Qazaqtyng úly aghartushysy Ahmet Baytúrsynov múrasynyng qomaqty bil bóligi - publisistika. Ol aluan taqyrypqa maqalalar jazyp, elding sanasyn oyatty. Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy barlyq alash qayratkerleri siyaqty Ahang da birneshe taqyryptargha qalam tartyp, aghartushylyq iydeyalardy halyq arasynda ornyqtyrugha tyrysty. Onyng kez-kelgen maqalalary sol salamen kóp jyl ainalysqan mamannyng jazghany sekildi әser qaldyrady. Ne jazsa da, mәseleni terennen qozghaydy, júrtshylyqqa mol mәlimet beredi. Kóterip otyrghan mәselesin óte jetik biledi jәne ony oqyrmangha óte úghynyqty tilmen bayandaydy. Ásirese, «Qazaq» gazetinde jariyalanghan maqalalary arqyly últqa jetekshi bolyp, baghyt-baghdar berushining rolin atqardy. Akademik Serik Qirabaev aitqanday, «Ahmet pen Mirjaqyp shygharghan «Qazaq» gazeti olardyng kórkem tuyndylarynda kótergen iydeyany ashyq publisistika tilimen halyqqa tikeley jetkizuge qolayly jaghday tughyzdy» /1, 10/.

Qazaqtyng úly aghartushysy Ahmet Baytúrsynov múrasynyng qomaqty bil bóligi - publisistika. Ol aluan taqyrypqa maqalalar jazyp, elding sanasyn oyatty. Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy barlyq alash qayratkerleri siyaqty Ahang da birneshe taqyryptargha qalam tartyp, aghartushylyq iydeyalardy halyq arasynda ornyqtyrugha tyrysty. Onyng kez-kelgen maqalalary sol salamen kóp jyl ainalysqan mamannyng jazghany sekildi әser qaldyrady. Ne jazsa da, mәseleni terennen qozghaydy, júrtshylyqqa mol mәlimet beredi. Kóterip otyrghan mәselesin óte jetik biledi jәne ony oqyrmangha óte úghynyqty tilmen bayandaydy. Ásirese, «Qazaq» gazetinde jariyalanghan maqalalary arqyly últqa jetekshi bolyp, baghyt-baghdar berushining rolin atqardy. Akademik Serik Qirabaev aitqanday, «Ahmet pen Mirjaqyp shygharghan «Qazaq» gazeti olardyng kórkem tuyndylarynda kótergen iydeyany ashyq publisistika tilimen halyqqa tikeley jetkizuge qolayly jaghday tughyzdy» /1, 10/.

A.Baytúrsynov kósemsózderining ishinde kózge airyqsha týsetin eki maqalasyn aitugha tiyispiz. Búl eki maqala da әskery taqyrypqa arnalghan. Ekeui de 1914 jyly jazylghan. «Qazaq» gazetinde jariyalanghan. Birinshisi «Soghysushy patshalyqtar», ekinshisi «Bú zamannyng soghysy» dep atalady. Osy maqalalardy oqyp otyryp, ghalymnyng búl taqyrypty әskery ghylymmen ómir boyy ainalysqan adam sekildi jiliktep túryp taldaytynyn kóremiz. Ol qarastyryp otyrghan mәselesin soghys taktikasyna jetik tәjiriybeli qolbasshy siyaqty taldaydy. Halyqaralyq ahualgha bagha beredi. Bir-birine óshtesip, jauyghyp otyrghan elderding geografiyalyq sipattamasyn berudi de úmytpaydy. «Evropa patshalary kópten berli ózara soghysqan joq. Ózara soghyspay, ózgelermen soghysyp, ya tipti soghyspay tynysh otyryp, soghysqan patshalardyng arasyna biylik aityp, ýlken auyldyng sybaghalaryn alyp, jay otyratyn edi. Eki úlyq patshanyng arasynan soghys shyqsa, ol soghysqa, aralarynda baylasqan uaghdalary boyynsha, basqalary da kirisip, soghys úlasyp, úlghayyp, aqyry nemen tynaryna kóz jetpey, bәri de ózara soghysudan tartynushy edi. Soghyspasa da, qarau-jaraqtaryn bәsekemen saylap, soghysatynday kýtinip, birin-biri andumen kele jatyr edi» /2, 275/, - deydi ol «Soghysushy patshalyqtar» atty maqalasynda.

Ahannyng búl maqalasynyng jazylu maqsatyn bylay týsindiruge bolady. Evropadaghy halyqaralyq ahualdyng qalay óristegenine Reseyding jaghdayy tikeley baylanysty bolmaq. Jaulasushy memleketterding bәsekesinde Resey jeniske jete me, әlde jenilis taba ma degen mәsele óte manyzdy. Óitkeni Ahang Reseymen taghdyry toghysqan qazaq júrtynyng keleshektegi taghdyryna alandaydy. Sol túrghydan kózi ashyq, kónili oyau oqyrmangha jetkilikti mәlimet beruge tyrysady. Qazaq halqyn aldaghy uaqytta kýtip túrghan oqighalardan habar beredi. Tosyn janalyqtyng bәrine eleng ete qalatyn halyqqa sabyrgha shaqyratyn, sabasyna týsiretin oy aitady. Ár týrli sebeppen bolyp jatatyn soghys pen qaqtyghystardyng ózin tarihtyng zandylyghy dep týsindiredi: «Tarih jýzine kóz salsaq, talaspaghan, soghyspaghan halyq kórinbeydi. Búl kýndegi halyqtar da, qansha ghylymdy, ónerli, bilimdi, meyirimdi boldyq dese de, atalarynan úzap alys kete alghan joq». Soghyspay túratyn kýige әli jetken joq» /2, 275/.

«A.Baytúrsynúly - gumanist kýresker. ...Ol qarapayym tilmen, retimen tәptishtep týsindirudi artyq sanamaydy» /3, 365/, - dep Dihan Qamzabekúly aitqanday, úly ghalym aitar oiyn óte úghynyqty sózben bayandaydy. Sebebi, ol maqalasyn oqityndardyng negizinen qarapayym, sanasy endi oyanghan, bilmekke qúshtar adamdar ekendigin әbden eskergen siyaqty. Osyghan oray kótergen mәselesin taza pedagogtik tәsilmen ejiktep otyryp, migha siniredi. «Soghysushy patshalyqtar» atty maqaladaghy: «Soghysqa qazirinde kirisip túrghan bes úlyq patsha, ýsh úsaq patsha. Soghysatyn qanday júrttar, qay jaghynyng kýshi basym ekenin oqushylarymyzdyng biletinderi de, bilmeytinderi de bar. Sondyqtan әrqaysysynyng jayynan qysqalap mәlimet bergenimiz teris bolmas dep oilaymyz» /2, 275/, - degen joldar osyny anghartady.

Ahmet Baytúrsynov osy maqalasynda kim kimmen soghysqaly otyrghanyn, qaysysynyng qanday mýmkindigi bar ekenin, әrqaysysynyng potensiyaly qanshalyqty kýshtiligin asyqpay týsindiredi. Osy elderding bir-birimen ne ýshin odaqtasyp nemese ne ýshin jaulasyp otyrghanyn úghyndyrudy da úmytpaydy. Olardyng soghysta qanday mýdde kózdeytinin de ashyq aitady. Eng bastysy, qarapayym qazaq júrty әlemde qanday oqigha bolghaly jatqany, kim kimmen soghysqaly otyrghany jóninde jetkilikti mәlimet alady: «Rossiya, Fransiya, Angliya, - ýsh úlyq patsha bir jaq, búlargha ýsh úsaq patsha qosymsha bolyp túr. Olar: Serbiya, Qarataulyq (Chernogorie) hәm Beligiya. Germaniya hәm Avstriya - eki úlyq patsha bir jaq. Osy eki patsha qazirinde ýsh úlyq patsha, ýsh úsaq patshamen soghyspaqshy. Soghysatyn patshalardyng bәri de hristian dinindegi patshalar, biraq týrli mazhabinen bolady» /2, 276/. Ózderiniz bayqap otyrghanday, Ahang soghysushy patshalyqtardyng dәstýri, salty, dini, tili jóninde derek keltirip qoyady. Sol arqyly qanday dәstýrlerge, qay órkeniyetke qauip tónip túrghanynan habar beredi. Sonymen qatar sol memleketterding ishinde bizge tuystas týrki tildes halyqtardyng bar ekenin de eskertedi. Olargha janashyrlyq tanytatynyn anghartyp, múnday mәlimetterdi de oqyrmandardyng qaperine salady.

Jalpy, «Qazaq» gazetinde jaryq kórgen materialdardyng bәrinde de últtyng qajetine jaraytyn úsaq-týiek degen jәitterge deyin eskerilip otyrghan. Búl turasynda ahmettanushy Ó.Ábdimanov: «Gazetting jetken jetistigi, onyng bas jazushysy Ahmet Baytúrsynov kósheliligine tikeley baylanysty» /4, 165/, - deydi. Halyqqa qajet nәrseler osynday úghynyqty tilmen gazet arqyly bayandaldy. Ol tústa júrtshylyqtyng qoghamdyq pikirge qúlaq qoyghany, aghartushylyq iydeyalargha yqylasty bolghany eskerilmey qalghan joq. Anyghyn aitqanda, «sózding qúdireti de osy jerde seziledi. Alash azamattarynyng qolyndaghy jalghyz qaruy - baspasóz. Sol arqyly elge taraghan janayqay - jýrekten shyqqan sózder kimdi de bolsyn úiytyp, jan tebirentpey túrmaydy» /5, 163/. Biz býgin mysalgha alyp otyrghan maqalalarda da aldymen osynday maqsat kózdeldi.

Ahmet Baytúrsynovtyng «Bú zamannyng soghysy» degen maqalasy sol dәuirdegi qaruly qaqtyghystardyng sipatyn kórsetuge arnalghan. Aldymen elding kózin ashyp, syrtqy dýniyedegi jaylardan habar berip, últqa bolashaqta qater qaydan tónetinin anghartu maqsat bolghan sekildi. Búl maqalasynda da Ahang soghys taktikasynyng mayyn ishken kәnigi mamannyng kózqarasyn tanytady. Ol әdetinshe, eng aldymen maqalasynyng algha qoyghan mindetterin andatady: «Ótken nómirde soghysqa kirisken patshalardyng qay jaghynyng әskeri kóp, qay jaghynyng floty kýshti ekenin aityp edik. Endi búl zamannyng soghysqa júmsaytyn qúraldary hәm soghysu tәrtibi qanday ekendigin aityp ótpekshimiz» /2, 278/.

Ghúlama ghalym halyqqa soghys әlippesin asyqpay týsindiredi. Ol qaruly shayqasqa qajet nәrselerdi jipke tizgendey bayandaydy. Maydan dalasynda eskeriletin faktorlardy birtindep sanamalap shyghady. «Áueli soghysqa kerek - әsker, sondyqtan әskerdi jiyp, soghysatyn jerge tógu ýshin isteytin ister jayynan bastayyq. Áskerdi tez jiyp, soghysatyn jerge tez týsiruge otarba say bolargha kerek. Key patshalar sol ýshin arnap temir joldar saldyrady: mәselen, Germaniyada әr korpus әskerding óz aldyna otarbasy bar» /2, 278/, - deydi A.Baytúrsynov. Ahang әskery tehnikalardyng sipatyn jazyp kórsetkende oqyghan adam tanghalady. Ol ómir boyy әskery ghylymmen ainalysyp, sol salany zerttep jýrgen ghalymdardyng qay-qaysysynan da esh kem soqpaydy. Jan-jaqty ghalymnyng maydan taktikasyn da sonshalyqty jetik bilgenine kýmәn joq. Búl maqala býgingi әskery qolbasshylar ýshin de taghylym alarlyq dýnie bolmaq.

Osy maqalada sol zamandaghy әskery qolbasshylardyng qyzmetine ózindik bagha beriledi. Olardyng júmys tәrtibi, soghys isin jýrgizu ereksheligi sipattalady. Ghúlama sol dәuirding tynysyn «Búl kýndegi әskerbasylar búrynghynyng әskerbasysynday biyikke shyghyp, soghysty kózimen kórip otyrmaydy, ilgeri úmtylu kerek jerinde úmtylyp, shegintu kerek jerinde shegintip basshylyq etu búl kýnde joq. Bú zamannyng әskerbasylary soghystyng qarasyn kórmey-aq ýiinde otyrady. Qaraytyny soghys emes, soghys bolyp jatqan jerding plany. Búiryghyn telegram, telefon arqyly isteydi. Soghystyng habaryn telegram, telefon arqyly alady» /2, 279/, - dep qalyng elge qarapayym tilmen týsindiredi.

Qazaq halqyna sarbazdardy jaugha bastaytyn sardardyng túlghasy qashan da ýlgi bolghan. El batyrlardyng qolbastaushylyq qasiyetin airyqsha qadirlegen. Ahmet Baytúrsynov osy psihologiyany negizge ala otyryp, әskerbasynyng qyzmetin egjey-tegjeyli úghyndyrady: «Plangha qarau, telegram, telefon arqyly habar alu naq óz kózimen kórip otyrghanday bolmaydy, biraq olay etpey amal joq. Sondyqtan búrynghynyng әskerbasylyq etuinen bú kýngining әskerbasylyq etui qiyn. Soghystaghy әskerbasylardyng isi doyby oinaghan siyaqty: jalghyz qata jýristen kýlli oiynnyng berekesi ketip, útylmaqshy. Sonday-aq, bir qatalasqan isining saldarynan soghys baghynyng betin audaryp, jenilip qalmaqshy» /2, 279/. Búl maqalada kózsiz batyrlyqty dәripteytin qazaq halqyna sol zamandaghy qolbasshygha qajet jana sipattardy týsindiru maqsaty kózdelgen. Bastan-ayaq әskery taktika mәselesin kótergen ghalym qolbasshylyqtyng da endi taktikagha tәueldi ekenin airyqsha atap ótedi: «Sondyqtan búl zamannyng әskerbasyna batyrlyqtan góri soghystyng ghylymyn, әdisin jaqsy biletin adam saylanbaqshy» /2, 279/.

Ahannyng búl maqalalary qalyng elding sanasyn silkintti, ruhyn kóterdi, tanymyn keneytti. Onyng «Qazaq» gazetinde jariyalanghan kósemsózderi talaydy jigerlendirip, naqty is-әreketke bastaghany anyq. Aghartushylardyng bәri qayda bararyn bilmey daghdarghan últqa týzu baghytpen jýruge jón siltegeni belgili. Osy túrghydan alghanda Ahannyng maqalalary da elge jol kórsetken baghdarsham boldy. «Ahandar bastaghan iske qyr qazaghynyng ishinen tileules kisiler kóp shyqqan, olar da halyqtyng oyanuyna sebepshi bolghan» /6, 17/, - degen tújyrymgha sýiensek, úly aghartushynyng soghys taqyrybyna jazghan maqalalary da keybir jannyng oi-sanasyna qozghau salyp, últ úlandarynyng әskery qyzmetke qyzyghuyna yqpal etkenine dau joq. Jalpy, Ahannyng osy taqyryptaghy maqalalaryn halyqaralyq sholudyng nemese qazaq әskery ilimining negizin qalaugha jol ashqan alghashqy taldamaly dýniyeler deuge bolady.

Baqytjan OMAROV,

L.N.Gumiylev atyndaghy

Euraziya últtyq uniyversiytetining

Magistranty

Paydalanylghan әdebiyetter:

1.Qirabaev S. Alashorda jәne qazaq әdebiyeti // Alash jәne Áuezov, Almaty: Jazushy, 2007. - 304 bet.

2. Baytúrsynov A. Aq jol: Ólender men tәrjimeler, publ. maqalalar jәne әdeby zertteu. Almaty: Jalyn, 1991. - 464 bet.

3. Qamzabekúly D. Alash jәne әdebiyet. Astana: «Foliant», 2002. -474 bet.

4. Ábdimanov Ó. «Qazaq» gazeti. Almaty: Qazaqstan, 1993. - 168 bet.

5. Saq Q. Últtyq sana úiytqysy. Almaty: Qazaq uniyversiyteti, 2001. - 183 bet.

6. Kәkishev S. Ahang turaly aqiqat. Almaty: Qazaqstan - Shapaghat, 1992, - 112 bet.

AQIQAT JURNALY