QAZYGhÚRTTYQ ALAYaQTARDYNG QÚRYGhY ÚZYN BA?
QR Bas Prokurory
A.Q.Dauylbaevtyn,
QR Ishki ister ministri
Q.N.Qasymovtyn
nazaryna
AShYQ HAT
Mening alayaqtar arbauyna týsip, elordalyq polisiyadan naqty tergeu amaldarynyng nәtiyjesin kýtip jýrgenime biyl ýsh jyl boldy. Tәrtip saqshylary tarapynan әli bir jóni týzu jauap joq. Qúqyq qorghaushy Qaly Jaqanovpen birge Astana qalasy Almaty audandyq ishki ister basqarmasyna talay ret bardym. Alatynymyz – tek qana «óitemiz-býitemiz» dep atýsti aityla salghan shygharyp-salma uәdeler. Mәselening mәni týsiniktirek bolu ýshin basynan bastayyn...
2013 jyly mening Aqmola oblysyna qarasty Arshaly audanynda túratyn enem Gýlzira Beysenbaevagha Baqytgýl Aqynghaziyeva atty alayaq tuystary men onyng Múhtar esimdi kýieui habarlasqan. Dәlirek aitqanda, Múhtar – әielim Lәzzat Beysenbaevanyng әjesining inisining balasy, yaghni, naghashy júrty bolyp keledi. Olardyng eneme telefon arqyly aitqan úsynystarynyng qysqasha mazmúny mynau: Baqytgýl Aqynghaziyeva memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasy boyynsha qyzmet atqarady-mys. Astanadaghy «TúrghynÝiJinaqBanki» arqyly S.Seyfullin kóshesining bas jaghyndaghy jana shaghyn audannan jenildikpen pәter berilip jatqan kórinedi. Sodan eneme alghashqy jarnasyn tólese, bir pәter búiyrghaly túr dep sendirgen. Búl quanyshty janalyqty estigen enem: «Mening óz baspanam bar ghoy. Ýige shyn múqtaj bolyp jýrgen kýieu balam men qyzyma habarlasyp kóreyin...», - deydi. Sóitip, «ómirde bir-aq ret bolyp jatqan jenildik» habary otbasymmen birge birneshe jyldan beri pәter jaldap tentirep jýrgen maghan da jetti. «Bәri zang ayasyndaghy sharua. Memlekettik baghdarlama boyynsha jas otbasylargha da jenildik jýrip jatyr. Ózim sonda júmys isteymin. Múnday iste eshkim eshkimdi aldamaydy», - degen Baqytgýl Aqynghaziyevanyng úsynysyna quana keliskenim ras. Áyelimning týp naghashylarynan qalaysha kýdikteneyin?.. «Alghashqy jarnasy 6 myng dollar túrady. Sodan keyin aiyna 16 myng tengeden 15 jyl tóleysin. Sosyn pәter óz jeke menshigine ótedi» degendi de әkkiler әdemi әdispen qosyp qoydy.
Men ol kezde sol «TúrghynÝiJinaqbankine» «Bastau» baghdarlamasy boyynsha aqsha salyp jýrgenmin. Jarty jylda 450 myng tenge jinalyp qalghan edi. Biraq Baqytgýl Aqynghaziyeva bizge telefon arqyly habarlasyp: «Bizding jenildik boyynsha ýy alu ýshin ol bankte eshqanday salymyng jatpauy kerek, aqshalaryndy tezdetip qaytaryp alyndar», - dep bir soqty. Odan keyin Múhtar әieli Baqytgýl Aqynghaziyevanyng «Halyq banki» kartochkasynyng nómirin berdi. «Osyghan qarasha aiynyng 25-ine deyin 6 myng dollardy audaryp ýlgersen, jeltoqsannyng 25-inde qonys toyyndy jasaysyn», - dedi. Sodan, qarashanyng 23-inde bankterding birinen nesie alyp, әlgi kartochka nómirine dәl sol kýni 920 000 tengemdi tútasymen audara saldym. Sol kezdegi kurspen 6 myng dollar – 920 myng tenge bolatyn. Qazir qolymda audarghan aqshamnyng týbirtegi de bar.
Osylaysha, Múhtar degen «maltabardyn» úyaly telefony sol kýnnen bastap «baylanys ayasynan tys jerde» bolyp shyqty. Al onyng zayyby Baqytgýl Aqynghaziyeva menimen bastapqyda tek SMS-habarlama arqyly habarlasyp jýrdi. Telefon qonyrauyn mýlde qabyldamaydy. Keyin súrastyra kele, ekeuining de Ontýstik Qazaqstan oblysy aruhanalarynyng birinde júmys isteytinin anyqtap bildim. Memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasyna týk qatystary joq bolyp shyqty. Sonda da qylmystyq isining izin suytudy kózdegen Baqytgýl Aqynghaziyeva, odan keyin «ministrlikte júmys isteydi» dep ózining Gýljan Mústafaeva degen sybaylasynyng telefon nómirin berdi. Óz sózimen aitqanda: «ministerstvonyng adamy, sening mәselendi sol sheshedi». Qay ministrlik ekenin de aitqan joq. Endigi kezekte sol Gýljan Mústafaevamen telefon arqyly segiz ay boyy habarlasyp jýrdim. Ol da «әne-mine bolyp qaladysyna» sendiruding neshe týrli qiytúrqy amaldaryn jasap baqty. Tipti, familiyasyn da aitpaydy (Mústafaeva ekenin keyin Qazyghúrt audandyq ishki ister bóliminen bildim). «Ýstimizden biraz ministrlikter, әkimdikter, deputattar... bәri-bәri qarap otyr. Sondyqtan әzirge qayda, kim bolyp isteytinimdi aita almaymyn. Biraq pәterding kiltin solar arqyly qolyna bere alamyz», - dedi. Diktofonymda dauys jazbalary bar. Sodan, 2014 jyly shilde aiynyng 1-inde Astana qalasy Almaty audandyq IIB-ne alayaqtyq qylmys boyynsha shaghym týsirdim. Sonymen qatar, alayaq Gýljan Mústafaevanyng «barlyq ministrlikterde, tipti, deputattar arasynda da tiregimiz bar» degen qoqan-loqqysy basylghan diktofon jazbasyn sol jyly shilde aiynyng 25-inde respublikalyq «31 arna» újymy efirge shyghardy. Arna jurnalisterine súhbat bergen Astana qalalyq baspasóz qyzmeti de Astana qalasy Almaty audandyq IIB-inde QR QK-ning 177-babybynyng 2-tarmaghy boyynsha qylmystyq is qozghalyp otyrghanyn mәlimdedi.
Odan keyin polisiya agha leytenanty Súltanbek Qalmanbekúly atty tergeushining «ispen ainalysyp jatyrmyn» degenine bir jarym jyl uaqyt ótip ketti. Kabiynetine barghan sayyn: «Rozysk berip qoydyq. Taba almay jatyrmyz», - deydi. Mysaly, alayaqtar – Baqytgýl Aqynghaziyeva men Gýljan Mústafaevanyng telefon nómirleri sol tergeushining qolynda boldy. Sóite túra, qylmystyq is qújattary osynsha uaqyt boyy ne prokuraturagha, ne sotqa jetpegen. Nege? Ádildik qayda? Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Qazyghúrt audanynda alshang basyp jýrgen alayaqtardy ústaugha qanday izdeu jariyalanghan? Qalay taba almay qaldy? Álde, Gýljan Mústafaeva aitqanday, shynymen de búl qazyghúrttyq alayaqtardyng qúryghy úzyn bolyp shyqqany ma?..
Sodan, búl isting 2015 jyly Astana qalasy Almaty audandyq IIB tergeu bólimining polisiya leytenanty Erjan Ótepbergenovke tapsyrylghany aityldy. Odan da jarty jyl boyy bir nәtiyje kýtip sharshaghan men 2015 jyly shildening 24-inde óz erkimmen izdenip, OQO Qazyghúrt audanyna bardym. Audandyq IIB tergeushileri súratqan son, qúqyq qorghaushy Qaly Jaqanov arqyly Ótepbergenovting qolyndaghy tergeu materialdaryn zorgha aldyrttym. Ol jibergen 14711103108092 nómirli jeke tapsyrmagha men Qazyghúrtqa jetken 24.08.2015 degen búryshtama jazylghan. Tapsyrma «Astana qalasy Almaty AIIB APB MQKTB bastyghynyng orynbasary, polisiya mayory D.Jankulovqa» dep naqtylanghan. Demek, tergeushi Erjan Ótepbergenov qabyldauyna qúqyq qorghaushy Qaly Jaqanov barghan kýni ghana jeke tapsyrma jaza qoyghan. Onyng ózi әnsheyin kómek súraghan is-qaghaz. Nege? Sonday-aq, oghan 10 tәulik ishinde berilui tiyis jauaptan biz nege әli kýnge deyin habarsyzbyz? Tergeu amaldarynyng basqa da dәlelderi qayda?
Qazir 2016 jyl. Búl – qazyghúrttyq alayaqtardyng bizdi taqyrgha otyrghyzyp ketkenine ýsh jyl boldy degen sóz! Sondaghy jergilikti ishki ister bólimi tergeushilerining aituynsha, Baqytgýl Aqynghaziyeva men Gýljan Mústafaevanyng atyna qazyghúrttyq eki túrghynnan da aryz-shaghym týsken. Alayaqtar taghy da sol «ýy alyp beremiz» degen jeleumen olardyng birinen 6 myn, ekinshisinen 12 myng dollardy aldap alu arqyly auyr qylmys jasaghan. Sonday-aq, astanalyq Mahsad Ayazbekovadan da «ýsh bólmeli pәter alyp beremiz» dep 920 000 tenge alghany mәlim. Biraq alayaqtar әli kýnge deyin erkindikte jýr. Búrynghy qyzmet oryndaryn da auystyrmaghan. Al biyl, yaghny 2016 jyldyng nauryzynda habarlasqanymda, Qazyghúrt audanynyng tergeushileri alayaqtyq qylmys materialdaryn Shymkent qalasy Ál-Faraby audandyq IIB-ning qarauyna jibergenderin mәlim etti. Astanalyq tergeushiler bolsa, әr barghan sayyn «Aqynghaziyevagha aqsha audarghan týbirtekti ala kelinizshi» deumen ghana shektelude. Ol týbirtek 2014 jyly jazylghan aryzben birge óz tergeu qújattarynyng ishinde qattalyp túr ghoy. Nege is-qaghazdaryna múqiyat qaramaydy? Kerek dese, sol jyldyng shilde aiynda bir aryzdy eki mәrte qaytalap jazghanymdy Súltanbek Qalmanbekúly biledi. Men sodan beri bankten alghan nesiyemdi tolyq tóley almay jýrmin. Júmys birde bar, birde joq. Qaryz ýstemesi kýnnen-kýnge ósip jatyr.
Sizderden osy mәselening tezirek ong sheshimin tauyp, alayaq Baqytgýl Aqynghaziyeva men onyng sybaylasy Gýljan Mústafaevagha qúzyrly organdar tarapynan tiyisti jaza qarastyryluyn súraymyn. Zang aldynda moralidyq jәne materialdyq tólemaqymdy talap etemin!
Erkeghaly BEYSENOV, jurnalist
Abai.kz