«Abay-aqparattan»:  Fashistterding tútqynynda bolghan qazaqtargha ótemaqy tólenbek. Germaniya soghysta tútqynda bolghan qazaqstandyqtargha әrqaysysyna 1 mln tengeden ótemaqy bermek...

Ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy әskery tútqyndardyng taghdyry әlemdik tarihtyng eng bir qasiretti betterining biri.  Soghystyng zardaby orasan zor әri auyr boldy. Tek 1942 jyldyng aqpanyna deyin nemisterge tútqyngha týsken Kenes әskerlerining sany 3.9 mln. adamgha jetti, solardyng 2.8 mln. qyrylyp qaldy. Búl súmdyq fakti kópke deyin býrkemelenip keldi.

Soghys kezindegi tútqyndar jóninde Gaaga (1899 j., 1907 j.) men Jenevada (1929 j.) әskery tútqyndar turaly konfensiya qabyldanghan bolatyn. Búl konfensiyalar sharty boyynsha soghysushy memleketter óz taraptarynan soghan oray birinshi, ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldarynda soghys tútqyndaryna adamgershilikpen qarady. Biraqta Kenes ókimetining tarapynan ústanghan qaghida boyynsha, yaghny «Bizde әskery tútqyndar joq, satqyndar bar»,-degen ústanym  milliondaghan tútqyndardyng taghdyryna súmdyq   auyr zardabyn tiygizdi.

Ekinshi dýniyejýzilik soghysta  tútqyngha týsken týrkistandyqtardyng evreylermen parapar qorlyq, súmdyq pen azapty bastan keshkendigin múraghat derekteri aighaqtaydy.

Soghystyng alghashqy kýnderinde maydangha respublikadan kóp adam resurstary jóneltildi. Adamzat tarihyndaghy alapat soghys ýlken zardaptargha úshyratyp, Otanynan ajyratyp, milliondaghan adamdardyng ómirin qidy. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan 350 mynnan asa qazaq óz eline qaytpady, olardyng birazy tútqyngha týsse, kópshiligi maydan dalasynda qaza tapty. Múraghat derekterine sýienetin bolsaq, tek Atyrau oblysy boyynsha  soghysta habar-osharsyz ketken, qaza tapqan on segiz mynnan astam jerlesimizding tizimi jasaqtalghan. Qazaqstan tarihyndaghy aqtandaqtardyng biri ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldaryndaghy  tútqyndar jóninde jәne Týrkistan legiondarynda qyzmet etken (әriyne kópshiligi óz erikterimen emes) jerlesterimiz jóninde óte az mәlimetter bilemiz. Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezenindegi tarihymyzdyng «aqtandaq» betterining biri – soghys tútqyndary turaly terenirek qarastyrghan jón. Búl turaly ólkemizding tarihynda arnayy zertteu júmystary joq.

Bizde kóptegen oqighalargha, tipti adam taghdyryna da óz maqsat-mýddemiz emes, ózgelerding kózimen, qoghamdyq qúbylystardyng barlyghyn esh renksiz, «aq» pen «qaragha» bóle saralaytyn iydeologiya túrghysynan qaraudyng yzghary әli de seziledi. Búl jaghday, әsirese ekinshi dýniyejýzilik soghys barysynda tútqyngha týsken jerlesterimizge qatysty kózqarastan aiqyn bayqalady.

Maydan dalasynda jaralanghan qazaq jigitterine kómek kórsetilmedi. Úrys dalasynan әkelinse de, emdeu punktine qabyldanbady, ne basqalardan keyin, eng sonynan qabyldandy (Egemen Qazaqstan gazeti. 8 mamyr 2010 jyl). Múnday jaghdaygha nazar audarghan qazaq komandirleri (kópshiligi kishi shendegi) «últshyl» atanyp, ayaghy tribunalgha da jetken.

Jaudyng qorshauyna úshyrap, qolgha týsip qalghan jauyngerding taghdyry qatty ókindiredi. Nemis lagerilerinde tútqyndar ashyq aspan astynda ústaldy, tamaqtary ýsigen qyryqqabat pen qabyghy ashylmaghan kartop boldy. Olar nemisting konslagerinde bolyp, jaudan bir japa shekse, odan kelip alyp sovettik lagerilerde qorlyq kórdi. Endi býgin sol tútqyndar úmytylyp barady.

Ár adamnyng taghdyry ýlken hikaya, ol oiynshyq emes. Onyng úrpaghyna, bala-shaghasyna әser etti. Sonday adamdardyng aitylmay jatqan taghdyry qanshama. Olardyng tarihtaghy layyqty ornyn beru әdilettilik bolmaq. Sheteldik ghylymy ortalyqtar әskery tútqyndardyng taghdyry turaly taqyrypty zertteumen jetilikti ainalysady, qoghamdyq úiymdar týrli júmystar jýrgizedi. Tútqyndardyng aghayyn-tuystary múraghattargha habarlasyp, ólgen, jerlengen jerin súrastyryp, onyng taghdyryn anyqtau ýshin qanday da bir derek izdep jatuy soghys janghyryghynyng әli tolyq joyylmaghanyn bayqatsa kerek.

Keybir tútqyndar soghystan keyin ózin kýtpegen, senbegen Otanyna oraldy, olardy tekserip, lagerilerde ústap, teksergennen jәne adaldyghyna kóz jetkizgennen keyin erkindikke jiberdi. Degenmen de, búrynghy әskery tútqyndar túraqty týrde baqylauda bolghany jasyryn emes. Endi bireuler Otanynda kýtip túrghan ashy taghdyrdy sezip, jat elde qalyp qoydy da, ózi tandaghan tirlikting ókinish uyn iship kýn keshti. Múnday adamdar Otan tiziminde úzaq uaqyt boyy bolghan joq.

Onyng bir mysaly, Finlyandiya Respublikasynyng Últtyq múraghat qorynan tabylghan qújattarda 1939-1940 jyldary sovet-fin soghysynda tútqyngha týsken Qúrmanghazy audanynyng túrghyndary Núrym Sarahmetov, Sayyn Zinaliyev, Valit Ermahanov, Kemet Sarsenghali, Karim Jýnisov, Satybaldy Imanghaliyev turaly derekterding boluy («Jaghagha qaytqan tolqyndar». «Egemen Qazaqstan» gazeti. 22 sәuir 2014 jyl).

Sol súrapyl jyldary Mústafa Shoqaydyng qolyna tiygen myna bir japyraq qaghazdaghy jazugha nazar audarayyqshy.

Qoyyn dәpterding paraghyna arab qarpimen jazylghan búl hat aumaly-tókpeli zamanda ghúmyr keshken, biraq qiyndyqtargha qaramastan algha úmtylghan qaysar qazaq jasynyng ómirinen belgi beredi. Ólim aldynda túrsa da, ruhyn joghaltpaghan jas adam bylay dep jazady:

«Sәlem berdik. Nashargha jaghday tughyzu maqsatynda alys jerden kelgen músylman balasy. Sizge jýregimning tereng týkpirinen shyqqan mahabbatqa toly syrymdy úsynyp, tómendegi jaghdayymdy eske aluynyzdy ótinemin.

Men Guriev (Ýishik) oblysynanmyn, Qanbaqtyny jaylaushy Qosymbay bolystyng tughan nemeresi Jalghasúly Sembay bolamyn. Orta bilimim bar. Mamandyghym oqytushy, Gurievtegi oqytushylar kursyn bitirdim (múghalim bolar. – A.A.). Biraq jasymnan gazet-jurnal júmysyna aralasudamyn. Búl is – ómirlik algha qoyghan maqsatym.  Múnyng qaynar búlaghy – aqyn-jazushylyq júmysy. 30-jyldan jazushylyq talappen qazaqtyng kórkem әdebiyetimen tanystym. 31-jyldan óz betimmen qolyma qalam alyp, týrli jaghdaygha arnap ólen, әngime jaza bastadym. Biraq Qosymbay bolystyng («bórinin») túqymy dep... mening shygharmalarym kereksiz púlgha ainalyp otyrdy. Mektep bitirgennen keyin oblystyq gazetke júmysqa kirip, qazaqtyng kóne folikloryn jinau jónindegi komissiyagha ilindim. Sonymen «Alash zamanyndaghy aqyn-jazushylardyng soyylyn soghushy» dep oblystyq gazet alqasynan shyghardy. Kóp adamdarmen birge meni de qudy. Sizding esiminiz bizding elde óshpes oryn aldy. Fransiyada degendi estip, elde jýrgende armandaushy edim. Sol tilegim oryndalyp, sizben býgin jolyqqaly otyrmyn. Men bir týpsiz túnghiyqqa batqan qara tastay qayghyly auyr halde túrmyn. Bolashaq jas talantty ólim halinen alyp qaluynyzdy súraymyn. 4-júmysshy toby, 2-baraq. Jalghasúly Sembay. 19.H.41» (K.Esmaghambetov, A.Ahmet  Soghys tútqyndary mәselesi әli de qogham nazarynda. «Egemen Qazaqstan» gazeti. 9 mamyr 2012 jyl).

Taghy da soghys tútqyndarynyng qily taghdyrlaryna toqtalayyq. Týrkistan legionynyng qúramynda bolghan kóktoghaylyq Bereket Kenjebaev, tandaylyq Amandos Esenov, baqsaylyq Ghaypen Beyisov, tútqyndar: tandaylyq Bótesh Baysúltanov (Komy ASSR-inde túrdy), inderlikter: Túqpatolla Qalymov, Ayghaly Kópjanov (Reseyding Qorghan oblysynda túrdy). Soghys tútqyndarynyng biri jylyoylyq Qúrayysh Tanatarov (1924-1961 jj.) –  soghystyng alghashqy jylynda-aq tútqyngha týsken, fashisterding konslagerinde eki jylday bolyp, jan azabyn shekken bozdaqtardyng biri. 15 jylgha sottalyp, Magadan oblysynda altyn óndiretin lageride auyr júmystargha jegilgen  («Aq Jayyq» gazeti,  29 mamyr, 2014 j.).

 Inderlikter Joldybay Ahybaev (1923-1997 jj.), Júmageldi Baymúqanov (1921-1990 jj.) mahambettik Bighaly Esmaghambetov (1922-1998 jj.) jәne Q.Tetebekov (Soltýstik Qazaqstan obl), Núrlybek Negimatov (Aqtóbe obl) 1942 jyly Harikov qalasy ýshin bolghan shayqasta, yaghniy  22-30 mamyr aralyghynda qorshaudy búzu operasiyasy kezinde tútqyngha týsti. Búl qorshauda 239 myng sovet jauyngeri jau qolyna tútqyngha týsuge mәjbýr boldy.

1945 jyldyng sәuir aiynda olardy nemis konslagerinen amerikandyqtar azat etti. Soghys tútqyndary retinde amerikandyqtar olargha tamaq, kiyim berip, lazaretterge ornalystyryp, esterin jighyzghan. Keyin tútqyndar lagerine әr elding әskery ókilderi kelip tútqyndar arasynda ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizgen. Kenes tútqyndaryn olar óz taraptarynan Amerika, Avstraliya, Kanada, Angliya, Fransiya elderine barugha shaqyrghan.

Biraq olar Otanyna qaytu turaly sheshim qabyldady, arnayy tekseristen song ókinishke oray Molotov oblysynyng (qazirgi Permi ólkesi) Gremyachinsk poselkasyndaghy kómir shahtalaryndaghy katorgalyq júmystargha jiberildi. Búl soghys tútqyndary turaly ardager shahter  A.F.Glushkov óz esteliginde: «Soghystan keyingi jyldary poselkagha soghys tútqyndaryn әkele bastady. Kópshiligi Qazaqstan, Orta Aziya halyqtarynyng ókilderi edi. Áskery tútqyndar №62 shahtanyng aulasyndaghy baraktarda qatang kýzette ómir sýrdi. Olardy eng auyr da azapty júmystargha jekti. Keybireuleri tughan ólkelerine qashqanymen ústalyp, jazalandy, atyldy»,-deydi (N.Peskov Jizni,  kak ona esti(iz zapisok kraeveda), Gremyachinsk, 2004. s.47). Ómirding zandylyghyna say jerlesterimiz sol jakta jýrip ómirlik qosaqtaryn tauyp otau qúrdy. Azapty jyldardy bastarynan keshirip jerlesterimizding keybireuleri tughan jerine oralsa, keybiri sol jaqta qalyp qoydy.

Mysaly, inderlik Joldybay Ahybaev (surette) Reseyding Permi oblysynyng Gremyachinsk qalasynda túryp, noghay qyzy Gýljihanmen otau qúryp Dinmúhamed, Dauletbay, Zulifar, Fariyd, Ámina esimdi úl-qyzdaryn ósirip, kómir shahtasynda júmys jasap zeynetkerlikke shyghyp, qaytys boldy.

13-auyldyq Bighaly Esmaghambetov tatar qyzy Ghaliyamen bas qosyp 9 úl-qyz tәrbiyeledi. 50-shi jyldardyng basynda elge kelip, úzaq jyldar boyy auylsharuashylyghy salasynda qyzmet atqardy. Al, inderlik Júmageldi Baymúqanov bashqúrt qyzy Sәkina Gabdullinagha ýilenip, odan 3 úl, 5 qyz sýidi (surette). Elge 1951 jyly oralyp, úzaq jyldar Inder borat rudniyginde júmys jasady.  Býgingi kýnderi qyzdary Júmaziya, Qalghyz, Ásiya Saratov qalasynda túryp jatyr. Ákesining shanyraghyna Salauat atty balasy ie bolyp otyr.

Búrynghy әskery tútqyndar ózderining sonynan qúzyrly organdar tarapynan baqylaudyng baryn biletin, sondyqtan da «betegeden biyik, jusannan alasa» tirshilik keship ótti. HH ghasyrdyng jazyqsyz japa sheken tútqyndaryn sayasy aqtaytyn mezgil jetti. Óitkeni, Otan ýshin ot keshken jauyngerlerding tughan-tuystary, jaqyndary men bauyrlary olardyng taghdyr-tarihy turaly tanyp-bilui tiyis. 

Aqqaly Ahmet,

H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau

 memlekettik uniyversiytetining professory,

tarih ghylymdarynyng doktory.

Abai.kz