Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3206 0 pikir 21 Mausym, 2010 saghat 03:28

Rozaqúl Halmúradov. Akademiyagha batyrdyng esimi qashan beriledi?

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisinin  jalpy otyrysynda deputat Rozaqúl Halmúradov Respublika Premier-Ministri Kәrim Mәsimovke saual joldady.

«Myng ólip, myng tirilgen» qazaq halqy tarihta nebir zúlmatty jyldar men  qandy qyrghyndardy bastan ótkerip, býtindey bir últtyng joyylyp ketuine jol bere jazdaghan qanshama súrqiya sayasat pen aramza әreketterdi bastan ótkerdi. Solardyn  «at auyzdyghymen su ishken, er etigimen su keshken» eng bir qayghyly kezenderi  Úly Otan soghysymen baylanysty.

Osy soghysta jan alysyp, jan berisken Otanynyng jolynda janyn qúrban etken esil erlerding erlik isteri mәngilik halyq jadynda saqtalary sózsiz. Búl soghystyng qanshama halyqtar ýshin, qanshama elder ýshin zarly bolghany sonshalyq onyng zardaby soghystyng ayaqtalghanyna jarty ghasyrdan assa da úmytyla qoyghan joq. Qayta kerisinshe, osy soghyspen baylanysty búryn búrmalanyp kelgen nemese tiyisti derekterding joqtyghynan mýldem kereghar týsinik qalyptastyryp kelgen kóptegen faktilerding beti ashylyp, kóptegen jauynger azamattardyng elenbey kelgen erlikteri tarihtan layyqty ornyn aluda.

Ókinishke qaray jogharyda keltirilgen derekter Úly Otan soghysyna qatysyp, batyr atanghan qazaq azamattarynyng bizge belgili bolghandary ghana. Uaqyt óte kele súrapyl soghystyng bizge beymәlim jaqtary  ashyla bastaghan sayyn, qazaq batyrlarynyng sany әli de arta týser degen ýmit te joq emes әriyne.

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisinin  jalpy otyrysynda deputat Rozaqúl Halmúradov Respublika Premier-Ministri Kәrim Mәsimovke saual joldady.

«Myng ólip, myng tirilgen» qazaq halqy tarihta nebir zúlmatty jyldar men  qandy qyrghyndardy bastan ótkerip, býtindey bir últtyng joyylyp ketuine jol bere jazdaghan qanshama súrqiya sayasat pen aramza әreketterdi bastan ótkerdi. Solardyn  «at auyzdyghymen su ishken, er etigimen su keshken» eng bir qayghyly kezenderi  Úly Otan soghysymen baylanysty.

Osy soghysta jan alysyp, jan berisken Otanynyng jolynda janyn qúrban etken esil erlerding erlik isteri mәngilik halyq jadynda saqtalary sózsiz. Búl soghystyng qanshama halyqtar ýshin, qanshama elder ýshin zarly bolghany sonshalyq onyng zardaby soghystyng ayaqtalghanyna jarty ghasyrdan assa da úmytyla qoyghan joq. Qayta kerisinshe, osy soghyspen baylanysty búryn búrmalanyp kelgen nemese tiyisti derekterding joqtyghynan mýldem kereghar týsinik qalyptastyryp kelgen kóptegen faktilerding beti ashylyp, kóptegen jauynger azamattardyng elenbey kelgen erlikteri tarihtan layyqty ornyn aluda.

Ókinishke qaray jogharyda keltirilgen derekter Úly Otan soghysyna qatysyp, batyr atanghan qazaq azamattarynyng bizge belgili bolghandary ghana. Uaqyt óte kele súrapyl soghystyng bizge beymәlim jaqtary  ashyla bastaghan sayyn, qazaq batyrlarynyng sany әli de arta týser degen ýmit te joq emes әriyne.

Jalpy qazaqtan shyqqan Úly Otan soghysy batyrlarynyng qatarynda Kenestik jýie sayasatynyng kesirinen erligi kezinde dúrys baghalanbay, kópshilik arasynda talay tartys tudyryp kelgen asyl azamattardyng biri, Úly Otan soghysynda reyhstagqa tu tigip, alghash ret úly jenisting jalauyn jelbiretken  Raqymjan Qoshqarbaev ekeni barshamyzgha mәlim.

Batyr dýniyeden ótkennen keyin, 1999 jyly mamyrdyng 7-de Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Jarlyghymen  R.Qoshqarbaevqa «Halyq Qaharmany» ataghy berildi. Býginde Aqmola oblysynyng Qozshy auylyndaghy orta mektep onyng esimimen atalady.

Degenmen, batyrdyng ruhyna taghzym retinde búnday dәrejelermen shektelip qoymay, Qarjy polisiyasy akademiyasynyng újymy, QR Ekonomikalyq qylmysqa jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres agenttigi jәne Selinograd audany júrtshylyghynyng qoldaularymen Qarjy polisiya akademiyasyna Raqymjan Qoshqarbaevtyng esimin beru turaly qújattar jinap, ýstimizdegi jylghy  sәuir aiynda Mәdeniyet ministrligine QR Ýkimeti janyndaghy Memlekettik onomastika komissiyasynda qarastyryp, Jenis  kýnining 65 jyldyghyna Akademiyagha Batyr esimin berudi súraghan bolatyn.

Alayda, atalghan Akademiyagha R. Qoshqarbaevtyng esimin beru turaly mәsele býgingi kýnge deyin óz sheshimin tappay keledi. Er esimin el esinde saqtau - paryz. Taghdyr tәlkeginde moyymaghan Raqymjan Qoshqarbaevtay úlyn úrpaqqa dәripteu - paryz. Er esimin elge oraltu - ol da paryz. Akademiyagha Batyr esimin beruding maqsaty men basty iydeyasy - bolashaq qarjy poliyseyleri men kedenshilerinde Otanymyz - egemen, tәuelsiz Qazaqstan jәne onyng danqty úldary ýshin maqtanysh sezimin qalyptastyru.

Sondyqtan, qúrmetti Kәrim Qajymqanúly, Qarjy polisiya akademiyasyna batyrdyng esimin beru mәselesine qanday kedergiler boluda, kedergiler bolmasa osy mәseleni Ýkimet qashan sheshedi? Akademiyagha batyrdyng esimi qashan beriledi?

 

QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng  Baspasóz qyzmeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379