«SONDA ÁKETAYYM JÁNNATQA KETTI ME?..»

Diny basqarma janynda Qajylyq Missiyasy júmys isteydi. Missiya mýsheleri qajylyq mausymy kezinde kóptegen is-sharalar úiymdastyrady. Biyl Bas mýfty bastamasymen jurnalister de qajylyqqa baryp qaytty. Tilshiler arasynda osy joldardyng avtory da bolghan edi.

Qajylyq degen – tәrbie mektebi ghoy, shirkin! Úzyn-sonar kezek, adam keptelisi, kýnning aptap ystyghy, tastaq jerde týneu, úly saparda kezdesetin azdy-kópti synaqtar – pendening sabyryn shyndaydy, taqualyghyn arttyrady. Kerisinshe, Qaghbagha degen saghynysh osynau mashaqattargha moyymaugha tәrbiyeleydi. Shәy ishpese basy auyryp, baltyry syzdaytyn aq samayly әjeler men aq jaulyqty analardyn, aqsaqaldardyng birneshe shaqyrymdy sharshamay baghyndyrghanyn bayqap, sauapty amalgha asyghudyng ornyna syltau aityp, sebep izdegen bizge ýlken sabaq boldy. Qysqasy, qajylyqtan alghan әser kóp. Bizding aitayyn degenimiz basqa edi.

Ýige kelgende qyzymnyng qyzyq әngimesin estip, kópke deyin kýlip, odan keyin kóp oilanyp qalghan jaghday boldy. Ýsh jasar Zeynepting anasymen bolghan әngimesi bylay órilipti.

–       Anashym, әketay qayda? Nege kelmey ketti? (Qajylyq sapar 20 kýnge sozyldy. Biraz kýn kórinbey ketkenim qyzymdy oilandyrsa kerek – A.Q.)   

–       Qajylyqqa ketken.

–       Qajylyq degen ne sonda?

–       Mekkedegi Qaghba turaly kitaptan oqyp berip edim ghoy. Esinde me?

–       IYә.

–       Músylmandar sol Qaghbany ainalyp, Alladan: «Densaulyq ber, tamaq ber, kiyim ber, bópe ber...» – dep súraydy. Alla sosyn súraghan nәrseni beredi.

–       A-a-a-a-a! Sonda әketayym jәnnatqa ketti me? Qashan keledi-i-i-i-i, a?

–       ...

«ONDA MEN BASQA PAPA TAUYP ALAM...»

Taghy sol Zeynep turaly qyzyq oqigha. Qyzyq deymin-au, tereng oilanatyn jaghday. Ol әjesine, әkesine, anasyna degen sezimin sózben emes, ispen bildiredi. Ispen bolghanda, moyyngha toqtausyz asylady, ýlkendermen alysady kep... Keyde kýreske jaqyn ba dep qalasyn... Keybir dostarym ony batyr qyz dep te ataydy. Qonaq kelse, qysyludy bilmeydi, shirkin. Basa-kóktep qonaq bólmege kiredi de dastarqannan qalaghan zatyn alady, onysymen qoymay kelgen kisilerding kózinshe qolyndaghysyn asaydy...

Birde júmystan kelgen betim edi, pәterge kirisimen moynyma asyldy, bayaghy әdetine salyp «kýresti» bastap kep jiberdi. Áli syrt kiyimimdi sheship ýlgermegem. Jaqsy maghynada aitqanda, «yghyrymdy» shygharsa bola ma? Balamen alysu, ony aimalau – júmystan kelgen adam ýshin naghyz demalys qoy. Bir iyiskegen kezde kýndik boyy jinalghan sharshau әp-sәtte shyghyp ketedi eken. Qanday ghajap! Allanyng nyghmeti ghoy.

Sóitip, kiyimdi sheshuge múrsat bermegen Zeynepke: «Qazir men kiyim auystyryp alayyn. Sosyn oinaymyz, jaray ma?» – degenime miz baghar emes. Zilmen: «Zeyne-e-e-p», – dep jibersem kerek. Teris búrylyp, búrtidy da qaldy. Renjise bet-auzy «ittershe» «tyrjiyp» ketetini bar. Odan sayyn sýikimdi bolyp ketedi. Kónilin aulayyn dep, әri sóileymin – qaraytyn emes, beri sóileymin – kýletin emes. «Anda aparam, múnda oinatam», – dep uәdeni ýiip-tógip jatyrmyn. Onda da beti beri qaraytyn týri joq. Kózime tesile qarady da: «Eger oinamasan (ashulanghan kezde «sen» dep ketetini bar, bylay kezde siz deydi – A.Q.), onda men basqa papa tauyp alam. Sosyn sol papamen oinaymyn», – degen sózben ýnimdi óshirdi. Ne derimdi bilmey, qúshaqtay berippin. Zeynepting zildey sózi kónildi bosatyp jiberse bola ma? Kózden bir tamshy jas yrshyp ketti...

Balanyng kónili nәzik bolady eken. Olar әrbir sózdi nәzik jýregimen, pәk peyilmen qabyldaydy. Keyde ýlken kisige aitar sózdi olargha bayqamay baghyttap jiberemiz. Ár nәrsege balanyng kózimen qaray bermeymiz. Bala tәrbiyesi – ýlken jauapkershilik, zor mindet eken. Qúshaqqa basyp, bir sәt mauqyn baspasanyz, jaqsy kóretininizdi jii dәleldep (sózben de ispen de) túrmasanyz – bizden «bas tartugha», «basqa papa» tauyp alugha dayyn. Búl – jýrekti auyrtqan jaghday boldy. Al bauyr eti balasyn tastap ketkender qanshama. Osydan keyin tastandy balanyng jýregi «tasqa» ainalmay qaytsin?! Alla onday isten aulaq etsin! Meyirim joghalghan kezde onyng ornyn qatigezdik toltyrmaq. Balamyzdy bauyrymyzgha jii basayyq. Átpese, olar «basqa papa» tauyp alady eken... Bayqayyq...

Aghabek QONARBAYÚLY, QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi

 Abai.kz