Kez-kelgen halyqta salt-dәstýr de, әdet-ghúryp ta kezdeysoq payda bolmaydy. Ol qoghamnyng ómir sýru normalaryn qalyptastyrushy zandyq jýie bolyp tabylady. Zannyng adamzat tarihyndaghy manyzy, zannyng barlyq halyqtardaghy kiyelilik sipaty men onyng kiyelilik sipatynyng qalyptasuyna diny tanymnyng yqpaly әli kóp jaghdayda eskerilmey keledi. Zannyng shyghuynda eki negiz bar: birinshisi – Tәnirding búiryghy; ekinshisi – sol Tәnir búiryghy ayasynda payda bolghan zang (sharighat) – kiyeli dәstýr. 

Áleumettik tәrtip pen onyng kiyelilik sipaty mәdeniyetting tәnirlik sipatymen baylanysty boldy. Sondyqtan mәdeniyetting qalyptasuy aldymen dinmen, diny tanymmen baylanysty. Alayda, diny tanym dýniyedegi bar halyqta birdey emes. Olardyng arasynda san týrli erekshelikter bar. Búl mәseleni terenirek úghyndyru ýshin Imam Maturidy pikirlerine qúlaq týrip kórelik. Ol ghúlama mynaday pikirlerdi algha tartady. 

Týrli halyqtargha kelgen din bir bolghanymen, ol dindi halyqtargha jetkizushi payghambarlardyng әrtýrli boluy, olardaghy sharighattardyng erekshelikteri, halyqtardyng ómir sýru jaghdayy, tabighy erekshelikteri diny senim arasynda týrli aiyrmashalyqtardyng tuuyna yqpal etkeni shyndyq. Sol sebepti, halyqtar Tәnirge qatysty sansyz týsinikter men tanymdarda boldy. Olar ózderi tanyghan Tәnirine әr týrli at berdi. Osylay Tәnir sansyz atqa ie boldy. Biraq búl Jaratushynyng kóp bolghandyghyn bildirmeytin edi. Tәnirding ataluy qansha kóp bolghanymen Ol bir ghana Jaratushy edi. Sondyqtan, Jaratushygha qanshalyqty at berilgenimen ol bir ghana Jaratushy bolyp qala beredi. «Qazir Tauhidke moyynúsynghan halyqtan Alladan basqa eshbir jaratushy bar degen kózqarastyng tabyluy mýmkin emes. Adam balasynyng aqyly jetpeytin jәne eriksiz tanday qaqtyratyn múghjizalar jasau qabiletine ie payghambarlardy Alladan basqa eshqanday jaratylys jibere almaydy».  Demek, payghambarlar Allanyng barlyghyn halyqqa bildiru ýshin, tura joldy kórsetu ýshin jiberilgen, Allanyng ózi tandaghan túlghalary jәne Allanyng barlyghyna, birligine ýndeytin, Allanyng hikmetterin halyqqa jetkizetin basty túlghalar, әri negizgi dәlel bolyp tabylady.  Imam Maturidy búl oiyn odan әri tolyqtyra týsu ýshin taghy mynaday tújyrymdar jasaydy: «Allanyng birligin dәleldeytin taghy bir basqa aighaq Haq payghambarlardyng týrli múghjizalar kórsetui bolatyn. Búl múghjizalargha kuә bolghandar O-nyng birligin qabyl etpeuge mýmkindigi qalmaytyn. Eger serigi bar jaratylystyng әreketi bolsa, onda payghambarlardyng múghjizasyna ol serikter kedergi keltirgen bolar edi. Sonday bir kedergi qarsylastyng tabylmaghandyghyna qaraghanda, payghambarlargha qarsy tiresip, qarsylyq kórsetpeuding ózi ol payghambarlardyng Haq payghambary ekendikterin bildiredi jәne múghjiza tek Haq payghambarlaryna ghana tiyesili».

Demek, әr halyq ýshin ózine jiberilgen payghambarlar arqyly qalyptastyrylghan joly, әdet-ghúryp, salt-dәstýrleri kiyeli bolyp sanalady. Týrkilerde de әdet-ghúryp, salt-dәstýrler eshqashan ózdiginen payda bolghan joq. Tәnirding tandauymen jiberilgen payghambardyng yqpalymen týrik júrtynyng әdet-ghúryp, salt-dәstýrleri qalyptasty. Basqasha aitqanda, týrki qoghamyndaghy barlyq qoghamdyq qatynastardy, adamgershilik normalaryn retteytin zandyq jýie-sharighaty qalyptasty. Búl jol týrki júrty ýshin kiyeli de qasiyetti jol bolyp sanalady. Búl joldan bas tartu týrki júrty ýshin, býgingi kýni qazaq halqy ýshin Tәnirding bergen búl nyghmetinen bas tartu bolghan bolar edi. Tәnirding búl bergen nyghmetterinen bas tartyp, shegingen kezenderde týrki júrty eldiginen aiyrlyp, ózgege bodan boldy. Búl joldy qayta tapqanda týrkiler aibyndy memleketter qúryp, әlemge biyligin jýrgize alatyn dengeyge kóterildi. Sondyqtan da búl jol týrkilerde kózding qarashyghynday saqtalyp, әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerining kiyelilik sipaty memlekettik dәrejede qorghalatyn edi. Endigi kezekte sol әdet-ghúryptar men salt-dәstýrlerding basty-bastylaryna kenirek toqtalyp kórelik.

Rulyq-taypalyq jýie jәne onyng kiyelilik sipaty

Qazaq halqynda, ózge týrki halyqtarynyng birazynda rulyq, taypalyq odaqtar әli kýnge bar. Alayda olardyng barlyghy derlik ózining alghashqy qalyptasu kezenindegi maqsaty men atqarugha tiyisti rolin atqaryp otyrghan joq. Rulyq, taypalyq jýieler men jýzdik qúrylymdar saqtalghan qazaq halqynyng ózinde búl jýieler  adamnyng shyghu tegin anyqtaytyn, aghayyn tuystyng ara jigin ajyratatyn kezde ghana eske alynyp, olardyng tarihy mәni mýlde úmytylghan dese bolady. Alayda, búl ru, taypalardyng qalyptasuy kýni keshe bastalghan joq jәne týrkilerding tarihynda memlekettikting irgetasy qyzmetin atqaru ýshin qúrylghan jýieler bolatyn. Ru, taypalar óz mindetin dúrys atqaryp túrghan kezde týrik memlekettigining myqty, ózgelerge ýkimin jýrgize alatynday bolghany, ru, taypalardyng basy birikpey, ózara qyrqysty bastaghanda memlekettigi kýirep, ózge bodan bolghandyghyn tarihy derekter aighaqtaydy. Bizding qolymyzdaghy derekter búl ru, taypalardyng qalyptasuy, memlekettik jýiening irgetasy retinde qalyptasu kezenining bastaluyn Oghyz qaghannan bastalatynyn kóremiz. «Oghyz-nama» dastany týrkilerge Bir Jaratushy-Tәnirge moyynúsynudy әkelgen tarihy túlgha. Qazirgi kýnge deyin qazaq halqynda saqtalyp kele jatqan әdet-ghúryp, salt-dәstýrding osy Oghyz qaghan dәuirinen bastau alghanyn kóremiz. Oghan dәlel retinde Oghyz qaghannyng Yafesten taraghan halyqtardy ru, taypalargha toptastyryp, týrki memlekettigining basqaru jýiesin qalyptastyrghany dәlel bola alady. Búl Oghyz qaghannyng Yafesten taraghan halyqtardy bir Tәnirge moyynúsynugha shaqyryp, halyqty iylәhy dinge bet búrghyzghan kiyeli túlgha bolghandyghynan habar beredi. Basqasha aitqanda, Oghyz qaghandy týrki halqyna Tәnirden jiberilgen payghambar dep tanugha bolady. Rashid ad-din Shynghys hannyng da osy Oghyz qaghannan kele jatqan Tәnir dinine moyynúsynghanyn jazady. Olay bolsa, búl týrkilerding úzaq ghasyrlar boyyna Oghyzdan qalghan Tәnir dinine moyynúsynyp, sol dinde bolghandyghyn kórsetedi.

Biz jogharyda Oghyz qaghannyng alghash ret rulyq, taypalyq jýielerdi toptastyryp, memleketti basqarudyng týrkilik jýiesin qalyptastyrghan túlgha bolghandyghyn aitqan bolatynbyz. Al, múnyng ózi osy rulyq, taypalyq jýielerding ydyramay saqtaluyn qamtamasyz etetin osy jýiemen sabaqtas әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerding qalyptasuyna mýmkindik berdi. Biz sondyqtan qazirge deyin qazaq arasynda ómir sýrip kele jatqan әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerding bastauy osy Oghyz qaghannan qalghan jәne olardyng barlyghynyng kiyelilik sipaty bar aita alamyz.  Búl Oghyz qaghannyng týrki tarihyndaghy orny qanshalyqty manyzdy bolghandyghyn kórsetedi.

Eger biz týrki tarihyndaghy úly memleketter tarihyna nazar salatyn bolsaq, týrki memleketterining sharyqtau shegine jetip, damuy da, qúldyrap, ydyrap, toz-toz bolyp, ózgelerge bodan boluy da osy rulyq, taypalyq jýielerding qanshalyqty óz qyzmetin dýrys-búrys atqaruymen baylanysty bolghandyghyn kóruimizge bolady. Mysaly, Alyp Ertongha, Móde qaghan, Bumyn qaghandar ózderi qúrghan handyqtaryn qalyptastyryp, olardy quatty memleketke ainaldyra aluy osy rulyq, taypalyq jýielerding qyzmetin óz dәrejesinde paydalana aluymen tikeley baylanysty boldy. Ol memleketterding ydyrap, kýirep, ózgelerge bodan boluy da osy rulyq, taypalyq jýielerding óz qyzmetin qajetti dengeyde atqara almauymen, ydyrap ketuimen tikeley balanysty boldy.

Týrik halyqtarynyng islam dinin qabyldauy týrikterding jana satygha kóteriluine yqpalyn tiygizdi. Týrikter arasynda ghylym men mәdeniyet jyldam qarqynmen damydy. Týrikter arasynan  jýzdegen ghalymdar shyqty. Olar ghylymnyng barlyq salasynda iri janalyqtardy dýniyege keltirdi. Búl jalpy islam mәdeniyeti men ghylymyna qosylghan qomaqty ýles bolghanymen, múnyng esesine týrik halqynyng mәdeniyeti men dәstýri kýn sanap óshe bastady. Ásirese, ruhani, mәdeny salada búl prosess óte jyldam jýrdi. Ol kezdegi týsinik boyynsha islam dinin qabyldau arab bolu degendi bildiretin. Mysaly, 728 jyly Búhara qalasynyng shonjarlary arabtardyng sol kezdegi Mauarannahrdaghy ókili Ashrasqa músylmandyq nasihattyng pәrmendiligi arqasynda kóptegen Týrkistandyqtardyng arab bolghandyghyn  habarlaydy.       Islam dinin qabyldaghan týrki halyqtary ózderining dәstýrli mәdeniyeti men әdet-ghúryp, salt-dәstýrinen ajyrap, tolyq parsylanugha bet aldy. Oghan dәleldi úzaqtan izdemey-aq, týrki ghúlamalary tarapynana jazylghan kitaptar ishinde XI-ghasyr ortasyna deyin birde-bir ne dini, ne ghylymi, ne әdeby shygharmanyng jazylmauynan kóruge bolady. Tek, Jýsip Balasaghúnidyng «Qútty bilik» atty enbegi týrik tilinde jazylghan alghashqy shygharma boldy. Odan  keyin Mahmud Qashqariyding «Diuan lughat at-Týrik» enbegi men Ahmed Yýgnekidyng «Ibat al-Haqa’iyq» atty enbekteri dýniyege keldi. Búl shygharmalardy týrki halyqtarynyng qauipti shepke jaqyndaghanyn bildiretin sol dәuir ziyalylarynyn  janayqayy dese bolady.

Týrki halyqtary ózining tilin, dәstýrli mәdeniyetin, әdet-ghúryp, salt-dәstýrin joghaltyp qoyghan joq. Solarmen birge, kóneden kele jatqan týrik memlekettigining qalyptasqan jýiesin de ózgertuge mәjbýr boldy. Oghan týrik halyqtarynyng ishki qoghamdyq qatynastaryn retteytin jýiening sharighat ýkimderimen almastyryluy tikeley yqpal etti. Búl birtindep týrkilik әdet-ghúryp, salt-dәstýrding qoldanystan shygharyluyna әkeldi. Kóneden kele jatqan nekelik qatynas ózgertilip, ekzogamdyq qatynastar  endogamdyq qatynaspen almastyryldy. Rulas, qandas adamdar arasyndaghy nekelik qatynastar osy kezge deyin saqtalyp kelgen rulyq, taypalyq jýielerding ydyrauyna әkeldi. Rulyq, taypalyq jýie týrki memlekettigining basshysy – handy osy rulyq, taypalyq jýie basshylary saylap qoyatyn. Han әrkezde memlekettik mәselelerdi osy ru, taypa basshylarymen kenese otyryp sheshetin jәne әr ru, taypa erikti әsker shygharyp, memleket qauipsizdigin qamtamasyz etuge tiyis bolatyn. Mysaly,  Týrgesh qaghanyna kelgen arab elshisinin  Týrgeshterding qaghanymen bolghan әngimeden  týrki memlekettigining jýiesin kóruge bolady. Ol oqigha  Yaquttyn  «Mudjam al-Buldan» atty shygharmasynda bylaysha bayandalady: «Qaghan meni shaqyryp alyp, - Saghan ne kerek? – dep súrady. Men, ony maqtay otyryp, onyng adasyp jýrgenin, islamdy qabyldau kerektigin aittym. Qaghan menen – «Islam degen ne?» – dedi. Men oghan islam dinining talaptary men qaghidalary turaly aittym. Sonymen birge, neni isteuge bolady, qay nәrseni isteuge tiym salynghany turaly әngimeledim. Oghan qosa dinning mindetteri men minәjat jasau joldaryn bayandadym. Odan keyin qaghan – «Músylmandar kimder?» - dep  súraq qoydy. Men «Olar qalalardyng halqy. Olardyng ishinde monshashylar, tiginshiler, etikshiler bar» - dep jauap berdim. Odan keyin Qaghan  maghan birneshe kýn kýte túrudy búiyrdy.   Birde qaghan  atqa otyryp, jolgha shyqty. Onyng qasyna әrqaysysynyn  qolynda tuy bar on kisi erip jýrdi. Ol maghan ózimen birge  jýruimdi talap etti. Kóp úzamay qalyng aghash qorshaghan tóbege jettik. Kýn shyghysymen, on kisining bireuine tudy kóterudi búiyrdy. Tu kóterilisimen, tudyn  astyna on myng kisi sap qúryp túra qaldy. Olardyng basshysy han aldyna shyqty... On tu kóterilgende basynan ayaghyna deyin qarulanghan jýz myng kisi dayyn túrdy». Osy qysqa ýzindining ózi týrkilik memlekettik jýiening qanday bolghandyghyn anghartady.

Islam dinin qabyldaghan týrkilerde rulyq, taypalyq jýie ydyraghan son, memleketti basqarudyng týrkilik jýiesi de ydyrady. Han biyligi búrynghyday býkil qogham ókilderi tikeley aralasa alatyn kollektivtik biylik jýiesi boludan qalyp, ornyna jeke biyleushining absoluttik biyligine negizdelgen, memleketti basqaru jýiesi keldi.     

Týrki dýniyesining basyna osynday auyr kezen  tughanda tarih sahnasyna Qoja Ahmet  Yasauy syndy úly túlgha shyqty. Ol sopylyq ilimdi týrkiler arasyna әkelu arqyly  islam dinindegi imannnyng әlsireuin toqtatyp, alghashqy qalpyna qayta keltirdi, jogharyda aitqanymyzday, Islamnyng bes paryzyn qabyl etip, qoghamdyq qatynastardy retteudi tolyghymen týrkining salt-dәstýrine berdi. Búl týrkining joghalghan dәstýrli mәdeniyeti men  tilin qayta  tiriltti.

Odan keyingi kezende rulyq, taypalyq jýieler qaytadan tolyghymen Joshy úlysynda qalpyna keltirilip, memleketti basqaru jýiesi týrkilik sipat aldy. Ru-taypalardyng basyna biylikke Yasauy jolynyng ókilderi keldi. Olar Allanyng atynan biylik jýrgizip, memlekette әdiletti qogham ornatty. Memlekettegi absoluttik biylik handa da, by de, qara halyqta da bolghan joq. Absoluttik tek – zangha-sharighatqa berildi. Sol kezendegi Joshy úlysynyng memlekettik jýiesining qúrylymyn bylaysha keskindeuge bolar edi: kerege qara halyq; uyq - ruhany jetekshileri-biyler; shanyraq – sayasy biylik iyesi-han. Osy jýieni 19 ghasyrda ómir sýrgen әri aqyn, әri batyr Mәdeli qoja Qanay datqagha aitqan óleninde bylaysha suretteydi:

Qanke osy jerde tuyp edim,

Saghan kelgen jaulardy quyp edim.

Shanraghyndy shayqaltpay ústaytúghyn,

Sen kerege bolghanda men uyq edim.

Búl óleng joldary bir jaghynan dәstýrli qazaq qoghamynyng jýiesin surettese, ekinshi jaghynan kóne týrkiden kele jatqan memlekettik jýieni dәl surettegenin kóremiz. Sonymen birge, kәdimgi qazaqtyng kiyiz ýiining tek ýy emes, týrkining kóneden kele jatqan memlekettik jýiesining simvoly ekendigine tandanbasqa bolmaydy. Joshy úlysyndaghy memlekettik jýiening búlaysha qalyptasuy ol memlekette eng әdiletti qoghamnyng ornauyna yqpal etti. Sondyqtan da Joshy úlysy Altyn Orda atandy. Osynday әdiletti qogham  ornatugha negiz bolyp, Joshy úlysyndaghy týrkilerding basynyng birguine arqau bolghan, kóne týrki mәdeniyeti men salt-dәstýrin qayta janghyrtqan Yasauy joly bolatyn.  Búl qazaq qoghamynyng әleumettik toptaryn aiqyndaytyn qara-qoja-tóre qazaq qariya sózining negizsiz emestigin kórsetedi. Sol sebepti búl jýieler kiyeli sanaldy. Alayda, Altyn Ordadaghy búl jýie absoluttik biylikti qoldaytyn Joshy úrpaqtaryna tiyimdi bolghan joq. Ózbek han qóaytys bolghan song onyng taghyna otyrghan Jәnibek han Yasauy jolynan bas tartyp,  islam dinining arab dәstýrshildigin negizge alghan baghytyn qabyl etti. Osylay ol absoluttik biylikke jetudi maqsat etti. Asan Qayghy bastaghan Yasauy joly ókinlderining kýresi nәtiyjesiz ayaqtaldy. Úzaq jyldargha sozylghan arpalystan keyin Altyn Orda memleketi tarihtan ketuge mәjbýr boldy. Odan keyigi kezende tarih sahnasyna shyqqan memleketter de, biyleushilerining absoluttik biylikke jetemiz dep, Yasauy jolynan bas tartuymen baylanysty boldy. 15 ghasyrdan bastap, arab dәstýrshildigin negizge alghan naqshbandiya tariqaty absoluttik biylikke úmtylghan biyleushilerding qolyndaghy qúralyna ainaldy. Naqshbandiya tariqatynyng Mauarannahrdaghy beldi ókili Qoja Ahrar «Men Shynghys han Yasasynyng kýlin kókke úshyramyn» Yasauy joly men týrki dәstýrine qarsy shyqty. Billeushiler tarapynan qoldau tapqan naqshbandiya tariqaty ókilderi týrkining kiyeli sanalghan әdet-ghúryp, salt-dәstýrlerining kiyelilik sipatynan ajyratu ýshin qoldan kelgenderining bәrin jasady. Nәtiyjesinde ruhany biylik pen sayasy biylikting kiyeliligi, rulyq, taypalyq jýielerding kiyeliligi turaly týsinikter halyq sanasynan shayylyp, Evraziya týrki memleketteri birinen song bir tarih sahnasynan ketti. Rulyq, taypalyq jýielerding ydyrauy memleketting týrkilik sipatyn joydy. Týrki memleketteri ózge imperiyalardyng qolastyna týsti. 

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz