Senbi, 23 Qarasha 2024
Elim-ay 6783 0 pikir 6 Jeltoqsan, 2015 saghat 15:05

EKI ShALDYNG EGESIN QAYTESIZ, ELDIKTI OILANYZ!

«DAT» gazetine (№39 (310), 12 qarasha 2015 j) basylghan jәne Ýkimet ýiine premier-ministrding óz atyna jiberilgen «QATTY QINALAYYN DEP TÚRSYZ, KARIM KAJYMKANOVICh!» atty osy ashyq hatty ótken aptada «Abai.kz» aqpartattyq portalyna shyghartyp edim, jogharghy jaqtan  pәrmen boldy ma, ashyq hatym sayt betinde az ghana túryp arhivke "attanyp" ketti. Sosyn, FB-daghy ózimning osy jeke paraqshama ile qoyyp edim, Ýkimet jaqtan bireuler bastyghyma maza bermepti.
Ýlken enbek etip, jana jobalardy iske asyryp jatqan diyrektorymnyng ótinishin jerge tastaghym kelmedi, óshirdim.

Qazir BAQ ókilderi qyraghy ghoy, Qazybek Isa agham qaghyp alyp, ózi basqaratyn «Qazaq ýni» gazetining sayytyna salyp qoyypty.
Qosh delik! Sondaghy bar mәsele mening «Oh! Kәrim Qajymqanúly, tura osy jerde qatty abay bolynyz! Qúday atyp, «Elbasynyng tikeley tapsyrmasymen...» dep, masqara bolyp jýrmeniz! Últ Kóshbasshysy eshqashan búlay tapsyrma begen joq!!!» degen bir auyz sózimde túr eken-mys.

Negizi, Qazaq kóshi shatqayaqtay bastaghan kýnnen bastap, Ýkimet basyna eng kóp hat jazghan adam menmin. Sol hattardyng bәri birden «Qúrmetti Kәrim Qajymúhanúly!» dep izetpen, meyirimmen bastalatyn.

Ókinishke oray, dәl býginge deyin sonyng bir de bireui K.Mәsimovtyng qolyna tiygen emes. Eng qúrsa, bir mәrte bolsa da dúrys jauap alsam, aram bolsyn! Kóshi-qon komiyetine ne Ishki ister ministrligine syrghytady da otyrady, syrghytady da otyrady... Senbeseniz, myna siltemeni ashyp, mening bayaghyda jazghan «Hattar iyesin qashan tabady?!» degen maqalamdy oqyp kóriniz: http://old.abai.kz/…/auyt-mykibekyly-khattar-iesin-kashan-t…

Jaraydy, men «qatty ketippin», Kәrip Mәsimovqa «tiyip ketedi» eken! Sol ýshin bastyghymyzdyng sózin jerge qaldyrmas ýshin, hatymyzdy esh jerge jariyalamay, bir jolgha óshirip tastayyq. Auyt Múqiybek taghy júmystan shyghyp qaluy, sayttar jabyluy mýmkin! Odan ne ónedi?!

Mine, 24 qarashada Elbasymyz janartylghan Kóshi-qon zanyna qol qoydy. Erteng arghy betten qaptap qalyng qandastarymyz keledi. Qytay qúzyrly organdary olardyng qolyna «Sotttylyq» turaly anyqtamany bermeydi. Búl anyq boldy. Qalyng qazaq túraqty tirkeuge túra almay taghy shulaghaly túr. Jana Zandy dayyndaghan – Ýkimet! 49-baptyng 9)-tarmaghyna redaksiyany óz qolymen úsynghan – Kәrim Mәsimov!!

Al, sonda oghan, aitynyzshy, kim jauap beredi!? Taghy Elbasy Núrsúltan Nazarbaev jazyqty ma?!!

Mening «QATTY QINALAYYN DEP TÚRSYZ, KARIM KAJYMKANOVICh!» degenim «aynalayyn» bolghaly túr. Sebebi, ashynghan qara orman halyq Ýkimet ýiining aldyna jinaluy mýmkin! Kәrim Qajymúhanúly, sizding jeti atanyzdy jezdey qaqtaghannyng kókesin sonda kóresiz! Mýmkin, odan da batyl qadamadargha baruy kәdik!

Eng jaqsysy, anau qonyrau shalghyshtarynyz shynymen sizge jany ashysa; sizding abyroy-bedelinizdi qorghaghysh bolsa, bastysy, aqyl bilse; bastyqtaryma emes, aldymen maghan habarlassyn!

Aqordada otyrghan QR Preziydenti Kensesining basshysy Mahmút Qasymbekov aghamyz ýlken basymen meni tórt mәrte qabyldaghanda, sizding meni nege bir ret qabyldaugha, sóilesuge qúlqynyz joq?! Týsinbeymin! Tipti, kezekti bir hatyma Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng ózi mәn berip, kenesshisi Múhtar Qúl-Múhamedke "Myna jigitpen jaqsylap sóiles!" dep tapsyrma beripti. Múhang meni Aqordada qabyldap, ekeumiz tek osy Kóshi-qon turaly bir jarym saghat sóilestik!

Men sizden eshtene súramaymyn! Tek, Qytaydan keletin qandastarynyzdy qinamaytyn etip, Ishki ister ministrligine «Osy mәseleni normativtik-qúqyqtyq qújattar arqyly rettender» dep pәrmen berseniz ghana bolghany!

 

Kәrim Qajymqanúly!

Eski daudy byqsytty dep, aiypqa búiyrmanyz, sizding Qytaydan Ata júrtyna qonys audarugha niyetti qazaqtargha azdap ókpenizding bar ekenin men jaqsy bilem.
1995 jyly Shәueshekten kelgen Orazymbay Júmabekúly degen aghamyz sizding әkeniz Qajymqan kókemiz basqaratyn Boralday kirpish zauatyna eki jýz myng AQSh dolaryn qúyady. Ekeui birigip kәsikerlikpen ainalysady. Birlesken saudanyng ayaghy ýlken daugha ainalady. «Qytaydan kelgen oralmannyng 200 000 AQSh dollaryn Qajymqan Mәsimov jep ketipti!» degen daqpyrt býkil dýniyege taraydy. Álgi daqpyrtty alys-jaqyn elderdegi BAQ týgel jazady. Búl mәseleni Jarmahan Túyaqbaydyng partiyasy Almatyda ótken kezekti bir ereuilde kóteredi. Sol dau úlghaya kele Ýlken ýige jetipti dep estidik. Sonynda sizding aralasuynyzben qaryzdyng qomaqty bóligi iyesine qaytarylyp, is tynghanday bolghan eken...

Áriyne, siz de et  jýrekti jansyz. "Erdi namys, qoyandy qamys óltiredi" degen bar, eki shaldyng týsinispestiginen tuyndaghan osynau kelensiz jaghdaygha baylanysty, ókpeniz ben renishiniz oryndy shyghar. Men ony dúrys týsinem! Biraq, jeke bastyng kiykiljini ýshin býkil bir halyqtyng jolyn bógeu  - memleket jәne qogham qayratkerine, sizdey biylik basyndaghy azamatqa jaraspaydy. Qazaq múnday qylyq jasaghan adamdy «ynjyq» deydi. Tuysqan úighyr bauyrlarymyz  ynjyqtardy  únatpaghandyqtan «ijyqyz» dep ataydy eken. Demek, bildey bir memleketting Ýkimetin basqaryp otyrghan sizdey bilimdi jigitke búl tirlik jaraspaydy.  

Onyng ýstine, mynaday zamanda shetten keletin qazaqtardan bir japyraq anyqtama talap etu arqyly Ekstremiýzm men Terrorizmning aldyn alam deuding ózi baryp túrghan Don Kihottyq emes pe?!!

Kәrim Qajymqanúly, sol aghalar ýshin bizge shynymen ókpelep jýrgen bolsanyz, tizerlep túryp men sizden keshirim súrayyn! Sizding qabyldauynyzdy súrap, jәne hat jazyp jiberdim. Meni qabyldanyz! Shejirelerinizden oqydym, bóten emes, ekeumiz bir auyldyng balasy ekenbiz. Ángimelessek, syrlassaq, jaqsy dos  bolyp ketuimiz әbden mýmkin. Mәsele sheshilmese, erteng Elbasymyzdan úyat bolady!

Qashanghy aitysa beremiz, týsiniseyik! Halyqtyng silesinen qútylynyz!

Dostyq, tuystyq jýrekpen taghy qaytalap aitayyn, óziniz qinalyp qalasyz ghoy, Kәrim agha! Qatty qinalasyz!

Izgi niyet, zor ýmitpen,

Auyt Múqiybek

06.12.2015
Astana

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443