baytaldy qoydy. Atyn sol mangha arqandap, ózi erin jastanyp, toqymyn tósenip, kóz shyrymyn alugha jatty.

Sәske týste úiqysy qanyp, boyy qunaq tartyp oyandy. Jylqylar tura jayghaghan qalpynda túr eken. Arqandaghy atyn aryqqa sughardy. Túlparynyng ayaq basyna qarady – keshegi aqqan terding borbayyndaghy shang qonghan túsy bolmasa, arqalyghyndaghy sortany bilinbeydi. Ábden sýrgin jýriske pisip alghan qylbúrau qalpyn tanytty. Sosyn sheshinip, jaybaraqattanyp otyryp juyndy. Qaytadan atyn arqandady. Baytal men aighyrdyng túsyna tayanyp, syqpyttaryn bir sýzip ótti. Tang asqandary jón bolghan eken, sәl shirap ysylghanday.

Ekeuin kezekpe-kezek jetelep aparyp, sugharyp qaytty. Kýnning kózine qarap, uaqyttyng mólsherin boljaldady. Shamamen qyzdardyng baqqa keluine әli eki bie sauymynday mezgil bar.

Erding qasynda jatqan túlypty alyp, shayqap-shayqap, púshpaghynan qymyzdy qylghyta jútty. Auzyn buyp sayalau jerge tastady da baqtyng ishin aralay, tayshynyng auylyna qaray ayandady. Oiy – auyldan shyqqan qyzdardyng qanday soqpaqpen baqqa keletinin jәne seyildep qay túsqa deyin baratynyn boljau. Búghan qajeti – olardyng toghaygha dendep engeni.

Baudyng shetin baspalap, ýiden beri betteytin joldy barlady. Ony múqiyat kóniline toqyp ap, jynystyng ishindegi jyqpyldardy qualay gýli mol aghashtardy sholdy.

Qyzdardyng kónilin alandatyp, ózine tartuy ýshin baytal men aighyrdy qay túsqa baylauy kerek ekenin topshylady.

Óstip, bir qydyru uaqyt jýrgeninde bie sauymynday mezet jylystap óte berdi.

Ornyna qaytyp oralyp, atyn erttedi. Baytaldy jetelep, qalynnyng ishine apardy. Sosyn aighyrdy әkeldi. Óitkeni, ekeuin qatar jetelep jýru qiyn. Ayghyr qydyndap, әurege salady.

Osylay bir sharuany rettep alghan son, ózi qayta baudyng auyl jaq betine baryp, qyzdardyng jolyn tosyp jatty. Zauza[5] týni tamyljyghan jayly bolghanymen, kýni – qapyryq ystyq. Ystyq qaytpay biykelerding boy kórsetui dýdәmal nәrse. Keshikse de, әiteuir, kýndegi daghdylarynan janylyp, kelmey qoyyp jýrmese ...

Kónili qobaljyghanymen myna baudyng kólenkesi, júpary anqyghan lebi ózine de, atyna da jayly. Dolyghy shyghyp shaldyqqanda solyghyn basyp, tynayyp qaldy.

«Nudyng ishinde osynday jangha jayly saya túrghanda hannyng qyzdary ýide qalay qamalyp otyra bermek?» degen baylamgha boy úra beredi. Aytqanynday qúlama besinde ýsh qyz búrala basyp, beyqam qalpy baqqa bettedi.

Búl keri oralyp, qyzdardyng joly – әppaq gýlderi qúlpyrghan mәueli alma aghashynyng týbine qúla baytaldy baylady. Ýiirde jýrip sayaq qalyp kórmegen taghy neme kýmbirlete kisinedi.

Baraq at pen aighyrdyng qasyna qaytyp keldi. Boz aighyr degbiri ketip, tynyshsyzdana jer tarpidy. Kisineyin dese jaghy ashylmay dinkesi qúrydy. Qúlaghyn tigip, moyylday badana kózderin baytal jaqtan almaydy. Auyq-auyq shylbyrdy júlqidy.

Súltan da apaly-sinlilerdi tosyp, búqpantaylay qúlaghyn týredi. Bir kezde seyil qúrghan hanshalardyng ýni jetti. Ýzik-ýzik dybystyng arasynan biri:

– Myna jylqyny nege baylap qoyghan? – dedi. Sol kezde súltan oiyna alghan isting der shaghy ekenin bilip, boz aighyrdyng auzyndaghy oramyn alyp, shylbyryn shúbatyp qoya berdi. Ol azynaghan qalpy qúla baytalgha baryp, tanauynan iyiskep, shabynan tyn tartyp, bir kezde esi kete elite sekirdi.

Búl әbestikti kórgen eresek qyzdar betin basqan bolyp, sausaghynyng arasynan qarady. Jýzin tómen salghan bolyp, kózining astymen baghdarlay yrghyngha batty. Al, әli anasynyng sýti auzynan ketpegen balang búranbel búghan ashulanyp, dong laqtyryp, myna aiuandyqqa tózbey shan-shúng etti.

Múnyng bәrin syrttay baqylap túrghan súltan osy bir haraketinen Qúban-Qúla tayshynyng kishi qyzy sol ekenin úqty. Ári, syqpyty da ózge ekeuinen kishileu kórindi.

Endi bógeluding jóni joq ekenin bilip, tory tóbel atymen alma aghashtarynyng arasynan shygha keldi. Kelgen bette er ýstinde túryp qúla baytaldyng shylbyryn sheshti. Búl ne jantalas ekenin týsinbey oqyrana tayanghan boz aighyrdyng shaujayynan shap berip ústady. Baytaldyng shylbyryn basyna týrdi. Ayghyrdyng shylbyryn taqymynan ótkizip, erdi ainaldyra orap basyp aldy.

– Nege búl jerge myna hayuandardy әkelgensin? Han baghynda ne ghyp jýrsin? – Eshkim betinen qaqpaghan qyz jigitke tayay týsip, tap-tap úmtyldy.

Súltangha da keregi sol edi, taldyrmash aqmanday arudy tarpa bas sap, aldyna kóldeneninen óngerip jóneldi. «Shýu» dep bergende jetegindegi boz aighyr lypyp birge atyryldy. Onyng sonynan bauyr basyp qalghan qúla baytal es tartyp, qalmay qosa ilesti.

Myna oqys kóriniske ilanbay, jigitting ne shaytan, ne jyn ekenin úqpay qos apaly-sinilili nu toghaydyng arasynda abdyrap qala berdi. Qalyng aghashtyng ishine sinip joq bolghan júmbaq jannyng qayda bet búryp, qalay ketkenin túspalday da almady.

Al, әuelgide laqsha baqyrghan qyzdyng ýni әudem jer úzaghannan keyin óshti. Er ýstinde ekpetinen jatqan onyng bauyry ezilip, óti auzyna qúiyla jazdady. Tynysy tarylyp, aiqaylamaq týgili ynyrsyp jylaugha shamasy zorgha jetti. Sodan keyin ony erge onasha otyrghyzyp, tor tóbelding tizginin qaryna ilgen qalpy Baraq aq boz arghymaqqa jaydaqtay qarghyp mingen.

Áskermen baryp, hannyng auylyn shauyp, qyzyn tartyp alsa búlay әuektetpey, at artyna teris salyp әkeleri ayan. Óitkeni qasynda nókerleri bar, eshteneden tayynbay, jayymen jýrer edi. Qazir jalghyzilikti bolghannan keyin qam-ayla, saqtyq jәne shapshandyq arannyng auzynan alyp shyghuy yqtimal. Sondyqtan batpannyng bәrin tory tóbelge artpay, aq boz arghymaqtyng arynyn bayqamaq. Bir sýiingeni, qúla baytal da qalmay jetektegen jylqyday ilesip keledi.

Ekintining kezinde dýrk etip qozghalghan súltan aqsham uaghyna deyin úry joldarmen suyt jýrip otyryp, búlaghy bar qaltarysqa bógeldi. Ondaghy oiy – myna kezdesken túmadan bir túlyp su almaq. Endi ishki túspaly boyynsha tang saz bergenshe tynym kórmeydi. Jýre berui kerek, jýre berui kerek. Teleýtterding mekeninen alystaghan sayyn tynysy ashylyp, jany jay tappaq.

Túlypty shayqap tógip, shoryldaqtan su toltyryp jatqanynda qyz:

– Meni qayda aparasyn? – dedi.

– Elime.

– Ne ýshin azapqa saldyn?

– Ákenning qorlyghy ýshin.

– Ákem seni orta jolda óltiredi.

– Eger taba alsa.

– Meni tútqyndap ústamaqsyng ba?

– Qatyn ghyp ústaymyn.

– Sen siyaqty jalshygha qatyn bolmaymyn.

Ashuyn syrtyna salghan Nauat-Begimning ónine barlay bir qarady. Sosyn túlyp toly sudy qyzdyng artyna bókterdi de jýrip ketti. Búl kezde tónirek alakeuim tartyp birli jarym júldyzdar da bilinip qalghan edi.

Tang saz bere qolayly bir qolat tauyp, toqtady. Kýnning kózi barda tynyghyp, qaranghylyq jamyla jýrudi jón kórdi. Búl, birinshiden, kóldeneng kózden saqtaydy. Ekinshiden, kiyimi júqaltang әri әzdektep baqqan hannyng qyzy Nauat-Begimdi ystyqqa úryndyryp, opat etip alam ba dep tayyndy. Bireuding qyzynyng óletininen qoryqqan joq, Qúban-Qúla tayshynyng janyn auyrtatyn amaldan aiyrylyp qaludan tartyndy.

Týnde jýrgenning jәne bir qolaylysy – kólikke ynghayly.

Aysyz týnderdi jamylyp, tóte joldy keninen oraghyta besinshi tәulikke qaraghanda auylyna keldi. El-júrt ýrpiyise qarsy aldy. Beytanys, aqmandayly taldyrmash aru er ýstinen qúr sýlderi týsti. Súltannyng da súrqynan súryq joq edi.

Jata-jastana auyldyng ýlkenderi mәn-jaygha qanyqty, maqúldaghanday bolar-bolmas bas iyzeu isharatyn bildirdi. 

Búdan song tayshynyng qyzynan nazar audarmay, kýtimin jaqsartty. Es jiyp, buyny bekigennen keyin jas qyzdyng nekesin qidyryp, qatyndyqqa aldy. Kóp úzamay ol loqsyp, qúsatyndy shyghardy.

Bir kýni, qúrsaqtaghy bala ýsh ailyq shamasynda Nauat-Begim qapysyn tauyp, sytylyp jónelipti. Taqymyna at tiyisimen birden eline tartyp otyrghan.

Ony nazarynan tys qoymaytyn kýtushiler súltan әielining joq ekenin andap, baybalam kóterdi.

– Qúday atqanda toqal joq! Ayyrylyp qaldyq! – Etjendi Marjaniy-Shaphat kýnning sharqaya dauysy auyldy tik túrghyzdy. Júrttyng bәri jabylyp, tónirekke japa-tarmaghay izdeu saldy. Biraq eshqanday úshtyghy da bilinbedi.

Baraq «ne de bolsa eline tartty» dep, bedeu attyng birimen týre qudy. Aytqandayyn-aq, tórt-bes belden asqanda qiyannyng úshynda jalghyz noqatty kózi shaldy. Odan sayyn atynyng tizginin qaghyp, shabysyn ýdemelete týsti. Sonynan qalmay otyryp, bir uaqyttarda quyp jetti. Áyelding astyndaghy aq kóbigi shyqqan qoyshynyng mes torysyn suyldyryghynan baryp ústady.

Nauat-Begimning kózi jalyn atyp, aqqúba óni yzbarlana súrlanghan.

– Men – Qúban-Qúla tayshynyng qyzymyn. Ákeme arnap, qalmaqqa batyr tuatyn edim, sen aldymdy oradyn. Ishimdegi bala qazaq bolmaydy, qalmaq bolady, – dedi taysalmay.

Onyng sózin eren kórmey Baraq tory atty shaujayynan alghan qalpy ýige qaray búryldy. Qashqan qatyndy qayyryp әkelgen song súltan auyl júrtyna әielden kóz jazbaularyn taptap túryp tapsyrdy. Sodan kóp ótpey qol jinap, bәibishesin azat etuge teleýtterge attandy.

Bes jýz qolmen búirat dalany kesip ótip, tayshynyng auylyna ilikkende, jylan jalaghanday júrty ghana qalypty. Aldyn-ala jansyzdary arqyly әsker shyqqanynan habar tiygen song izin jasyryp, kóshkeni bayqalady. Kóz kórim jerde eshteme bilinbeydi. Sharqatyn jel alyp qashqan keyuananyng keypindegi dala tósinde saghym ghana ýzdiksiz búldyraydy.

         Súltan nókerlerin janyna jidy.

         – Dereu ýsh ondyq jasaqty ýsh tarapqa attandyryndar! Jer sholyp, barlap qaytsyn, – dedi. – Biz osy baghytymyzben ilgeri jyljimyz.

         Baraqtyng topshylauy boyynsha teleýt hany týp kóterile qozghalghanyna qaraghanda shyqqan týbine tartuy yqtimal. Óitkeni, alghan betteri Sibirge qaray bastaytyn edi. Arghy jaghy baqaday byqyghan qalmaq.

         Ónkey salt atty sarbazdar lap etip algha qozghaldy. Kýreng jorghanyng lypylday taypalghany súltandy әp degennen toptan oqshaulap, qúryq tastamday, bara-bara arqan boyynday jerge ozdyrdy. Er ýstinde qaqqan qazyqtay otyryp, talaydan mazalaghan oiyna taghy da oraldy. Qúban-Qúla hannyng nege búghan úrynghanyn týsinbey dal. Aralarynda shәlkem-shalystyq, janjal bolghan emes. Tek ata jaulyq pighyly qozyp, qaytkende qazaqtyng qaryn syndyram degen qaraulyghynan órbigen is tәrizdi. Ári er-azamattardyng deni syrtta jýrgende úry ittey jymyp basyp, tútqiyldan auylgha shabuyldauy hangha layyq qaraket emes. Úzynnan óshi, qysqadan kegi bolsa bala-shaghagha byqpyrttay tiymey maydan dalasynda qyrqysyp, birinin-biri әuselesin bayqap kórui kerek edi.

         Kóz úshyna bir, basqan izine eki qarap kele jatqan súltan kýreng jorghanyng shúbyrghan sýrleuge týskenin andady. «IYә, sәt, alysqa úzay qoymasa eken» dep tiledi.

         Osydan tórt ay búrynghy bәibishesi Ayqúla-Begimning sózi jadyna oraldy: «Mening kegimdi qaytarghyng kelse...»

Qalmaqtyng qyzyn qatyndyqqa aldy. IYә, eger dәl sol shartpen óshpendilik órti óshetin bolsa, әldeqashan búl jaydy úmytar edi. Olay bolmady, kerisinshe kókeyine batqan kesel, ózin aujal kórmey keuledi. Keyde ashu buyp, dýniyening kýl-talqanyn shygharghysy keledi. Dәl qazir sonshama janyna zaual әkelgen teleýtting tayshysy uysyna týsse tamtyghyn qaldyrmaytyny tәnirge ayan. Sebebi, ózining qara basynyng kegi ketip barady. El-júrtynyng namysy ayaq astyna taptaldy. Aqtay alghan әieli kýndiz-týni qorlyq keship, azap shegude.

Múndayda ne isteu kerek? Titirentken qahar, janyn quyryp aqylyn apshyghan aibyn sesimen teleýtterding tóbesin tesui tiyis. «Hannyng basyn han alar shauyp túryp» degen sózdi ata-babasy әldeqashan aitqan. Osy bәtuanyng bayandylyghyna shәk keltirmedi.

Taghy bir mәuritte at belin suytyp, qalyng qol ayaldaghan shaqtarynda manday tústy barlap bilu ýshin on jasaqty algha ozdyryp jiberdi.

Ymyrt ýiirile ilgeri ketken sholushylar bir kósh jerde búlargha qarsy synsyghan qoldyng túrghanyn jetkizdi.

– Onda bauyzdau túsyna tayanghan ekenbiz, – dedi súltan. – Býgin osy jerde eru bop týnep, tang qylang bergende atqa qonamyz. Qalmaqtardyng qabyrghasyn sóguge dayyn bolyndar!

Bir qaranghy, bir jaryqta ýdere órgen Baraqtyng qoly suyt jýrip otyryp, tang jarqyrap atqanda qontayshynyng әskerin qorshap toqtady. Kók nayzanyng úshy qighash týsken kýnning núryna shaghylysyp, ajal izdegen ajdahanyng kózindey jaltyrady. Múny kórgen qalmaqtardyng ishki dýniyesi qaltyray berdi.

Eki jaq bir-birine miz baqpay biraz uaqyt qarap túrdy. Sebebi, dala joryghynyng joralghysy boyynsha múnday ýziliste taraptardyng biri jekpe-jek súrauy mýmkin. Qolbasylarynyng kónilderin bekitip, baylamgha kelgeninshe múrsat berilui tiyis.

Arany sýt pisirim uaqyt aralap, ses pen desting arbasuy úzap bara jatty. Osyny andaghan súltan ong qolyn kókke kóterip, bir sәt qimylsyz túrdy. Qolyn janyna siltep qalghanda maysary[6] – әskerding ong qanaty saqpannyng tasynday dúshpangha lap berdi. Az ghana top búlargha qarsy úmtylghanymen deni keyin lyqsyp ketkendey әser qaldyrdy.

Alghashqy lek dúshpan arasyna sinip, qoyan-qoltyq shayqasqa aralasyp ketkende, súltan sol qolyn kókke kóterdi. Alaqanyn tómen tastap kep jibergende maymene – sol qanat joldaghysyn japyra joyqyn kýshpen qúiyldy.

Esti alghan ekinshi tolqyn әsker arystansha atylghanda jau shebi setinep, songhy jaghy ary qaray jónkilip berdi.

Yzy-qii shu, aiqay men sýren, ynyrsyghan, kisinegen jansebil sәt toqtausyz jalghasty. Baraqtyng әskeri shengeldi týbimen otaghan otynshyday teleýtterdi jaypap jiberdi. Sәske shaqta jayau-jalpylaghan bir top tútqyndy aidap, Manghytay-Týlen jýzbasy súltan túrghan dónge qaray bettedi.

Tútqyngha týsken bekting auzynan estigeni hannyng otbasy, malshy-jalshylary eki kýnshilik jerde ketip bara jatqangha úqsaydy. Al ózi jeti týnning ishinde eng senimdi adamdarymen bas saughalay ilgeri jyljyghan.

Súltan shúghyl týrde nókerlerin jyidy.

– Jaudyng negizgi qolyn talqandadyq. Bizding de aramyzdan shyghyndar bar. Qansha adamnyng opat bolghanyn, qanshasynyng mertikkenin bayqap, jaramdy әskerdi ýsh topqa bólinder. Bir top, Imandy-Shegirtaq basqarghan, osy arada qalady. Jaralylardy jayghastyryp, tútqyndardyng basyn qúraydy. Eshteneni shashau shygharmay, elge bet týzeydi. Kelesi Kerdeli-Telining jasaghy teleýtter hanynyng izimen týre quady. Ústaghan jerde qol-ayaghyn baylap, alyp kelinder. Ýshinshi top kóshting sonynan týsemiz. Ayqúla-Begim bәibishe men ózge kógenkóz beysharalardy sol aradan tabarmyz. Bizge myna tútqyndar jol bastap jýredi.

– Aytqanynyzgha qúldyq, myrza! – dedi senimdi serikterining biri Shah Semser. – Bәrin búljytpay oryndaymyz.

– Onda, tezdetip әskerding jayyn bilip kelinder!

Kóp úzamay Kerdeli-Teli basqarghan jasaq sheru tartyp, tayshynyng sonynan quyp jóneldi. Al Baraqtyng ózi tútqyndardyng jón silteuimen kóshting artynan jyljydy.

Myna jerdegi basshylyqtyng bәri Imandy-Shegirtaqtyng dәrgeyinde qaldy.

         Súltan bastaghan jýzge tarta adam tynymsyz jýrip, týnning bir uaghyna deyin maza kórmedi. Tek kelesi kýni aqsham iyektegende ghana kóshke jetti. Ónsheng shal-shauqan, qatyn-qalash, bala-shagha, jalshy-malshy shúbyrghan keruendi qoysha iyirip, toqtatyp aldy. Arasynda sary ingenge jozy sap mingizgen Ayghúla-Begimdi tapty. Ábden qaljyrap, qúr sýlderi qalypty.

Sarbazdardyng qaysybiri qaryndasyn, jengelerin, apalaryn úshyratyp, kózayym shaqqa mәre-sәre. Auyldyng ózge de qyz-kelinshekteri azatqa ainaldy.

         Baraq jau jaghynyng eshqaysyna tiyispedi, jarymen aman qauyshqanyna quandy. Tek tayshynyng naq sýieri jayghasqan kýimeni bosatyp ap, bәibishesin otyrghyzyp eline keri qaytty.

         – Alla razy bolsyn, súltanym, men razymyn. Tayshynyng istegenin ózine istep, kishi qyzyn qatyndyqqa әketip, óshimdi aldynyz, – dedi Ayghúla-Begim kýimege otyrghan song әzer til qatyp. – Endi, mine, elding kegin qaytaryp, týsken ensesin kóterdiniz.

         – Aman bolsaq, әli saghan altyn astaudan as ishkizemin.

         Baraq osynshama uaqyt azap kórip, qorlanghan bәibishesin basqaday uәj aityp júbata almady.

 

***

 

Tang sarghaya bilindi. Kýnning kózimen talasa túratyn el óre týregeldi. Býgin tipti әsheyindegidey emes, qarbalastyq, beymazdyq bayqalady.

Jylqynyng qam-qaraketin әbden mengergen syrqyndy jigitter alymdy da shalymdy. Áp degenshe toqpaqpen týigishtep, kelsaptay-kelsaptay qadalardy jerge jytyra sinirip jiberdi. Endi biri jendi bilektey qyl arqandy qadalargha kertilgen týbinen qazyqbau shalyp týiip, jýz adymday jerge symsha tartyp baylady. Osynday shamamen qatar-qatar tórt-bes jelibau týsti.

Jypyrlaghan el sharua istep qayshalysady.

Jelibaudan oqshauyraq ýsh-tórt qarasha ýy tigilip jatyr. Onda da adam qaraldysy barshylyq. Búl ýiler bie sauatyn jәne sauysatyn qyzmetshilerge arnalghan.

Sóitkenshe bolmay alghashqy bozy kóp jylqynyng ýiiri aidalyp әkeldi. Alaqangha týkirgen jastar qúlyndargha búghalyq sap, shynghyrtyp ústay bastady. Ónkey әlenkedey jalandaghan shalmashylar men atan jilik qaruly azamattar jinalghan jerde júmys shaq kele me, qúlynnyng bәri tәsbiyqtyng tasynday tizile jelide moyyndary sozylyp, túqiyp túrdy.

Birynghay boz biyeden qúralghan ekinshi ýiir jetti. Sauyngha ýirengen mama biyeler jelibaugha túra-túra qaldy. Shamaly uaqyt ótkende taghy da shanqan boz jylqynyng ýiiri kórindi.

Bas-ayaghy jýz elu boz bie sauylymgha qoyyldy.

Kileng boz biyeli jelibaudy eshkim kórmegen shyghar, kórse de siyrek kezdesetin jayt. Áytpese, kózge ýirenshikti aqtyly jylqy jelidegi qúlyndardyng túsynda shúbyra ýiezdep nemese tónirekte bytyray jayylyp jýretin. Mynau kil әppaq aqshanqan jylqylar.

Alghashqy baylanghan biyelerding jelini syzdap, uaqyty da jetti. Álginde tigilgen qarasha ýiler jaqtan shyqqan bir lek adam lap berip, japa-tarmaghay jylqylardy saua bastady.

Búlar kýnde osy tabynnyng qasyndaghy kisiler edi. Sondyqtan kópshilik biyelerding syryn biletin. Biletindikten birin bos qoyyp, birin býkpelep, qaysybirin kýndelep bauyryna tayana berdi.

Keybir asau qúlyndar shorshyp, manyna juytpay shynghyrady. Biraq, qabyrghasynan ala qúshaqtap, shaptan býre ústaghan әleuetti qol typyr etkizbey dedektete enesining túsyna әkeledi. Sosyn shólden tandayy qúrghap dinkelegen ózi-aq erinin iykemdep, derte búltighan jelinge qaray úmtylady.

Osylay bastalghan qarbalas toqtalmay, kýnde tang bozaryp atqannan qas qarayghangha deyin jalghasyp otyrdy.

Búl biyebaudan qozy kósh jerge on qanat aq orda tigildi. Tóniregine odan kishirek ýiler boy kóterdi. Aq ordagha kýtushisimen bәibishe jayghasty.

Osy shaghyn auyldan shetkerirekke, onashalau jәne bir aq otaudyng keregesi kerilip, qadasy qaghylyp jatty. Ýy tigilip bitkennen keyin ishinen eki-ekiden qatar tórt tesik úra qazyldy. Oghan bal qaraghay bórenelerin tiginen ornatyp, týbine tas pen topyraq tastap, týimeshtedi. Olardyng biyiktigi qara sangha juyq edi. Syrt nobayy kereuetke úqsady. Endi alshaq eki aragha jeli baudyng qazyghynday som qada qaghyldy. Dengeyin bórenening biyiktigimen tenshedi.

Sodan keyin taldy iyip besik jasaytyn sheberler osy qadalardy kómkere otyryp, astau pishindes ýlken qanqany әzirlep shyqty. Enining jalpaqtyghy eki adym da, úzyndyghy tórt adymnan astam. Oghan shúnghyldap, tekemet tósedi. Onyng ýstinen iylengen әri birimen biri qayyp tigilgen biteu terini tastady. Bir púshpaghy tómenge jiberildi. Óitkeni qúiylghan súiyq zat sol arqyly qotarylyp, syrtqa aqtaryluy tiyis. Aghatyn jolyna qysh kәrizder qoyylghan. Kәriz ýiding irgesinen shygharylyp, әudem jerdegi úragha baryp tireledi.

Qaptalyna tepkishek ornyghyp, kóshpeli elding qoldanghan hauyzy әzir boldy.

Jana sauylghan kil boz biyening sýti túlyptarmen atqa artylyp, osy shetkeri ýige jetkizildi.

Bosaghadaghy oshaqqa adyraspandy laulatqan pirәdar kempir onyng alauymen hauyzdy alastady. Sosyn kózin júma eki alaqanyn keude túsyna kótere ústap, әldebir dúghalardy sarnatyp oqy bastady. Dúgha bel alghan sayyn eki jaghyna kezek shayqalyp, ýnin zorayta týsedi. Ne qily zerli sholpy taghylghan әppaq búrymy synghyrlay qosa terbeledi.

Osy kezde dayashylar men júmysshylar әkelgen túlyp toly saumal jan-jaqtan japa-tarmaghay hauyzgha laqylday qúiyldy. Ol meymildep tolghan kezde, kýtushi әielder qaumalaghan bәibishe ishke endi. Ayqúla-Begim pirәdar kempir men dem salynghan saumalgha iyilip sәlem etti. Sosyn hauyzdyng qasyna tayanyp, jaqynyraq túrdy.

– Bissimillә-rahym-allahi, mening qolym emes, Biybi-Bәtima pirimning qoly. – Baqsy kempir qos kýmis bilezik taghynghan ong qolyn bilegine deyin saumalgha malyp alyp, Ayqúla-Begimning mandayyna alaqanyn ýsh mәrte tiygizdi.

– Mandayynyng baghyn asha kór, qymyzday dertip tasa kór, Jaratqan iyem jar bolyp, aq núryn múnda shasha kór. Shasha kór, shasha kór! Tәu, tәu, tәu ...

Bәibishe «bissimillә, bissimillә» dep, shýkirәnalyghyn bildirdi.

Kýtushi әielder bәibishening ýstindegi kiyimin sheship, denesin jalanashtay bastady. Bireui dizerley otyra qalyp, kebisin sypyrdy. Izinshe qoltyghynan demey tepkishekke tayap, ong ayaghyn hauyzgha salugha septesti. Qadagha sýienip, Ayqúla-Begim ekinshi ayaghyn ishke aldy. Sosyn boz biyening sýtine gýmp qoyyp, malshyna berdi.

Jyp-jyly sýt alpys eki tamyrymen qosa qolqa-jýrek bar denesin iyitip әketip, jany shymyrlay jay tapty. Ishtey, «Ket, bәleket, ket! Arylt meni haram qaqastan!» deydi jalbaryna. Keudesin kernegen namystan badana kózinen auyq-auyq ystyq jas ta ytqy jóneledi. 

Keselge úshyraghandardy duanyng kýshimen aryltumen shúghyldanatyn Sýiindik-Núrqúla kempir kýbirlep, dúghasyn ýzbey oqidy.

– Jaratqan iyem, shipandy bere gór! – Tәnirge jalbarynyp alyp, –jaryqtyq, em bola gór, – dep, aqtyng ózine tәu etedi.

Saumalgha shomylghan bәibishening boyy baysal tartyp, buyn-buyny bosap, bar denesi balbyrady. Jýike jýiesi shymyrlap, jany saya taba rahattanady. Tәni sәbiyding denesindey albyrap, ózeginen haqas nәrse surylyp shyqqanday ózin qauyrsyn tәrizdi jenil sezindi.

Ár shomylghan sayyn әr týrli lәzzatty shaqty bastan keshti. Keudesin qyjyldatqan әbilet azayyp bara jatqanday angharyldy.

Qyryq kýn ýzbey osy joralghy qaytalandy da otyrdy. Qyryq birinshi kýni qasynda Qoja imam bar Baraq súltandy kórdi.

Aq ordanyng tórine ekeuin qatar otyrghyzyp, molda birneshe sýrelerdi qayyrdy. Álden uaqytta baryp neke suyn әkeluge pәrmen etti. Aq shynyny kótergen pirәdar kempir Sýiindik-Núrqúla ishke endi.

Sóitip, Baraq qyryq birinshi kýn degende nekesin qidyryp, bәibishesimen qaytadan qosyldy.

Arada shamaly uaqyt ótkende ai-kýni jetip, Nauat-Begim bosandy. Sәbiyding esimin Ábu Sayd dep qoydy. Bala kýtimin bәibishe óz moynyna aldy.

Qym-quyt tirlikke toly ómir auanymen agha berdi. Kelesi jyly toqaldyng taghy da ayaghy auyr ekeni bilindi. Eshkim onyng kókeyinde ne jatqanyn qaperlemedi. Bir kýnderi qapysyn tauyp, eline tayyp otyrypty. Qughynshylar taghy da ay daladan ústap alyp keldi.

– Qyjalat kórip jýrsing be, nege qashasyn? – dedi jolda kele jatqanda qaynylarynyng biri.

– Men әkemning jaghynda bolatyn, qalmaqqa qyzmet etetin úl tabamyn. Sondyqtan búl balany senderge búiyrtpay, qalmaq ordasynda tәrbiyeleyin dep em.

Sonda ghana júrt onyng nege ekiqabat kezinde qashatynyn úghyndy. Auylgha әkelip, kózden tasa etpey baqylap otyrdy. Aytqandayyn úl tudy. Atyn Mir Qasym dep qoydy.

Bәibishe oghan bir kýn de qaratpay shiyki ókpeni bauyryna saldy.

– Qypshaqtyng balasy Deshtige qyzmet etedi, – dedi әdeyi toqalgha estirte. – Men seni súltangha ózim aityp alyp qashtyrghanmyn. Neshe bala tusang da teleýtke tezek te joq.

Balyqtay búlqynghan jas kelinshek emshek sýtimen jәne jerik boldy. Auyldaghy aghayyn qashanghy qyrtystana bersin, meyirmandyqpen qataldyghyn úmytyp, әieldi jayyna qoyghan. Osy bosansudy tap basyp bilgen qalmaqtyng qyzy aldyn-ala kózdep jýrgen jýirigin saylap minip, eline bir týnde jalt berdi.

Qapelimde jer sipap qalghan anghal júrt, taghy da «qap, bәlem» dep, órshelene qudy.

– Mynau bir nesheme jyl ótse de qashuyn toqtatpady, dәtining berigin-ay... – Kýiine dauryqqan qughynshylar keshtete shyghyp, erteninde sәskede izdegenderin alystan kózderi shaldy. Nazargha ilikkenmen astyndaghy qan jiyren jýirik jylqy taghy da et pisirim uaqyt manyna tayantpay qoydy. Aqyry bir kezderde shalymdy jigitterding biri shaujayynan baryp ústady.

Áyel:

– Kóksegenime jetpedim-au, – dep ozandap jylady. – Búl joly da bahadýr batyr tabatyn edim. Qalmaqtyng arasynda tәrbiyelengende senderge ketken әkemning kegin qaytkende de qaytarar edi...

Qatebi batqan jarbay týieshe baqyrghan baya-shaya әielding tizginin qaryna ilgen nókerlerding biri, keri búryldy da el qaydasyng dep tartty. Jan-jaqtan qaumalaghan sausyldaghan qaynylary jengelerin ortalaryna alyp, әzildese otyryp auylgha qaytyp oraldy.

Aytqandayyn ai-kýni tolyp, úl tapty. Atyn Mir Sayd qoydy.

Búdan keyin tórtinshi balagha jerik bolghan Nauat-Begim bәribr qútylmasyn bildi me, boshalaghan ingendey sәti kelgende jalt berip izin jasyryp tayyp otyrmady. Basy-bayly qazaqqa әiel bolghanyn, endi búl elden eshqayda kete almasyn әbden úghyndy. Óitkeni Baraq súltan Saraydy tastap, kóksegen múratyna jetu ýshin Samarqangha attanudy sheship qoyghan.

Osynday bolashaqty túspaldaghan súltan oi-tolghaqpen ýige syimay jýzge tarta nókerimen týzge ketip, sayat qúrghan. Anshylyq bolsa da búlar bes qaruy say jasanghan jasaqtar edi. Bir dónesten saldyrtyp shygha kelgende kórshi auyldyng ýsti at-kópir eken. El-júrtyn qan qaqsatyp jau shauyp jatqangha úqsaydy.

Irgedegi búl ruly elding aty talay jerge mәshhýr Qayyrly degen súlu boyjetkeni bar edi. Ne de bolsa soghan shýiilgen alapat ekenin bildi.

Dereu attyng basyn qoya berdi. Úshyrtqannan úshyrtyp otyryp auylgha kelse, jau shapqan júrttyng ýstinen týsti. Jylaghan-syqtaghan adamnyng arasynan jibi týzu bireudi tauyp sóileskenderinde, múny istegen teleýtting hany Qúban-Qúla ekenin bildi. Búrnaghy jyly izin jasyryp ketken odan Baraq súltan bú joly aiyrylmau kerek dep sheshti.

Osylay úigharghan ol ayaldamay qalmaqtardy týre qudy. Mol oljamen ketip bara jatqan jaudyng qara izinen qalmay, týrennen qiqu saldy. Qarayghandy qaghys jibermeytin qontayshy da bir súmdyqtyng tayanghanyn úqty.

Atynyng basymen alysqan sarbazdar qaptaldan kep tiydi. Olardyng tayynbay shapqan ekpinin kórip, sonynda jer qayysqan qolgha arqa sýiep ózeuregender eken dep, shataqshyl top mystay boldy.

Sarbazdar qylysh siltep bir-ekeuin er ýstinen júlynday úshyrdy. Aq taban tory atpen Baraq qasqaya tartyp, Qúban-Qúlanyng aldyna tura keldi.

– Ua, han! Qolyma týspey dinkemdi qúrtyp jýr edin, ólgen jering – osy!

– Datyma qúlaq asynyz, súltan. – Qontayshy qulyqqa basyp, mәimónkeley til qatty. – Mine, olja biykeler! Arasynan qalaghanyndy al, qolynnan qaqpadym – saugha!

– Irgeme qút bolghan kórshi rudyng adamyn saughagha alyp, albasty basyp pa?! – Hannyng ózine aqyra shýilikti. Kózine shimirikpey qaraghanymen mysyn syrtqa salghan súltannan yghyp, ishtey tayyndy.

Baraq moyynyn sozyp, er ýstinen shúbyrghan qyzdardyng legin sýzip ótti.

– Qayyrly-Begim qayda?

– Ol kim edi? Bary – osy.

Myna qiytúrqy sózge qityghyp, súltan qalyng nópirdi ózi aralap ketti. Anaday jerde tauday etip ýiilgen tezekti bayqady. Shamasy, әskerding sonynda jýretin sharua kýittegish malshy men jalshylar qosyny aghrúq[7], búlar el shapqanda osynda týnese kerek. Myna tezekting jiyluy solardyng qaraketi siyaqty.

Tayanyp barsa, tezekting ar jaghyna tay qazan tónkerilipti. Tay qazannyng erneuinen nayzanyng úshymen týrtip, kóterip qalghanda býk týsip jatqan bireudi kórdi. Ári onyng Qayyrly-Begim ekenin qapysyz bildi. Tútqiyldan búlardyng qoly órshelene qúiylghanda qalmaqtar eng kerek adamdy jasyryp ýlgergen eken.

Erden týsip, qyzdy jerden qanbaq qúrly kórmey kóterip alyp, nókerlerining biri kóldeneng tartqan qara qasqa arghymaqtyng ýstine mingizdi. Ózi lyp etip qayta atqa qonyp, Qúban-Qúlanyng manyna dýsirlete jetti.

– Atam bolsang da atansha shóktirem, nәlet! – Almas qylyshyn janynan jarq etkizip suyrdy. – Yrymda joq isti istep, qazandy tónkerip, yrysyndy tóktin. Tek úrpaghy joq, múraty joq ýiding iyesi ólgende ghana qazany tónkerilip, oshaghy oiran bolatynyn úmyttyng ba, sappas?!

– Átten, batyr tabatyn qyzymdy aldyn, sonyng qarymtasy qaytpady. – Tayshynyng zarly ýni shyrqyray estildi.

– Kәri qaqpas, janyndy jahanamgha jiberem.  – Súltannyng auzynan lәmi shyghyp bitkenshe, hannyng basy jerge shorshy domalap týsti. Denesi sereyip, qany atqylaghan keudesi at sauyryna qaray shalqaya berdi.

– Ayqúla-Begimning de, mening de kegim endi qaytty!  – Súltan tory atpen qúighyta jóneldi.

Arada kóp uaqyt ótpey Sarayshyqtan týp kóterilgen Úrys hannyng ýrim-bútaghy Ontýstiktegi ata júrtqa auyp bara jatyr edi.

Ol kezde Ábu Sayd súltan, keyinnen «Jәnibek» laqabymen mәshhýrge ainalatyn qazaqtyng ekinshi hany taygha mingen bala bolatyn.

 

III

 

Ne bir túlpardyng túyaghyn tozdyryp, ne bir aspanmen talasqan aqiyqtyng qanatyn taldyrghan úshy-qiyry joq dala. Dala beti ashyq qalghan shimayly dәpter siyaqty. Onda hissagha ainalghan anyzgha toly shejire jatyr...

Kýmis túrmany kýn kózimen talasyp, ayaghyn alshanday tastaghan Barshynkókting ýstindegi padishahtyng kókeyine osynday bir oy ýiirildi. Tórt qúbylasy ten, Deshti Qypshaq júrty iyeliginde. Eshkim betine jel bop qarsy kelmeydi. Aq degeni – alghys, qara degeni – qarghys. Qúzyryna qúldyq úryp, Kók Orda tútasymen minsiz moyynsúnghan. Qazyna men dәulet shash etekten. Qisapsyz.

Osy qalpymen jalghandy jalpaghynan basyp óterdey kóringen...

Ne bary on jeti jasynda han taghy ózine búiyrghanda jarty әlemdi titirentken arghy babasy Joshyday joyqyn tegeurindilik boyyna qosa bitkendey boldy. Sóitse, hangha qahardan búryn aila kóbirek qajet eken. Múny aqylmandary kezinde aitpady ma, әlde astamshylyq minezding kesirinen qaperine qonbady ma, endi ony ekshey almay dal.

Saghym qughan sardala qazir de aldy-artyn boljatpay әketip barady. Tek Yassy[8] shәrine tezirek jetudi kóksetken soqyr týisik sanasyn birjola mendegen.

Shyghys Deshti Qypshaqty biylegen hannyng kónilinde alang bar. Songhy jyldary shymbayyna qatty batatyn jayt – Ordasynyng әmiri jýretin auqymy tarylyp bara jatqanday. Osydan onshaqty jyl búryn qaysybir qazaq úlystary yqpalynan shyghyp, ýdere kóshti. Sodan keyin-aq mazasy may ishkendey.

Olardyng búlay aua jayyluy – bir kezde Deshti Qypshaq atanghan, qazirgi Kók Orda memleketining hany Ábilqayyrdyng zyghyrdanyn qaynatty. Áleueti zor padishah eldi alatayday býldirgenderding sol zamatynda tu-talaqayyn shygharyp, birjola joyyp jiberuge sondarynan on myng әsker attandyrdy. «Qyrsyqqanda qymyran iriydinin» kerimen, jibergen qoly qypshaq ailasymen soghysqan qazaq qosyndarynyng qorshauynda qalyp, Darviysh-Husayyn Kerey men Jәnibekten bitim súraghan. Óz tuystaryn qangha batyrghylary kelmey Jәnibek:

– Bizge eremin degendering ilesinder, qosylmaymyn degenderine ekeuara – bir at. Mingesip qaytasyndar, – dedi.

Sóitip, qughynshy qoldyng teng jarymyna juyghy qazaq júrtyna qosylyp, ózgeleri mingesip-úshqasyp elderine bet týzedi.

Múny estigen Ábilqayyr tipten nazalandy. Qarap túryp senimdi degen әskerining jartysynan aiyrylyp, jer soqty. Al, Orda-Bazar mediynesining tónireginde ulyqqan-shulyqqan jiyrma myng qoldyng teng jarymy shýu degennen-aq Kerey men Jәnibekting tuyn kóterip, jónkilip kete barghan. Han basymen taqyr tulaqqa shonqiya otyryp, aldyn-ala qaraket etpegennen dәt dep qala bergen.

Yzbary betine shauyp, bas uәzirin shaqyrtqan. Kózinde ara-túra jylt eterlik núry bar, shoqsha saqaldy, sidang boyly úighyr shatys Baqty-Qoja han sarayyna iymene enip:

– Han iyem, kelip túrmyn, – dep taghzym etti.

Padishah terezeden syrtqa qaraghan qalpyn búzbady.

– El kóshti, Ordanyng ishi yryn-jyryn, kinәrat qaydan?

– Kinәrat deuge bolar ma eken... – Mayda tildi uәzir qalay qaray salsa әngimesi hannyng kókeyine qonaryn tez arada ekshep, amalyn tauyp qyspaqtan shyghyp ketuge úmtyldy. – Bizdin... – taghy da tilin tistey qoydy. – Sizding kóksegeniniz elding basyn biriktirip, otyryqshylyqqa ainaldyrghynyz keldi. Dihanshylyqty kәsip etuge beyimdediniz, shahar túrghyzu oiynyzda bar. Halyqtyng ishindegi qaysybir júrt múny týsine almady. Osyny sol sәtinde paydalanghan әkki Kerey men Jәnibek siyaqty súltandar eldi bórliktirip otyr.

Áuelden belgili әngime qyryq kisining aqyly bar hannyng oiynda jazghan hattay sayrap túr edi. Ne deregi, ne dәiegi joq jylmaqay sóz ishin jylytyp, kóniline úyalamady. Qay kezde de qyzyl tilge qúshyryn tógip jiberetin dilmәr uәzir juyq arada toqtay qoyatyn týri joq.

– Tútastay kóshpeli júrttan túratyn Deshti Qypshaq dalasynyng ghúrpyn ózgertu qiynnyn-qiyny. Týzu kele jatqan arbany shúghyl búramyz dep, audaryp alghandaymyz ...

Joshynyng besinshi úly Shayban úrpaqtarynyng biyligi dala qaghidalarynan búryn Temir әuletining ynghayyna beyimdelip bara jatqanyn uәzir naqty bilse de ashyp aitpady. Kók Ordanyng keseli – Ámir Temirding әuletimen sýiek iliktikti kýsheytip jәne Samarqandy el mediynesi etsem degen han niyetinde ekenin býkpeledi. Múnday pighyl keng jazira dalany erkin kósilgen taghynyng ýiirindey qypshaq júrtyn úiyta qoymaytyny ayan. Onyng ýstine ordaejendik әulet ókilderi biylikten shettetilip, qaghaju kórip keledi. Kerey men Jәnibek súltandar ata-babasynyng biyligin qalpyna keltiru ýshin bir-birimen qabyspaytyn oy men niyetting parasyn qalyng búqaragha ashyp bereri qaq. Onysyz da qisapsyz salynghan alym-salyq, bóten elderdi shabugha súraghan er azamattar jayy qara halyqty zәrezap etken. Qyrgha shyqqan Jәnibekke «Myna bәleden irgemizdi ajyrata gór. Basymyzgha bólek, el múratyna say handyq qúr» dep búiymtay aitqan qariyalardyng әngimesi saqqúlaqtary arqyly Baqty-Qoja uәzirge sol kýni jetken. Uәzirge jetken jay hangha odan da búryn baruy aqiqy nәrse. Sondyqtan, tym ashylyp, algha týsip jortaqtaudy sart shatys bas uәzir qúp kórmegen. Jalpy, uәziri ghana emes Deshti Qypshaqtyng basyn qúraghan Kók Orda tútasymen ózbekshildenuge oiysqan. Orda tóbesine Sayyn tuy da emes, Aq Orda tuy da emes, ózbekting tuyn tikti.

Terezege qarap túrghan han búghan kilt búryldy.

– Rular arasyndaghy baqtalas, baqa kýndestikti nege qozdyrmadyndar? – Kózi ejireyip Baqty-Qojany jep jibere jazdady. – Qazan hanynyng jerindegi Ormanbet biyding auylyn shabugha Qypshaq Qobylandyny arghyndy aiypty etu ýshin әdeyi jibermedim be?!

Búl – Qaraspan tauyn jaylaghan, kәdimgi Taybuyryldy qara qypshaq Qobylandy emes edi. Elge túlgha batyrlardyng erlik isine sýiingendikten solargha úqsap baqsyn degen niyetpen esimin bergen keyingi úrpaqtyng ókili. Aralarynda eki jýz elu-ýsh jýz jylday uaqyt jatyr. Osy taqilettes qazaqta birneshe Baraq, әldeneshe Ábilqayyr jәne Jәnibekter bolghany ayan.

– Arghynnyng jiyeni Sayan batyrdy oljagha qaraulyq jasady dep oghan Qypshaq Qobylandynyng ólim jazasyn súrauy, Sayangha ajal ýiirmey, kerisinshe, arghyn Dayyrqoja biyding týbine jetti.

– Múny men bilmeytindey nesine sandyraqtap túrsyn?

Uәzirding jýni jyghylyp, myshtay boldy.

– A-a... ar-a-asyna ot tastasaq ta, – tútygha sóiledi, – arghyn men Qypshaq Qobylandy tabysyp, Kerey men Jәnibek tuynyng astynan tabylmady ma?

– Jaqsy, Baqty-Qoja uәzir, qazaq úlystarynyng bitimgershiligi rulyq alauyzdyqtan biyik deging kele me?

Uәzir basyn iyip, bir sәt qúdiretke tәu etkendey qimylsyz qatyp qaldy.

– Ordaejenning úrpaghy Kerey men Jәnibek súltandar sizben kýres jýrgizu ýshin, әueli, qazaq rularynyng bekteri men bekzadalarynyng basyn biriktiruge qam jasaghan. El qaymaghy ymyra tapsa, qara halyq qayda ydyramaq. Sondyqtan qos súltan ózderine qaraytyn ru-taypalardy bastap, ardagerleri ajal qúshsa da, alauyzdyqqa jol bermedi.

– Sen qayda qaradyng sonda?! Býgin tәlimsip sóileysin! – Uәzirding janaryndaghy әlgi bir jylt eter sәule ýshti-kýili joghalghan. Úzyn túra boyy shógip, ayaqqaptay keudesi ishine kirip, iyghy qushiyp qapty. – Bar, joghal!

– Aytqanynyzgha qúldyq, han iyem!

Mandayy jerge jetkenshe iyilip, taghzym etti. Sosyn, sólbireygen qalpy sýiretile ilgeri ilbidi.

Búl kez Ábilqayyr hannyng erekshe jaqsy kóretin tórtinshi bәibishesi Úlyqbek hakimning qyzy Rәbiu-Súltan-Begimning adaldyghyna kýmәni artyp, tym jaqyn, shynayy berilgen eng senimdi dәiekshisi Ospan-Qojanyng Sayan batyrdy úrlap qashyrghan satqyndyghyn kórip, qol bastar batyry, maysary – әskerding ong qanatynyng әmirshisi Qypshaq Qobylandynyng týbine tartyp, irgesinen kóship qana qoymay qazaq úlysyna qosylghanyn estip-bilip, keng dýniyening taqiyaday tarylghan shaghy, alqymynan buyp, túnshyqtyrghan jan ashuynyng taby artqan uaghy edi.

Búdan keyin eki-ýsh jyldyng bederinde mediynesin ejelgi Joshynyng júrty Úlytau ónirindegi Orda-Bazardan Maurenahrdyng ishkergi qalasy Ýrgenishke aparyp qonystandyrdy.  

 

Tyshqan jyly qara kýzde bir týmen[9] elimen aua kóshken aghayyndy Kerey men Jәnibek súltandar ne bir tosqauylgha úshyray jýrip, qys týse Moyynqúmgha ilikti. Jәdiydin[10] qarsanynda ash-jalanash elmen endi búdan әri barudyng qisynsyz ekenin bilip, tónirekten jayly qonys izdedi. Niyetterine qaray bir-birimen irgeles jatqan eski eki qalanyng ornyna tap keldi. Kóne júrtty aralap shyqqan Jәnibek súltan Kerey aghasyna:

– Alla Taghala ekeumizdi ajyramasyn dep, osy eki eski júrtty bizge úshyrastyrghan shyghar. Qalasanyz, birine siz, al ekinshisine men qonystanayyn, – dedi. Sol kezde shyghysqa qarap túrghan Kerey bauyry betin batysqa búryp:

– Maqúl. Biraq, biz búl jerde úzaq túra almaspyz... Alla Taghala sәtin salghan kýni – Týrkistangha jol jýruimiz kerek, – dep bolashaqtyng baghytyn boljaldady.

Óz aldyna birynghay qonsylanghan júrt Moyynqúmdy qystap, kókke aman-esen ilikti. Onyng ýstine Saryarqadan saya tappay josylghan ru-rular Jetisudaghy qúttyhana mekenge bet búryp, elding irgesin kenite berdi. Qosyndaghy halyq qaraqúrym bop, qara ormangha ainalyp qalghan osy uaqta búqara qauym Túlparsazda Kerey súltandy aq kiyizge kóterip, han saylady.  Ózderin ozbyr ýstemdikten bólinip shyqqan, er jýrek eriktiler «qazaq» dep jariyalady. Sodan keyin-aq, «Qazaq handyghy» degen ataudy batyl әri jii aitatyn boldy.

Kerey han men Jәnibek súltandar bastaghan qosyndy Mogholstan hany Esenbúgha jyly qabaqpen qarsy aldy. Shu men Talas ózenderi aumaghynan qonys bólip, qontorghay júrtqa dem bere bauyrmaldyq ray tanytty. Qisyny kelgende búl әleumetti dúshpanyna qarsy silteytin semser retinde paydalanudy da  kókeyine týiip qoydy.

Óstip, jana qauym qaz túryp, bet alystaryn aiqyndap alghansha on jyldyng bederindey uaqyt óte shyqty. Osy aralyqta Kerey han dýnie salyp, Jәnibek Qazaq handyghynyng taghyn iyelengen.

Olardyng qam-qaraketterin alystan baqylaghan Kók Orda hany qazaq dәuletining әmirlerine «uysyma bir týsersin» dep, jiti kóz tigip otyrdy. Sóitip jýrgeninde Jәnibek manyndaghy tynshy saqqúlaq jigitterden: «Sýmbilening sonyn ala әr baytaqtyng yqpalyndaghy qazaq rularynyng atan jilik azamattary jinalyp, bas qospaqshy. Týp niyetteri – bir hangha baghynyp, Týrkistan uәlayatyn basyp almaq bolyp jatyr» degen habar Ábilqayyrdyng qúlaghyna tiygen. Sodan keyin-aq ol qazaq rulary bas qosatyn kezdi asygha kýtti. Oiy – tútqiyldan jymyp baryp bir týnde kýlin kókke úshyryp, kenesin shappaq. Kýshpen Ordasyn oirandap, júrtyn mazaq etip әjualau.

Osylay әbden mysasyna mingen Ábilqayyr jeltoqsandaghy shabynghan buraday jynyn shashyp, tisin qayrady. Ári, ishtey týpkilikti qanqúily baylamgha toqtady. Sosyn Kók Ordanyng hany tek ózine baghynatyn, shash al dese bas alatyn qaharman súljyq týrikmen jәne barlas, manghyt rularynan qúrylghan on san jigitin biriktirdi.

Soghys tәsilin әbden mengergen búl syrqyndy sypaylargha ýlken balasy Shayq-Haydar men eng senimdi er jýrek batyry Darviysh-Husayyn Qarashyndy basshy etti. Búdan әri sóz búidagha salmay jer qayysqan qoldy qazaq handyghynyng kenesi ótetin Núranyng Qaratúzyna kýn ilgeri attandyrghan.

Sóitip, baghynudan bas tartyp, aughan júrttyng sonynan jinikken jendetter sheru tartty. Biraq, ol jibergen Kók Ordanyng әskeri qazaqtardan jenilip, Qarashynnyng ózi tútqyngha týsti.

Eki jaqtyng jasaghy betpe-bet kelgende biyiktigi nar tektes, bitimi bólek qaraker atyn tebinip, Darviysh-Husayyn qalyng qoldan surylyp algha shyqty.

– Jekpe-jek! Jekpe-jek!

Naq osyny әuelden taghatsyzdana kýtkendey Jәnibek hannyng apaytós, tau túlghaly ekinshi úly Qambar batyr úmtyla berdi.

– Áy, qayda barasyn? Toqta!

Qambar artyna jalt qarady. Qara nardyng ýstinde oba tasynday olshiyp otyrghan Búryndyq kókesin kórdi.

– Agha túrghanda inige jol qayda! Bylay túr!

Auzynan osy pәrmendi lәmi aqtarylghansha qara nary atyryla jóneldi. Jampoz januar qystalanda týie siyaqty tayrandamay ilgerindi-keyindi tónkerilip, atsha shabatyn. Óitkeni, iyesining pәrmenin aqyrghan ýni men taqymynan tany beretin.

Búryndyq súltan andyzdata aghyzyp, ortagha qúighyta jónelgende bәri «qap» dep qaldy. Qolynda eshteme joq, jalang qalpy ketip barady.

Kók sýngili nayzasyn úmsyna ústaghan Qarashyng da qasqaya shapty. Qazaqtardyng myna kóriniske degbiri qashyp, lajy qúrydy. Biraq nayza silter túsqa jetkizbey Búryndyq sol qolyndaghy arqanyn basynan eki-ýsh ýiire Qarashyngha laqtyrdy. Nebir qashaghandy qapy jibermeytin shalma tastasy bú joly da mýlt ketpedi. Túzaq shanyraqtay bolyp әuelep baryp Darviysh-Husayynnyng moynyna bir qoltyghyn ala ilindi. Osy kezde basynan bireu úrghanday jalt búrylghan qara nar sol ekpinimen keri saldy.

Arqannyng kelesi úshyn súltan qos taqymynan erdi ainaldyra ótkizip, ol azday aldynghy órkeshke orap apty.

Josyla shauyp, týielining qaptalynan ary qarsy betke ótip ketem degen qara ker at tastay tegeurindi kýshke tap kep, bir jambastay shonqiya qúlady. Óitetini Qarashynnyng ayaghyn at bauyrynan alyp, mertikse dalada qalmasyn dep, baylap tastaghan eken.

Qara nar Ábilqayyrdyng bas batyryn at-matymen óz tobyna qaray sýirey jóneldi. Sonynda japyrylghan shóp, sydyrylghan jer, kóterilgen shang qaldy. Abyroy bolghanda arqan batyrdyng moynyna týspey bir qoltyghyn ala ilingeni kóretin jaryghyna qaray Allanyng pәrmeni bolsa tiyis. Áytpese, búl uaqytta moyyn omyrtqasy ýzilip, ólip keter edi. Qazirding ózinde jany qyl ýstinde. Kózkórgen ejelgi sypaylardyng biri arqandy narkeskenmen qiyp jiberdi.

Myna qas pen kózding arasyndaghy oqighadan keyin Kók Ordanyng әskeri bir qiyrlap shegine berdi. Óitkeni, qazaq jasauyldary tús-tústan andaghaylap, úran shaqyra kelip qalghan edi. Qashqan jaudy biraz jerge deyin Qypshaq Qobylandy bastaghan batyrlar týre quyp tastady.

Qarashyng batyr tórtinshi tәulik degende keudesin kóterip, otyra alatyn shamagha jetti. Aqyry, tútqynnan qaryndasy Toqtar-Begimdi Kereyding úly Búryndyq súltangha toqaldyqqa berip, әzer qútylghan.

Mynanday әbestik Ábilqayyrdyng janyn ayazday qarysa da endigi qaharynan qarauyndaghy ózge úlystar qyryq qúraq bop pyshyrap, bólinip kete me dep tayynghan. El biyligin myqtap ústau ýshin de shalt qimylgha barmay, tizgin ýzer basasaulary barlardy әzirshe erkine qoyghan. Óz ordamda it yrqyljyng әreketke jol bersem, ózgelerding ordasyn qalay tize býktirem degen oy sýresimen ailagha kóshti. Ábden saylanyp alyp, eldi búzyp býldirgenderdi bir sәtte josaday jusatyp salmaq bolghan.

Endi sonyng qisyny kelip túr.

Orta Aziyadaghy qaharyn tókken aituly hannyng mediynesi jeri shalghay Ýrgenishte qonystanghandyqtan uysynan shyghyp erkinsigen Jәnibek bastaghan uәliy-súltandar múnyng sayranyna ainalghan Syrdariya jaghasyndaghy Syghanaq pen Sozaq qalalaryna taban tirep ýlgeripti. Búl qaraketteri «óletin bala molagha jýgiredinin» keri ispettes.

Sozaq uәlayatynyng әmiri Ábilqayyrdyng nemeresi Qyzyr hannan tughan Bahtiyar súltan men Syghanaq hakimatynyng belaghasy Maneden-oghlan qazaq jasauyldaryna qarsy tegeurindilik tanyta almaghan.

Qazaq handyghy osy shaharlarda әmirlik qúryp otyrghan etjaqyndaryna әlimjettik jasap, búnyng ózine kópe-kórineu yzbar shashyp túr. Bir kezde yqpalynda jýrgen, әzirde ózin han sanaghan Jәnibek súltan, shirkin, tyrnaghyna ilinse qabyrghasyn uatyp, qanyn tókpek.

Osy múratynyng jolynda jýz myng atty әskermen jer qayystyra Ýrgenishten attanghan. Negizgi bet alghany – qazaqtargha qamqorlyq tanytyp, qaraqanattandyryp jibergen Moghalstannyng kýlin kókke úshyru edi. Jol-jónekey shipyng baytal mingen eseyip qalghan balanyng keypindegi qazaq qosynynyng tasyghan meymanasyn basyp, sabasyna týsire ketu. Sóitip, bir sapar qos birdey sharuanyng basyn qayyrmaq.

Aruaghy asyp túrghan Kók Ordanyng búghan deyin-aq shyghys júrtynyng jýregin shaylyqtyrghan әskeri jetpis bes mynnan aspaghan edi. Búl joly qityghyna tiygen júrtty úipay salu ýshin myqtap-aq mysasyna mingen. Hannyng ózi týmen jasaqtaryn jatpay-túrmay jattyqtyryp, soghys isining kәnigi kәsipshiligine baulyghan. Ári, әrqaysyna Isfahan bolatynan aldaspan asyndyryp, bilemi úzyn almas qylyshty beline baylaghan. Qorasan qúryshynan sauyt-sayman soqtyryp, dulygha kiydirgen. Astaryndaghy attaryna deyin kejimdep[11], bastaryna temir tomagha ilgen. Kók sýngili nayzagha sýiengen qalyng qol múzday qarulanghan, eshkimdi manyna shendestirmeytin әleuetti iyelengen.

Endi tórt-bes tәulikting mәuletinde dittegen jerine jetip, alaman asyrdy salmaq. IYә, soghan tәniri jar bolsa etti.

Kesheden beri sonyna ergen qalyng qoldan qara ýzip, «han qorghany» yqsham jasaqpen ilgerilep alghan. Keudesindegi atoylaghan namys oty tyzaqtatyp, sabyryn qashyrdy. Sodan keyin shabandau ilbiytin lashkarlardy óz auanymen tastap, lekite jónelgen.

Taqymyndaghy әbden syralghy serigi Barshynkók saqpannyng tasynday zymyraydy. Januar  – shýu dep ketse jelge jetkizbeytin jýirik. Eshkibas, byrtyq bel, úzyn siraq túrqy búl aimaqtyng arghymaghy emes ekenin jylqy malyn tanyp ósken qazaqqa birden әigileydi. Arghy babalary atynyng túyaghy jetken jerden jihaz ben mýlikti ghana emes, súlu men kýlikti de oljalap otyrghany ayan. Jaugershilikti kәsip etken jihanger bahadýrler Mysyrdan kezinde bir tabyn jylqy oljalaghan eken. Osy, aptap pen qúmgha tózimdi minisker pyraqtardyng túqymyn ýzbey saqtau – Ordanyng jazylmaghan qaghidasy.

Janserigine ainalghan araby jylqy Barshynkókting apshyny quyratyn adymy ony sonyndaghy ýzengilesterinen oqshaulay berdi. Alayda, tólengitteri algha ozyp, kýnshilik jerde padishahtarynyng jolyn sýzip jýretin ejelgi әdeti. Sonday úryn jigitter tóniregine barlau salyp, sýrleuin arshyp bara jatqanyn biletin han eshtemeni eren sanamady.

Tek býgin tang atqannan kózine bir bәle kórinip, aldyna týsti de otyrdy. Ony janyndaghy nókerleri andap kele me, әlde bayqamady ma, beymaghúlym. Biraq әlgi beymәlim qarayghan hannyng kónilin ózine audardy. Uaqyt ótken sayyn yntyqtyryp, әr qily renge enetindey. Qúbylghan ghajayyp nәrse boy tasalap ketpese eken dep, Barshynkókting dolyghyn shyghardy. Túlpary tanaulatyp-aq arshyndaghanymen әlgi bәle jetkizer synay bayqatpaydy. Búl odan sayyn órshige ereuildeydi. Bir qayran qalatyny tau, shatqalgha salmay jaziranyng ýstinde josyp barady. Keyde ózekke týsip, izim-ghayym joghalghanymen әlden uaqyttan keyin manday túsynan qayta boy kórsetedi.

Jalghyz salt atty suyt jýrgen beysauat bireu tәrizdi. Áytkenmen, «eline jau kele jatyr» dep habar beru ýshin úmtylghan әldeqanday jasaqtyng birine úqsamaydy. Qyzyldy-jasyldy nobayyna qaraghanda әiel zaty tәrizdi. Múnday úshy-qiyry joq elsiz saharada jalghyz jýrse – tegin adam emes. Ne – dәuleti men baghy qatar kelgen asqan súlu da, ne – perining ózi.

Kónilining qiiy qashyp, ensesin oy men uayym basqanda mynau júmbaq nәrse dýniyeni úmyttyryp, tek ózine elittirip qoydy. Óitpeske әddisi qalmady. Endi bir kezennen asqanda ghajayyp noqat tayau mannan kóringendey boldy. Laghylday janyp, san qúbylady. Taghy bir qayran qaldyrghany – salt atty adamgha kelinkiremedi. Týz taghysy, maqúlyqqa úqsaydy. Maqúlyq bolghanda da kiyelisi siyaqty sanyn alyp barady.

Alayda, qyzyldy-jasyldy júmbaq maqúlqatqa qúlqy qúlasa da ózining taqqa qonghan sol bir kezi, sodan bergi ýstem biyligining saltanaty jadyna auyq-auyq soghyp ketip otyrdy. Osynday bir mәuritte Altyn Ordadadan Kók Ordagha deyingi shaqty er ýstinde kele jatyp, oisha bir sýzip óti. Ózine deyin ne bir hannyng basy kesilip, nebir halyqtyng qany qara suday tasyghan edi.

Osy bir kýrdeli shiyrlanghan sýrleu bastap alyp kelip, búghan toqtaghany Ábilqayyr hannyng keudesin nasatqa toltyrady. Mine, qazir de shattanyp ketip, taqymyn qysyp qalghanyn angharmady.

 

***

 

Jetisugha әp dep taban tiregendegi Kerey aghasynyng «Biz búl jerde úzaq túra almaspyz... Alla Taghala sәtin salghan kýni – Týrkistangha jol jýruimiz kerek» degen sózi Jәnibek hannyng jadynda qalyp qoyghan edi. Qazaq qosynynyng tónirektegi júrtqa aibyny asyp, qadiri artuy ýshin bir jihangerlik joryqtyng kerek ekenin әuelden bilgen. Biraq ol joyqyn sabylystyng әmirin jýrgizer mansapqorlyqpen, oljany kóksegen paydakýnemdikpen jýzege aspauy tiyis. Osy túrghyda kóp oilandy. Aqyrynda jarlyq berip, han kenesin shaqyrghan. Orda tóniregindegi súltandar, batyrlar, útymdy uәj aitar biyler keleli kenesten tabyldy.

– Qazaq úlysynyng eni men kóldeneni – en dala. Ru-taypalary sol en dalada basy qosylmay pyshyrap jýrgen púshayman haldegi ózimizding bauyrlar. – Otty kózin Orda ishine jiylghan jamaghatqa audaryp, barlay bir sýzip ótti. – Qazir sol en daladan enshimizge tiygeni últaraqtay ghana jer – Jetisudyng batysy men shyghys aimaqtary. Bas qúrasa jer qayysqan qolgha ainalar qazaq rulary dәrgeyimizden syrt jatyr. Deni bógde Ordanyng yqpalynda. Babamyz, bir kezdegi Aq Ordanyng hany Orda Ejenning halqynyng nesibesine qaray alghan óniri ógeyge ainaldy. Úrpaghy biz – ótimsiz bolyp túrmyz. Sondyqtan baba aruaghy razy boluy ýshin qolymyzgha ústatqan úlysty shashau shygharmay qayyru – bizge amanat. Osy maqsat jolynda atqa qonu – perzenttik borysh dep bilem.

– Áp, bәrekeldi, han iyem! – Búl kezde alpystyng juan ortasyndaghy Qypshaq Qobylandy shýu degennen jón sózge kýrkirey ýn qatty. Alqymyn japqan qylang aralasqan saqalyn sol qolymen salalap qoydy.

– Aqsarbas! – Arghyn by qos iyghyn qomdady. Al Qotan jyrau eldikting býtindeletin kýni tayau qalghanday quanyp:

– Dәuirimiz elge el qosylsa – telegey, jerge jer qosylsa – kónedey bolmay ma?! – dep sanqylday jóneldi.

Sóz josyghy jaugershilikke bet alghanda Jәnibek qúzyryndaghy biyler men bekterding tilegin tyndaugha azdap bógelgen edi. Endi әngime syraghysyn bayqaghan song han qayta lәmin jalghastyryp әketti.

– Alghashqy mәuritte! – Han dauysy shyqqanda bórlikken júrt sap tiyldy. – Ejelden qazaq eline tiyesili shaharlarymyzdy óz qarauymyzgha alsaq, eldigimizding býtindele bastaghanynyng nyshany.

– Jón sóz. 

Kenes bitimining baylamy әueli Sozaq, Syghanaq shәrilerin jәne Týrkistan ónirin birtin-birtin qazaqqa qaratu kerek degen bәtuagha bekidi. Maqsat aiqyndalyp, bir mәmilege kelgen song әsker shygharu jayy qozghaldy. Sýmbilening sonynda Seyhundariyanyng tómengi saghasyndaghy Qaraózek qoynauynda kýlli qazaq tize qosugha toqtady.

Áne-mine degenshe әsetting arty da kórinip qaldy. «Tughan ay – turaghan etpen ten» degen qapysyz aitylghan.

Songhy kezde Jәnibek han alasúryp úiyqtay almaydy. Býgin de dónbekship, zyqysy qashty. Úiqy ekibastan. IYekteytin – oi, elining ótkeni men bolashaghy.

... Shynghys hannyng ýlken úly Joshy ólgennen song oghan baghynyshty úlan-ghayyr Deshti Qypshaq dalasy úrpaghyna enshi retinde ýlestirildi. Qara Ertisten Sýledariyasyna[12] deyin sozylyp jatqan keng baytaq jazira, yaghni, Altyn Orda memleketi – shyghys jәne batys úlysy bolyp ekige jaryldy.

Deshti-Qypshaq dalasynyng shyghys úlysy Altay taularynan bastalyp, Ertis, Jayyq ózenderi, Balqash kólinen Syrdariya alqaby jәne Aral tenizining soltýstigine deyingi úlan-baytaq ólkeni qamtydy. Osy ónirlerdi mekendegen halyqtar Orda Ejen men onyng tórt inisi – Udor, Torqa-Temir, Shinkum, Sinkumning ýlesine tiydi. Sóitip, búl aimaqta HIII-shi ghasyrdyng ekinshi jartysynda jana handyq qúrylyp, Aq Orda atty memleketke ainaldy.

Aq Ordanyng shanyraghyn alghash kótergen Orda Ejen – Joshy hannyng ýlken úly. Orda Ejenning mediynesi әkesining ejelgi júrty Ertis alqabyndaghy Alqakól manyna qonystandy. 

Alghashynda ata qonys retinde Ertis boyyn mekendegen Aq Orda ortalyghy birte-birte Jetisudyng shýigin jerleri men Syrdariya alabyndaghy qalalargha qaray oiysa bastady. Sodan keyin-aq, búl ónirdegi ejelgi qazaq qalalary qaytadan dәuirleu dәuirin bastan keship, búrynghy mәdeny ýrdisti damytty. Syghanaq shaharynda metall aqsha shygharyldy.

Joshynyng ekinshi múrageri Batyy han qypshaq úlysynyng (Altyn Ordanyn) batys bóligin iyelendi. Sol kezdegi әleuetti memleketting batysy – Edil alqaby men onyng batys qiyryn qamtydy. Qyrym, Soltýstik Qap tauy, Soltýstik Horezm jәne sol ónirdegi meken etken halyqtar Batyy han men Toqay Temirding qarauyna endi.

Aq Orda Altyn Ordamen terezesi teng әri odan әleumettik jaghynan ózgeshe memleket retinde qalyptasty. Ózgesheligi sol, músylman dinining sharighattary jalpyhalyqtyq sipat aldy.

Aq Orda memleketining toghyzynshy hany, Jәnibekting babasy Úrys zamanynyng quatty da qúdyretti biyleushisi boldy. Ol úlysyn nyghaytyp alghan son, Altyn Ordany ózine baghyndyrugha әreket etti. Osy maqsatpen Edil alqabyna joryqqa attandy. Bir myng ýsh jýz jetpis tórt-bir myng ýsh jýz jetpis besinshi jyldary Altyn Orda әskerlerin jenip, onyng astanasy Saray-berkeni jәne Hajy Tarhandy[13] jaulady. Sonymen birge Qama búlghariyasyn baghyndyrdy. Biraq Úrys han Syrdariya ólkesine qaytugha mәjbýr boldy. Sebebi, búl kezde Maurenahrda biylikke qoly jetken Ámir Temir kýsheyip, bel alyp kele jatty. Onyng qarqyndy ekpini Aq Ordanyng ontýstik shekarasyna shabuyl qaupin tóndirdi. Sondyqtan, Edil boyyndaghy Úrys hannyng ýstemdigi úzaqqa sozylmady. Kelesi jyly ol Altyn Ordadaghy biyligin Mamaygha tabystap, eline attandy.

Osy joryqta Úrys hannyng qayqy qylyshynan qaza tapqan Altyn Orda әmirlerining biri – Túiqoja oghlan. Túiqojany Úrys han Altyn Ordagha qarsy joryqta ózin qoldamaghany ýshin óltirgen. «Ákemning aiybynan maghan da qylysh sermeler» degen qauippen oghlannyng balasy Toqtamys bas saughalap, Samarqangha qashyp bardy. Qashqyn bekzada Ámir Temirdi panalady. Al, Ámir Temir Aq Ordany jaulap, baytaq júrtqa iyelik etudi kókseytin. Sol ýshin elin saghalaghan sinbe bekzadagha múzday qúrsanghan mynghyrghan qol berip, Úrys hangha qarsy aidap saldy. Toqtamystyng búl joryghy sәtsiz ayaqtalyp, jeniliske úshyrady. Áytkenmen, keskilesken shayqasta Úrys hannyng balasy Qútlúq Búqa kóz júmdy.

Ámir Temirden qayyra qaruly qol alghan Toqtamystyng ekinshi joryghy da Úrys hannyng úly Toqtaqiya basqarghan Aq Orda ghaskerlerinen toytarys tapty.

Temir jihanger Aq Ordagha qarsy Toqtamysty ýshinshi mәrte әskermen jasaqtady jәne búl joryqty ózi bastap shyqty. Ámir Temir sansyz sypaylarymen Syrdariyadan ótip, Otyrar manyna ornalasty. Al Úrys hannyng týmeni Syghanaqqa kelip toqtady. Alayda, eki taraptyng jer qayysqan úly-jingir qoly bir-birine jaqyndamay, atalghan jerlerde ýsh aiday túryp, keri shegindi. Tek tórtinshi keskilesken shayqasta bir myng ýsh jýz jetpis jetinshi jyly Úrys han ajal qúshyp, taqqa úly Toqtaqiya iyelik etti. Alayda, Aq Ordanyng ishinde ózara tartys bastalyp, iringejektik ýdedi. Aqyrynda Toqtaqiya hangha qastandyq jasalyp, óltirildi.

Aq Orda iyeligi Úrys hannyng úly Temir-Mәlikke kóshti. Osy kezde Toqtamys Aqsaq Temirge sýienip, Temir Mәlikting әskerin talqandady. Sóitip bir myng ýsh jýz jetpis toghyzynshy jyly ózin Aq Ordanyng hany dep jariyalady.

Aq Orda handyghy toyymsyz Toqtamys túsynda búrynghydan da beter pәrmenge ie boldy. Toqtamys bir myng ýsh jýz sekseninshi jyldary Altyn Ordany tize býktirdi. Sóitip ol 15 jylday, bir mezette Aq Orda men Altyn Ordagha handyq etti. Biraq, danq pen biylikke nasattanghan, mastanghan Toqtamys bir kezde ózin panalatqan Ámir Temirge qarsy shapty. Ekeuining arasynda úzaqqa sozylghan qandy soghys jýrdi. 

Aylaly dostyq qandy kekke ainalghandyqtan bir myng ýsh jýz toqsan besinshi jyly Ámir Temir Terek alabynda Toqtamys әskerining kýl-talqanyn shyghardy. Barar jer, basar tauy qalmaghan Toqtamys endi Sibirge qaray jansaughalay tayyp túrdy. Jenisine nasattanghan Ámir úzaq jyldar ýzengiles qatar jýrgen Úrys hannyng balasy, Jәnibekting atasy Qúiyrshyqqa patshalyq altyn ton, altyn qylysh jәne han sarayy sanatyndaghy batyr әskerlerdi syigha tartty. Úlyqtau saltanatynda әri Joshy úlysynyng handyghyn qosa tapsyrghan.

Sóitip, Aq Ordanyng taghyna Úrys hannyng balasy Qúiyrshyq mindi. Ol ondaghan jyl boyyna Ámir Temirding sarayynda bolyp, Toqtamysqa qarsy tynbay joryqta jýrdi. Sebebi, Toqtamys – onyng ata jauy. Al ailaker Temir bir әbiletke qarsy bir әleuetti ústap otyru amalyn jaqsy mengergen edi. Bir kezde Úrys hangha qaray Toqtamysty shýilep salsa, endi Toqtamysqa Úrys hannyng balasyn júmsay bildi.

Biraq, eki aigha jeter-jetpeste Qúiyrshyq han әldebir qanqúily qaraketten ajal qúshty.

Sóitip, alpys ailaly Temir Aq Ordany bodandyq jolmen otyz jylday tәueldi etti. Ózi ólse de Temir әuletining ýstemdigi jalghasa berdi.

Biraq Úrys hannyng nemeresi Baraq súltan, Jәnibekting óz әkesi bir myng tórt jýz jiyrma tórtinshi jyldary Aq Orda taghyna otyrghannan keyin Syrdariya boyyndaghy qabyrghaly qala Syghanaq pen onyng atyrabyndaghy aimaqtardy atasy Úrys hannan qalghan zandy múra retinde qaytaryp alugha әrekettendi.

Ol shaharlardy múragerlik jolymen eshkim eshkimge bermeytini belgili edi. Múny týsingen Baraq bir myng tórt jýz jiyrma altynshy jyldary Ámir Temirding nemeresi Úlyqbekke joryqqa attandy. Búdan qúlaghdar Úlyqbek te Baraqqa qarsy sheru tartty, eki qol qúla týzde úshqasty. Keskilesken soghysta Úlyqbekting әskeri talqandalyp, ózi әreng qashyp qútyldy.

Tabandy is-qimyl men tegeurindi toytarystyng arqasynda Aq Orda Temir әuletining ýstemdiginen qútylyp, tәuelsizdikke jetti.

Alayda, Aq Ordanyng ishki tartys janjaly tausylmady. Bir myng tórt jýz jiyrma segizinshi jyly Baraq han jau qolynan qaza tapty. Ol Aq Ordanyng eng songhy hany boldy.

Jәnibekting әkesi Baraq han ólgen song Aq Orda ydyrady da, ýkimet biyligi Joshynyng bes úlynyng kenjesi Shayban túqymynan shyqqan Ábilqayyr súltannyng qolyna kóshti. Onyng mihnatyn búqara tartuday-aq tartty. Endi búdan bylay Aq Orda yqpalynda qala berse qazaq qazaqtyghyn joghaltar edi. Sosyn tәuekelge bel buyp ýdere kóshti. Shýkir, sony jaman emes. Endi bir dәtke quat etip osharyla ontýstikke oiyssa, isteri ongharylatynday kórinedi de túrady.

Jәnibek hannyng kózi shyraday janyp, úiqysy shayday ashyldy.

Elen-alanda shapanyn jelbegey jamylyp, Ordadan tysqa shyqty. Qos qarauyl jasaq bosaghadan on qadam jerde qalshiyp túr eken.

Han sazaryp bilingen tang nәline bir qarady da jýzin batysqa búryp, adymdap jýrip ketti. Sóitkeninshe qolynda qúmghany men sýlgisi bar dәiekshi payda bola qalyp, sonynan ilesti.

Kýn arayy qyzyliyektenip bilingende «han qorghany» dep atalatyn jasaq toby әmirshilerin qaumalap, ontýstikke qaray oiysyp bara jatty.

Aytylghan uaqytqa kesimdi jerge jýz myngha tayau qazaq jauyngerleri jinaldy. Áskerdi sapqa tizip, maysary jaghyn Búryndyq súltannyng pәrmenine berdi. Maymene jaghyn Jәnibekting ýlken úldary Jiyrenshe men Mahmúd basqardy. Odan keyingi úldary Qambar men Qasym tyng kýsh retindegi qoldanylatyn kelesi shepke qolbasshylyq etti. Ádette múnday myndyqtar keyinirekteu túrady. Al, dәstýr boyynsha ortadaghy lekte hannyng ózi boluy tiyis.

Dәl osy qalpynda qoldy tizip qoyyp, Jәnibek han aq boz arghymaqpen әsker shebin aralap ótti. Qazaq qosyny ata-baba ruhy men amanaty ýshin eshteneden tayynbaytynday, jauyngerler janarlarynan ottyng úshqyny bilindi. Sosyn Jәnibek sheshimin ózgertip, qalalardy jeke-jeke almay, bir sәtte eki shәrini basyp qaludy jón kórdi. Búryndyq súltandy Syghanaqqa, Jiyrenshe men Mahmúdty Sozaqqa attandyrdy. Ózi arghyn, qypshaq, naymannyng saydyng tasynday iriktelgen jigitterimen Seyhundariyanyng jaghasyna bekindi. Al, odan әrirekte Qambar men Qasymnyng myndyqtary túrdy.

Syghanaq qojasy Maneden-oghlan Búryndyq әskerining qarasy kórine salysymen bala-shaghasyn alyp, Samarqangha tayyp otyrdy. Qazaqtar jaghy bir oqty da shyghyn etpey syrnaylatyp, kerneyletip týs әletinde ejelgi qalalaryna endi. Shәrining aqsaqal, qarasaqaldary Búryndyq súltannyng shylbyryna oralyp:

– Ua, aghzam Búryndyq súltan! Syghanaq qojalyghyna hosh keldiniz! Sizdey ghadiletti әmirshi – halyqtyng kósegesi. Yrysy shayqalmaghan el – qashan da әmirding tileushisi, jaqtaushysy. Shylauynyzgha týsip, aitqanynyzgha kóndik. Tek, qan tógip, qalamyzdy qirata kórmenizder. Mine, búqara sizge bas iyip túr.

Meymanasy tasyghan qazaq bekzadalary nasattanghan kýii beybit qalpy qalany aralady. Bir sәbiydi de oqystan shar etkizip jylatpady.

Al, miday jazyq dalagha salynghan Sozaq shahary kóz úshynan kóringende onyng aldynda iyin-tiresken qoldyng túrghany bilindi. Jiyrenshe men Mahmúd súltandar bastaghan qazaq jasaghynyng qaraldysy bayqalghannan Sozaqtyng biyleushisi Ábilqayyrdyng shóberesi Bahtiyar súltan búlargha qaray bettedi. Kýlli uәlayatynan otyz myngha tarta lәshker qúralghan. Ýsh týmendi ses kórip, ashyq dalada jauyna qarsy betpe-bet maydangha shyqty.

Dәl osynday qaraketti ansap kele jatqan qazaq jampozdary tay shaptyrymnan úrandap, ejelgi dúshpandaryna órt tiygen qauday lap berdi. Atoylaghan alghashqy lekting pәrmeninen-aq Bahtiyar súltan әskerining shebi kýl-talqan bop pyshyrady. Áldebir qiyadaghy qúrqyltaydyng úyasynday ghana ónirde jatqan qazaqtan múnday әleuetti kýtpegen әmir sasqalaqtay abdyrady. Joyqyn kýshting jolynda qalghan әskeri tasqyngha úshyraghan shóp-shalamday dәrmensiz kepte saudyrap týsetinin endi bildi. Tekke sarbazdary aldaspannyng jarqylynan ajal qúshyp, qany suday shashylatyny sonda ghana sanasyna jetti. Sol-aq eken, Bahtiyar súltan Jiyrenshe men Qambardyng aldyna kep, qol qusyryp bitim súrady.

Sóitip bir kýnde eki shәrini yqpalyna kóndirip, Qazaq handyghy syrtqa әleuetin bayqatty.

Han ordasyn Jәnibek uaqytsha Syghanaqqa kóshirdi. Syghanaq uәlayatynyng biyligin Kerey hannyng balasy Búryndyq súltangha berdi. Sozaq uәlayatyn ekinshi balasy Mahmúdqa tabystady.

Dәl osy tústa «Ábilqayyr han Mogholstandy shappaq bolyp, bir lek[14] atty әskerimen Ýrgenishting manynan shyghypty» degen habar tiydi. Búl dýley kýshting tap sol uaqytta eng әueli Mogholstandy emes, Qazaq handyghyn kep soghatynyn Jәnibek bildi. Bildi de әskerin soghysqa qamdady. Tura ótkendegi tәrtippen qolyn ornalastyryp, sayypqyran sypaylaryn súrapylgha shýilep salugha den qoydy.

Qasyna Arghyn biydi, Syghanaqtyng hakimi Búryndyq súltandy, tórt úlyn jәne derbes «han qorghany» jasaghyn basqaratyn Sayan batyrdy shaqyryp aldy.

– Mine, ata jolymen atqa qondyq, – dep bastady sózin han, – Mogholstan memleketimen tatu-tәttilik býgingi meymanamyzdyng artuyna әkeldi. Qazaq qosyny Mogholstangha oirat jongharlary Amasanjynyng shabuylynan qorghanu ýshin qajet bolsa, moghol eli Ábilqayyr hannyng bizge shabuylyna toytarys beru ýshin qajet edi. Qútty meken, qayyrly qonysqa úlasqan ónirge qazaq taypalarynyng kelip qosyluy ýdedi. Eki jýz myng jan sany bar baquatty júrtqa ainaldyq. Qazaqtardyng óz aldyna handyq qúryp, kóptegen taypalardyng oghan aghylyp baruy Ábilqayyr hannyng azuyn basyp yryldap, qylyshyn qayraugha mәjbýrledi. Sol, kópten kýtken sheshushi soghys, endi, aldymyzda túr. Ólispey berispeytin syn saghaty tudy. Babalar kótergen kók tudy jyqpay saqtap qala alsaq qana el bolamyz.

– IYә, bәrimizding týbimiz bir, qypshaq júrty edik. Shynghystyng úrpaqtary úldaryna enshi ýlestiruinen qyryq qúraq bop, qyryq pyshaq bop jatyrmyz. – Quang tartqan jýzi odan sayyn ashandanyp, by әngimeni әriden bastady. – Áytpese, Mogholstan – Dulat taypasynyng әmiri Bolatshynyng biylegen úlysy. Bolatshy Shynghyshannyng ýrim-bútaghy bolmaghandyqtan ózin han jariyalay almady. Árige ýnilsek, atamyz – qazaq.

XIV ghasyrdyn ortasyna qaray Shaghatay úlysy derbes eki iyelikke bólindi. Onyng ýstemdigindegi Maurenahrdyng batys bóliginde bir myng ýsh jýz eluinshi-alpysynshy jyldary feodaldyq ydyraushylyq yryqtalyp, Ámir Temir memleketi qúryldy. Al, shyghys bóliginde Mogholstan memleketi ornady.

Osy Mogholstan memleketi alghashqy qúrylghan kezde biylik Shaghatay hangha adal qyzmet etken Dulat taypasy әmirlerining biri Bolatshynyng qolynda bolghany aqiqat. Shynghys túqymynan taramaytyndyqtan onyng han saylanugha qúqy joq edi. Sondyqtan Bolatshy ózining aitqanyna kónetin, ne bary 18 jastaghy Shaghatay úrpaghy Toghylyq Temirdi bir myng ýsh jýz qyryq segizinshi jyly han taghyna otyrghyzdy.

Mogholstan memleketi Shyghys Týrkistannan bastap, Jetisu ónirinen Ontýstik Sibirge deyingi kólemi zor, tauly-tasty, ózendi-kóldi, ashyq dalaly, orman-toghayly jerlerdi mekendegen týrki tektes taypalardyng basyn qosty. Olardyng qatarynda dulat, qanly, kerey, arghyn, arlat, barlas jәne ózge de rularmen qatar ýisinder de osy birlestikting qúramynda boldy. Mediynesi Almalyq qalasy edi.

Arghyn by sony arqa tútyp, bir jaghy ishi kýie kýnirengendey.

– IYә, aqsaqal, ózbek qazaqtar órship, óshigip bizding jauymyzgha ainalyp otyr. Sondyqtan qazaq qazaqtyng kózin shúqymaydy deu – jansaqtyq. Dúrys aitasyz, qyryq pyshaq haldemiz. Mine, múzday qúrsanghan bauyrlarymyz kók sýngisin bilemdep, manymyzgha kelip qaldy. – Sayan batyr da naghashysyna nazdy uәj bildirgendey.

Jәnibek hannyng kókeyine kezinde Altyn Orda hany Ózbekting qoyghan iman-shartyna moyynsúnyp, sonyng sharighatyna minsiz jýgingen «ózbekshil»  qazaqtardyng qaraketi oraldy. Sonysyna oray sol tústa Altyn Ordany «kóshpeli ózbekter memleketi» dep te atady. «Kóshpeli ózbekter» býginde Ábilqayyrdyng sonyna ilesken soyyl sogharlary. Búlarmen dini bir bolghanymen, dili bólek taypagha ainaldy. Endi sol ózbekter kindiktes bauyrlaryn arghyn, qypshaq, nayman demey, badyraytyp әri tamaghyn qyrnay «qaz-zaq-tar» dep ataydy. Tipti, qonys etken alaby Shu men Talas ózenderining auqymyn «Qazaqstan» dep aita bastaghan. Óitkeni, songhy ghasyrda qalyptasqan Mogholstan memleketi, Týrkistan, Gýlstan uәlayattary tәrizdi qazaq úlysy da janadan qauymdasyp, boy kóterdi. Jana nәrsege atau beriletini beseneden belgili.

Al, ejelgi qypshaq, arghyn, nayman, ýisin, qanly, qarlyq jәne ózge de taypalar batys týrik dәuiri men týrkesh-qarlyq dәuirinde-aq óz aldyna halyq bolugha talpynghan qazaq halqynyng týbiri. Olar HI-shi ghasyrdan HIII-shi ghasyrdyng basyna deyin ken-baytaq dalagha ýstemdigin jýrgizgen «Qypshaq eli» atandy. HIII-shi ghasyrdyng basyndaghy Shynghyshannyng joryghynan song Joshy úlysyna qarady. Osy ghasyrdyng ekinshi jartysynda Altyn Ordadan bólingen Aq Ordanyng negizgi halqy boldy. Olar birynghay týrkitildes taypalar men halyqtar edi. Kóshpelilikpen túrmys keship, mal sýmesine qaraghan júrt. Ishin-ara otyryqshy halyqtar da úshyrasady. Barlyghy jappay týrki tilderining bir tarmaghy qypshaq tilinde sóilesetin.

Aq Orda qúramyna engen taypalardyng ishindegi alty arys el – qypshaq, jalayyr, nayman, qonyrat, arghyn, alshyndar – Shynghyshannyng batysqa jasaghan joryghynyng alghashqy kezinde-aq «alty san alash» degen atpen Joshy úlysyna qaraghan. Óitkeni, әrbir ru-taypalar jeke-jeke uәlayat bolyp otyrghan qazaq handyqtary edi. Óz bii men batyrlaryna ghana moyynsúnghan derbes el retinde qalyptasyp, bәri dengeyles damyghan.

Keyin auyzgha oramdy, kókeyge qonymdy bolghandyqtan «san» sózi týsip qap, búl taypalar «Alty alash» degen úghymgha kirigip, osy atauymen el jadynda qaldy. 

«Alty san alashtyn» ol uaqtaghy ata mekenderi – Altay men Kaspiy tenizining aralyghy, bir qiyry Tobyl men Syr boyy, Jetisu ólkesine sozylatyn.

Altyn Ordagha ýstemdik etken manghol handary men biylik basyndaghy shonjarlar at tóbelindey ghana shoghyr edi. Osy az ghana aghzam-bekter jergilikti halyqtyng sharuashylyq túrmysy men mәdeniyetine yqpal jasay alghan joq. Kerisinshe ózderi úzaqqa barmay-aq qazaq halqyna sinip ketti. Tek, Ózbek han ghana islam dinine ýstemdik beru arqyly, tútas júrtty iman-shartymen ekige bólip jiberdi. Onyng saldaryn Jәnibek han ózi ghana tartyp qoymaytynyn sol joly ekshey alghan joq.   

– Jә, – Jәnibek han ong qolyn kóterip, tóniregindegilerdi sabyrgha shaqyrdy. – Babamyz Orda Ejen qalyptastyrghan Aq Ordanyng ýstemdigin qaytaryp alu ýshin ne isteu kerek?!

– Kýshke qarsy kýsh qoldanu kerek. – Qasym súltan búzau tis órmeli qamshysyn aldyna tastay saldy. – Biz de soyyl, baqan ústaghan jay barymtashylar emespiz. Kele jatqan neshe jerden myqty qol bolsa da olargha qarsy bettegen dúrys.

– Seske ses kórsetip, aibyngha aibyn tanytalyq! – Arghyn by quattana barshyn býrkittey dýr silkindi.

– Qaramaghymyzda tize qosqan qalyng qol bar, osy әskerdi qaptatyp Ábilqayyrgha qarsy alyp jýrelik.

Myna súltandar men bekzadalardyng uәji hannyng kókeyine qondy. Ózi de osynday baylamgha әuelden bel sheship qoyghan edi.

– Hosh, bәtua bir jerden shyqty. Onda jarlyghymdy tyndandar! Dabyl qaqtyryp, kerney tarttyryp, әskerdi maydan ótine búryndar!

– Qúp, han iyem! – Maymene Búryndyq súltan ornynan túryp, Jәnibek padishahqa basyn iydi.

– Alla jar bolsyn...

 

***

 

Búl Barshynkók atpen júmbaq dýniyening sonynan ilesip kele jatqan Ábilqayyr han edi. Baraq hannyng úly Jәnibek alqymnan ústap, shaujayyna jarmasqanyna zyghyrdany qaynaghanda kózine kóringen әbilet elitip, esin aldy. Endi bir mezet pendeler arasyndaghy baqtalastyghyn qaperden shygharyp, kózqúmarlyghymen ilgeri eksimdene berdi.

Alaulap janghan otty kiyik oq jeter jerde jýiitky ketip barady. Qayda jýrse de janynan tastamaytyn iyghyndaghy asuly jaqty han qolyna ap, qoramsaqtan qozy jauyryn jebening bireuin suyrdy. Endi sәl tayanynqyrap baryp jútqyr jebeni jýiitkite jibermek. Quantatyny – úzaqty kýnge sozylghan shabysqa salsa da qarymdy siltesinen janylmaghan seterining ayaq tastasy. Osy qarqynnan tanbasa kóp úzatpay ómiri kórmegen maqúlyqty qolyna týsirmek. Qazir aldyndaghy jyn bolsa da, shaytan bolsa da kózine qan qúiylyp eshteneden tayynar emes.

Mine, ara qashyqtyq dittegen mejege juyqtaghanda adyrnany shirene tartyp, «ólgen jering osy-au» dep, taqyr qoltyqtyng túsyn kózdegen edi. Kenet «toqta, Ábilqayyr!» degen zildi dauys qúlaghyna ap-anyq estildi. Tu syrtymnan qas dúshpanymnyng biri myna oljagha menen búryn qol sozbaq bop, oqystan tayanyp qalghan joq pa degendey, iyghynan asyra qos qaptalyna kezek qarady. Eshkim de, eshteme de joq. Kerisinshe júmbaq maqúlyq múnyng ansaryn alyp, tym tayau tústan orghy sekiredi. Ýsti toty qústyng qúiryghynday san týrli boyaugha enip, qúbylyp, oinap túr. Kiyik ayaghyn kerbezdene tastap, moyynyn búghan búrghan qalpy kólbey shoqynyng tóbesine qaray sar jeldi. Mynanday qúbylysty búryn-sondy kórmegen han da qarqynyn bәsendetip, ausar balanyng keypinde maqúlyqqa yqtiyatpen den qoydy.

– Atynnyng tizginin tart, Ábilqayyr!

Endi kóniline shyndap alang endi. «Myna pәrmendi ýn qaydan shyghyp túr?»

– Kimsing sen, padishahtyng atyn iymenbey aitatyn?! – Qaharlana aiqaylady. – Kórinshi kózime, janyndy jahannamgha jibereyin.

Áli de han «bireu búqpantaylay әldebir qyltadan jasyryna til qatyp, qasaqana qityghyna tiyip, nasyryn qasymaq bolghan shyghar» degen pighylda.

– Men sening basyna qonghan baghynmyn.

Qashqan kiyik shoqynyng ýstine tayau toqtap, búghan moyynyn búryp qarady. Myna sózding maqúlyqtyng kómeyinen shyghyp túrghanyna iә nanaryn, iә nanbasyn bilmedi.

Oq boyy jerdegi han atyn tebinip, ólermendene órge úmtyldy. Bir qayran qalghany – búl dalbaqtap tayanghan sayyn – kiyeli kiyik tapjylmady. Taghy januardyng biri bolsa әldeqashan jalt berip, jayyna keter edi. Endi janaghy sózding iyesi osy maqúlqat ekenine kýmәn keltirmedi.

– O-o, Tәnirim, baghym bolsang meni qayda tastap barasyn?

– Baq – Allanyng pendege uaqytsha bergen syiy. Onyng qadirin bilip, qasterley alghan júmyr bastyng mandayynda ghana úzaq ayalday alady.

– Aqymaq basym-ay... – Han irkilgen atynyng tizginin qoya berip, qos qolymen keudesin ústap, er ýstinde shalqalay kókke qarady. – Óz baghyma ózim sadaq kezengenim, astamshylyq bolghan eken-au... Keshir aljasqan paqyryndy. – Adyrnasy ong qolynyng sausaghyna ilingen sadaqty laqtyryp jiberdi.

Endi bir sәtte kýmis erden domalay týsti de jýzin kiyikke búryp, jýrelep otyra ketti. Qayrany tausylghan paqyrana hal keship, әsheyinde yzbar shashyp túratyn kelbeti beyshara mýskinning úsqynyna ainaldy. Qolyn qaltyray úmsynyp, jalbaryna әldene demekshi. Auzy jybyrlay jylamsyraghan qalpy mandayyn jerge tiygizdi. Bir uaq sol kýii shókelep jatty da qoydy.

– Bir tayghan baqtyng qaytyp oraluy qiyn. Qayta qonsa menmen jandardyng sol zamatta kózin shel basady, keudesine nan pisedi. Ómir baqy desi jýrip, kýlli tirshilik ataulyny dәrgeyinde ústaytynday mastanady.

– Dýnie kózime kórindi, ainyma menen, Jaratushym... baghymdy qayta jandyra gór...

– Óz balasyn ózi jeytin donyzday dýniyening qyzylyn kórgende qara basynnan qadirli eshkim joqtay, tirshilik ataulynyng bәrin sonyng jolynda qúrbandyqqa shalyp jiberetin pighyl barda, bәtualy ghúmyr bolmaydy. Tek pende ataulygha pәrmening jýrip túruy ýshin qansha jazyqsyz jannyng qanyn tóktin, ezgine saldyn... taghy da qan tóguge bet alyp barasyn. Osynyng bәri ýstemdikti, astamdyqty iyelenip otyru ýshin ghana ma?

Myna lәm hannyng ózegin tilip ótti. Asqaq abyroyyn oilap, qasaqana qysastyq jasaghan adamdardyng biren-sarany kókeyine oraldy.

Kók Orda hanynyng shamyna tiyetin sóz shyqpas ýshin, ýnemi ózining qara basynyng abyroyyn qorghaghany aqiqat. Sonday sebeppen Manghyt ruynan alghan bәbishesinen tughan qyzy 17 jasar Ghayyp-Jamal-Súltan-Begimdi qyrshynynan qidy. Óitkeni qyzynyng kónili Jәnibek súltangha audy. Tipti, aragha jengelerin salyp, úzatylghansha kónil qosugha tilek bildiripti. Súltan da únatyp, shóbere aghasy Kerey arqyly Ábilqayyrdan qúdandalasugha rúqsat súraghan. Han ray tanytpady. Dereu Qúrybay janalghyshty júmsap, qyzynyng jýregine kezdik qadap óltirtti...

Deshti Qypshaq handyghyna qol sozghan baqtalasy Saybannyng shóberesi Mahmed-Qoja hanmen Tobyl jaghasynda qalyng әskermen betpe-bet kezdesti. Keskilesken shayqasta onyng sypaylaryn tu-talaqay etip jenip, ózin kók sýngige shanshyp óltirdi. Sonynda qalghan jesirin, asqan súlu Arghynnyng qyzy Aghanaq-Biykeni eshkimge bermey ózi alghan. Qatyndyqqa alghanmen opa tappady. Súluy súlu-aq, biraq, qoyynynda shaghyp alugha әzir aiyr tildi qarashúbar jylan jatqanday kýige saldy. Búl óbip jaqsy kórgenimen bir iyilmey, iyimey ótti. Osy qasarysyp baqqanyna eregesip әri han balasy bolghandyqtan erjetkende kókjaldyghyn istep jýrer dep, sonynan erip kelgen ýsh jasar úlyn óltirtken. Aghanaq-Biyke odan sayyn qanyn ishine tartyp, súrlana týsti. «Sen siyaqty qanqúilydan balaly bolyp qalmayyn» dep, san mәrte kýshәlә iship, týsik tastady. Aqyry, beyshara dýniyeden azappen ozdy... 

Orda-Bazarda handyq qúryp otyrghan Júmadýkting qolynda Ábilqayyr súltan eshkimnen tayynbay ósti. Ámirlik, ómirlik tәlim-tәrbie kórdi. Ásker basqarudy, el biyleudi ýirendi. Onyn, solyn tanydy. Dosy kim, qasy kim ekenin bildi. Manghyt ruynan shyqqan ataqty Edige batyrdyng balasy, Aqsaq Temir úrpaqtaryna býiidey tiygen Qazy biydi suqany sýimedi. On alty jasqa kelgeninde Deshti Qypshaq rularyn basqaryp, hannyng ong qoly bolyp otyrghan biydi bauyzdap óltirdi. Sodan song Júmadýk hannyng qaharynan qorqyp, sonynan ergen Deshti Qypshaqtyng biraz әskerimen ózining tughan shahary Taragha qashty. Artynan jetpis myng әskermen quyp shyqqan Júmadýk hanmen qan maydanda betpe-bet úshyrasty. Tughan balasynday bop, qolynda óskenine qaramastan erekshe qamqorlyq jasaghan adamdy shoqparmen úryp, myljalap óltirdi. Búl kezde ne bary on jeti jasta edi. Izinshe Deshti Qypshaq hanynyng altyn taghyn iyelendi.

Qara basynyng qamy ýshin jasaghan kóp-kóp ozbyrlyghynyng qaysybiri sóitip, kóz aldynan lezde tizbektele ótti.

– Hannan aqyl ketken eken. Biylikti elding úiytqysyna emes, manyndaghy iyt-qúsyna bola júmsapty. Qayttym rayymnan, tek sen ainy kórme menen... – Qyryq jylday kýlli Deshti Qypshaq, Maurenahr, Qorasandy titiretken Ábilqayyr basymen kózinen sorasy saulap, qúla týzde enkildep jylady. Qas jauy Jәnibekke yqylasyn berdi degen sózge bola qolqa-jýrek jan denesi tughan qyzyn ólimge qiiy, baqtalastan kegin qaytaryp, qorlau ýshin Aghanaq-Biykeni azaptap óltirui, әkesinen de artyq qamqor bola bilgen Júmadýk handy jer jastandyruy qazir arada bәlenbey jyl ótkende aqylyna qonbady.

– Baq degen bas ta, jas ta talghamaydy, soqyr. Sol talghampazdyqtyng joqtyghynan sen siyaqty qaraudyng qarynyn ghana qampayttyq. Shylauyna oralyp jýrgenimde óz qamyna ghana júmsadyn, basynda baghyng otyrghanyn bilmedin. Auzyna kelgendi qisyndy, qisynsyz aittyn. Meni zor synaqqa aldyn. Qalay saghan serik bolamyn?

– Er jigitting basyna baq ýsh mәrte qonady deushi edi ghoy, endi eki yqtiyaryng bar emes pe?... – Bir kezdegi deshti dalasyn aibaryna bólegen aibynynan júrday airylyp, enkildey sóiledi.

         – Sening basyna ýsh emes, elden-erek tórt mәrte qayyrylyp soqtym. Aqymaqtyghynmen monshadaghy Samarqannyng hakimin tyrday jalanash sýirey jónelgeninde senen bәri teris ainalmasyn dep, әlginde ghana әmir otyrghan tústan tóbeni opyryp qúlatugha tura keldi. Múny kórgen padishah seni tipti әueletti. «Tentekti «tentek» dese, qalpaghyn aspangha atadynyn» kebin kiyip, búdan song mýlde meymanang tasyp, tasyr minezdi tanytyp-aq baqtyn...

Ábilqayyrdyng esine ol oqigha oraldy. Oinaghan bop betin qayyryp qoyayyn degen niyetpen, shomylyp jatqan biyleushi әmirdi tysqa qaray tartqyshtaghan. Myna tosyn jaytqa hakimning tóniregindegi nókerleri men dәiekshileri bәiek qaghyp, shyr-pyry shyqty. Úlyqbek te kózi ejireyip, shatynay qaldy. «Qaytedi-ey, qaytedi!» degen ýni de estildi. Sol sәtinde jana ghana әmir otyrghan hamamdaghy kók tastyng ýstine ýiding búryshy opyrylyp qúlady. Búdan song aqymaqtyq isining aqyry qayyrly bolyp, abyroyy asqaqtay týsti.

«Meni tótennen ýiirilgen ajaldan qorghashtaghan kóregenim» dep, Úlyqbekting yqylasy búghan shyndap audy. Joshynyng úrpaghynan alghan Shaharbek atty bәibishesinen tughan Rәbiu-Súltan-Begim esimdi qyzyn Ábilqayyrgha úigharghan. Ol 15 jasqa tolghanda Ábilqayyr ony 4-shi әieli etip, nekesin qidyrdy. Samarqannyng әmiri qyzyn yrghaltyp-jyrghaltyp úzatty. Ýstine dýriya, qamqadan tartylghan baldahin ornatylghan aq pildi bas syiy etti. Ayamay asyl qazyna, jasauyn artty. Qyzym tarshylyq kórmesin dep, qyryq qúl men qyryq kýndi qasyna ertip jiberdi.

         Osy dәuren hannyng kóz aldyna oraldy. Odan keyin de kelsin-kelmesin jón-josyqsyz sóilep, orasholaq aqylymen talay pәrmen bergen...

Endi myna kiyik tektes qúdiretten «qashan, qay tústa qayyrylyp soqtyn?» dep súraugha dәrmeni jetpedi. Jýrelep otyrghan qalpy, mandayynan tayghan baghyna minәjat ete qúldyq úrdy.

         Kózining aldy alaulap, san týske ene qúbylghan kiyik zorayyp bara jatqanday kórindi. Baghy tayghan han jelding әserimen bolmashy dirildegen shóp-shalammen birge qaltyrap, iyinin kótere almady. Kýmis erdi arghymaghy iyesin tastap, jelip jýrip ketti. Ýstinde altyndaghan han ishigi bar Ábilqayyr tiri aruaqqa ainalyp, shoqynyng eteginde shoqiyp qala berdi.

Kiyik keypinde kóringen baq-kiyesi miskin beysharagha endi moyyn búryp qaramay, qonyr dónnen asyp joghalghan.

Padishahtyng kóz aldynda dýnie tónkerilip saldy. Basy zenip, miy auzyna aqtarylghanday qúlaq shekesi dynyldady. Tynysy tarylyp bara jatty.

 

... Sәske kezinde jihanger Barshynkógining tizginin qoya berip, bar peren shabysymen algha týskende oq boyy artynda otyratyn nókerleri, әri-beriden keyin ilese almaghan. Úzaqty kýnge talmay bar pәrmenimen shabu olardyng taqymyndaghy qylqúiryqtylardyng әuselesi jetetin әreket emes. Aptap ystyqta barlyqpay qúiyndatyp otyratyn óren jýiriktik sýiegine bitken Barshynkók uaqyt ótken sayyn úzay berdi. Tipti, bir kezderde qara ýzip joq boldy. Múnday es-týssiz beybereket shabystyng mәnisin kópshiligi týsine almady. Tek nókerlerding arasynan birli-jarymy ghana hannyng túsynan qylanytqan әldenәrseni kózderi shalghanday dýdәmal kepte qaldy. «Ne de bolsa han iyemiz úly joryqtyng aldynda ózin synap, ana bir maqúlyqtyng tanyn aiyrmaq bolghan ghoy» degen oigha saydy.

Aldiyarlaryn joghaltyp alghan nókerler toby jýristerin bәsendetpey han bet alghan baghytpen tynbay zaulady. Arada bie sauym uaqyt ótkende baryp, qonyr dónning baurayynda bos jýrgen Barshynkók túlpar kózge shalyndy. Qalyng bozdyng arasynan altyn ishikti aghzamy nazargha әzer ilindi.

Bir әbiletting úrghanyn Darviysh-Husayyn bile qoydy. Padishahtyng tili baylanyp, qan-sólsiz qalypty.

Tek biylik pen baylyqty kóksegen toyymsyz han Jeyhun men Seyhun dariyanyng ortasyndaghy sardalada ýsh tәulik kýiip-janyp jatyp, aqyry tilge kelmey kóz júmdy.

 

Sol kýni Qazaq handyghynyng qalyng qoly Seyhun dariyasynyng saghasyna at shaldyryp, eru bop týnedi de erteninde elen-alanda maydan dalasyna bet týzedi. Alayda jer qayystyra dýbingen mynghyrghan әsker toqtaugha mәjbýr boldy. Jәnibek hannyng saqqúlaq tynshylary sәskege ilinbey suyt habar jetkizdi. Ábilqayyr han qúla týzde joryq jolynda kenet auyryp, keshe dýniyeden ozypty.

Hany ólip, qaraly bolghan júrtty shabugha dәti jetkenimen, imany barmady. Esine Altyn Ordanyng hany Batyy men Qaraqúrymdaghy Úly Ordanyng hany Kýiikting osylay bir-birine óshpendilikpen úmtylghany oraldy. Eki úly jingirge úlasqan qalyng nópir ghasker jer qayystyra kep, týiisuge sәl qalghanda toqtady. Sebep, Kýiik han kezdeysoq o dýniyege sapar shegip kete barghan. Sóitip, bir mәurit dýnie suday aghatyn qannan, anyrap jylaytyn ananyng zarynan syrtqary túrdy.

Dәl sonday uaqigha óz basyna týskenin nege joryryn bilmedi. Maydan shebine iliktirmey Ábilqayyrdy alyp úrghan ses pe әlde des pe? Jauabyn tappady. Tirshiliginde syiyspaghan, әriden óshi bar әlemdi jaulasam, qazaqtyng kózin qúrtsam degen jihangerding qazasyna betin sipady.

Shóberesi Bahtiyar bahadýr men Qarashyng batyr apshyny quyrghan aptap ystyq pen anyzaqtan han denesi búzylyp ketpeuin oilap, mәiitti bal toltyrghan altyn astaugha saldy. Qasiyetti Týrkistan shәrining tizgini qoldarynda túrsa da sýiekti Sozaq shaharyna alyp jýrdi. Búl shәri qazaq handyghynyng iyeliginde. Dәuirin teris ainaldyrghan adamdy jóneltu isine músylman balasynyn, onyng ishinde qazaqtyng qarsy kelmesin bildi. Ádeyi sony paydalanyp, bir jaghy «ólse de sýiegi senderding әuselendi bayqayyn dep aralaryna bardy» degen qareket edi. Qazaqqa tisin qayraghan úrpaqtary babalarynyng basyna kók tas qoyyp, altyn syrmen atyn jazyp, qúrmettep jóneltti.

Aspandaghan ataq-abyroy, altyndalghan tәj ben taq ajalgha arasha túra almady. Shyghys elining teng jarymyn jylatyp jinaghan dýnie men qazynadan tórt-aq qúlash aq sәtendi ghana ózimen әkete aldy. Pәniylik sәuleden opa tapty ma, tappady ma, ol bir ghana jaratushygha ayan ...  Tek sonynda biyligin bóliske salghan, ýstemdigin ýlesip alghan, qazynasyna qol súqqan úrpaghynyng dan-dún, shan-shúng dauysy biraz jyldargha sozylyp jatty. 

Endi onyng basyna qoyylghan mәrmәr kók tasqa qonyp, birde bayghyz, birde kókek ara-túra tirilerge ýn qatady.

Mine, abyz dalanyng aqiqatqa aparar anyzy kәri shejirening kókey-kózinde qalyp qoydy. Odan beri de tebingini ter sasytyp, tolarsaqtan qan keshtirgen qanshama súrapyl soghystar ótti. Sonyng bәri ne ýshin, kim ýshin edi?..

Alayda, bar syryn ishke býkken Qazaq elining salqar dalasy saghym qashqan qúla týz emes, arman men maqsattyng toghysqan qúbylasy bolatynyn ol kezde eshkim boljay alghan joq.

Biraq, bir ýmit, izgi niyet әriden qylanytatyn... Sol ýmit pen sәby niyet Qazaq júrtyn aman saqtap keledi.


[1] Sýmbile – tamyz aiy.

[2] Dәlu – qantar aiy.

[3] Jete – Mogholstan elin búrynyraqta solay ataghan.

[4] Kókiltash – birge tuyspasa da han sheshimi boyynsha, jas balagha agha bolyp sanalu. Key kókiltashtar ózine ini etken han balasyna tughan aghasynday bolyp ketken.

[5] Zauza – mamyr aiy.

[6] Maysary, Maymene – hannyng ong jaghynda jәne sol jaghynda otyratyn kenesshileri. Úrys kezinde әskerding ong qanaty, sol qanaty.

[7] Aghrúq – kóne týrki tili, әskerding sonynda jýretin azyq-týlik artqan keruen, sharua kýittegish malshy men jalshylar qosyny. Keyde joryqqa birge ala jýretin garem, han qyzmetkerleri.

[8] Yassy – Týrkistan qalasy.

[9] Bir týmen – on myng adam.

[10] Jәdy – jeltoqsan aiy.

[11] Kejim – atqa kiygizetin sauyt. Ol bes, keyde alty bólikten túrady.

[12] Sýledariya – Dunay tenizi.

[13] Hajy Tarhan – Astrahan qalasy.

[14] Bir lek – jýz myng adam.

 

Ádilbek Ybyrayymúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5499