Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 48588 1 pikir 15 Nauryz, 2016 saghat 11:42

BAYTÚRSYNOVTYNG «QYRYQ MYSALY» NESIMEN QÚNDY?

Ár nәrsening qúndylyghyn bilu halqymyz ýshin qashan da onyng manyzy men paydalylyghy auaday qajet. Al eger әngime qúndy jәdigerler turaly bolsa, ghibratty ómirge jol ashudyng birden-bir sebebine ainalary sózsiz.  

Ghibrattty ghúmyr demekshi, ónegeli ómirdi keshudi armandamaytyn pendeni keziktiru әste qiyn bolar. Al ghibratty ómir adam balasyna qaydan keledi? Qanday joldy tandaghanda ómirining ghibratty bolaryna kózi jetedi?..

Ghibratty ómirge jol ashar bir dýnie bar bolsa, ol qúndy dýniyelerge kóz jiberip, ony qasterley bilu der edim. Sebebi, biz biletin qúndy kitaptar tarihta altyn әriptermen jazylyp, mәdeny mekemelerde oryn alghaly qashan.

Qúndy kitaptar shyn mәnisinde nesimen qúndy? Kónergen qaghazdardan túratyn osy bir qúndy dýniyeler adamzat balasy ýshin tek qana múra retinde ghana emes, tarihiy-mәdeny sabaqtasty baylanystyrdy. Adamzat balasy óz bilimderin osynday baghaly kitaptar arqyly tolyqtyryp otyrdy. Baghaly sanalatyn búl kitaptar ertengi úrpaqtyng ata-babalarynyng jasap ketken jasampaz joldaryn osylaysha eske saldy.

 Ótken jyldyng qarasha aiynda QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasynda «Qúndy tartu» zaly ashylghany belgili. Qazaq jәne shetel әdebiyetteri aqyn-jazushylarynyng alty mynnan astam kitaptary oryn alghan. Árbir oqyrman qauym ýshin búl jerdegi kitaptardyng barlyghy derlik qúndy jәdigerler qatarynda sanalady. Solardyng arasynda eng baghaly qitaptardyng biri retinde Ahmet Baytúrsynovtyng «Qyryq mysal» kitaby erekshe ataugha túrarlyqtay. Bir qaraghanda kózge shaghyn ghana kitapshaday bolyp kórinedi. Shyn mәninde onyng ishinde qanshama qúndy dýniyeler keltirilgen. Aghartushy ghalym Ahmet Baytúrsynovtyng óz qolymen ústaghan shaghyn ghana kitapshada tóte jazularmen jazylghany anyq bayqalady. Zamanauy tehnikalyq qúraldarmen jabdyqtalghan atalmysh zalda Ahmet Baytúrsynúlynyng osy bir shaghyn kitapshasyna oqyrmandar kóz audarmay ketpeydi.  

Halqynyng kemel bolashaghyna alandaghan alash balasynyng tól tuyndylaryn oqyp otyryp, kisining biluge qúmarlyghy birden artqanyn bayqaugha bolady. Kezinde әigili Amerika elining  ataqty jazushysy Djordj Martiyn: «Kitap oqityn adam myng ómirdi kóredi, kim oqymaydy sol bir-aq ómir kóredi», – degen eken. Sol aitqanday kitap oqyghan adamnyng ómiri jaqsy jaqqa ózgerip qana qoymay, ómirding san qyrlaryn ýirenuge sebin tiygizedi.      

«Qúndy tartu» zalynyng kitap kolleksiyalarynyng arasynan oryn alghan Ahmet Baytúrsynúlynyng «Qyryq mysal» kitaby jiyrmasynshy jyldardyng basynda jaryqqa shyqqan. Kitaphana zalynda kitaptyng týpnúsqasy men kóshirmesi qoyylghan. Qúndy kitapty emin-erkin oqugha mýmkindik berilgen. Tek  dәl osy kitapty qolymen ústap, erteni turaly oilanghan oqyrman oqysa degen tilek te bar.  

Kisining oiyn bayytyp, sauatyn arttyratyn qúndy dýniyelerdi biz tek kitaphanadan ghana taba alamyz. Sebebi, adam balasy әdebiyet arqyly ruhany әlemge boy aldyra alady. Órkeniyetti elder qazir kitap oqugha degen ynta-yqylasty arttyrudyng birneshe tәsilderin oilastyryp otyrady. Al bizde 100 kitap oqu nemese sýiikti aqyn-jazushylarymyzdyng kitaptaryn oqu is-sharalary jii jýrgizilip keledi.   

Jaqsy kitap – qashan da ruhany azyq. Kitaptan bolashaqta alar azyghymyz kóp bolsyn degen niyetpen, «Qúndy tartu» zalynan  700 jyl boyy jazylyp kelgen Qúran tәpsirin, әlem boyynsha jalghyz ghana danasy qolymyzgha jetken ataqty aghylshyn zangeri әri tarihshysy Djon Rushvorttyng kitabyn jәne basqa da kitaptardy oqugha kenes beremin.

Ásem Saghiqyzy

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5832