(Últ azattyq kóterilisine 100 jyl)   

1916-jylghy Torghaydaghy últ azattyq kóterilisi әli kýnge el arasyna keng taraghan anyz tәrizdi. «Ár patsha tarihty óz ynghayyna qarap jazdyrady» degen erteden sóz qalghan. Kenes ókimeti de tarihty kommunistik iydeologiya negizine sýienip jazdyrdy. «Anyz» deytinim sol.  1916-jylghy últ azattyq kóterilisi turaly osy kýnge deyin jazylghan ghylymi, әdeby enbekterde sol marksizm iydeologiyasynyng salqyny osy kýnge deyin saqtalyp keledi.

Mәselen, ertedegi (1957-jyly) jazylghan «Qazaq SSR-i tarihynda» jәne basqa da biraz maqalalarda  1916-jylghy últ azattyq kóterilis Á.Jangeldin men A.Imanovtyng jetekshiligimen jýzege asty» degen sóilemmen bastalsa, әrisinde Lenin men Staliyn, Á.Jangeldin arqyly Torghaydaghy kóterilisshilerge qaru jetkizdi, qarjylay kómektesti» degenge әkep tireydi. Ras, múnday oqighalar  bolghan, biraq ol beride, Últ azattyq kóterilis ayaqtalghannan keyin bolghan edi. Al, «bolishevizm iydeyasyna» keletin bolsaq, bolishevikterding yqpaly 1916-jylgha deyin Qazaq jeri týgili, Reseyding ózine keng tarap bolmaghan kez bolatyn.

1916-jylghy Últ azattyq kóterilis Kenes túsynda birtalay zerttelgenimen,    uaqighalardyng jyly, aiy, kýnin bolghan retin tabu qiyn eken. Men Torghayda bolghan Últ azattyq kóterilis turaly jazylghandardy oqyp otyryp, osynday qortyndygha keldim. Árkim hal -qadirinshe әrtýrli jazghan, bireui Ýrpek Doghal shayqasymen shektelse, bireui tek Torghayda bolghan aiqasty aityp ketedi. Áyteuir, negizgi basty keyipkeri – A.Imanov. Al, 1916-jylghy Últ azattyq kóterilisting uaqighalaryn aiy kýnimen tizbektep, naqty aityp beretin maqalalar, estelikter joqtyng qasy eken.  1932-33-jyly jazushylar B.Maylin men Gh.Mýsirepov kóterilis turaly derekter jinamaq bolyp, Amangeldi  audanyna barghanda, « kóteriliske qatystym» dep, audanda «bedel» alyp jýrgen,  biraq sol oqighalardy naqty bilmeytin adamdardy kezdestirgenin aitqan.

(surette  jylghy Últ azattyq kóterilisine qatysushylardyng jazalaushy otryadtarymen shayqasqan jerleri kórsetilgen).

Al, shyntuaytynda, Torghaydaghy kóterilis «bolishevikterding yqpalymen emes», halyqtyng yrqymen, ishterine syimay ketken ashu- yzasynan tuyndaghan naghyz últtyq kóterilis edi. Óitkeni,  1916-jylghy 25-mausymdaghy patsha ýkiminin  19-43-jas aralyghyndaghy erkekterdi okop qazu júmystaryna alynsyn» degen ukazy el arasynda ýlken qobalju tughyzdy.  Sol jyly shilde aiynda  osy mәselemen gubernator Eversmannyn  Torghaygha arnayy kelgende  uezde ýlken dýrbeleng boldy. Gubernator Eversman, uezd bastyghy Garf qatysqan búl jiyngha  on ýsh bolystan ókilder qatysqan. Onyng ishinde arghynnan Á.Imanqúlov, naymannan Esmaghanbet, qypshaqtan A.Imanov qatysqan. Osy jinalysta sóz alghan A.Imanov «1843 jyly Nikolay 1 «qazaqtan әskerge adam almaytyndyghy  jóninde qoy terisine jazyp sóz bergenin, qazaqtyng búl soghysqa qatysy joq ekenin, qazaq azamattaryn ajalgha aidaugha qarsy ekenin bildiredi.

Amangeldining gubernatorgha aitqan osy sózi el arasyna qazir de tarap ketti. Halyqqa demeu berdi. «Oybay-au, kezinde aq patsha qoy terisine jazyp, «qazaqtan soldat almaymyz» dep ant bergen eken ghoy» degen sóz, okop qazu júmysyna baratyndardyng tizimine ilikken qúrymday qara qazaqtyng kóniline su sepkenmen birdey boldy. Qalyng qazaqtyn  «Soldatqa barmaymyz. Ne bolsa da tughan topyraghymyzda ólemiz» dep, kóteriliske jappay beyim boluynyng sebebi sol edi. Oghan el arasyndaghy kózi ashyq, bedeldi adamdardyng da yqpaly, úiymdastyrushylyghy sep  boldy.

A.Imanovtyng esimi osy uezd ortalyghynda, sottarda  bolghan dauly isterimen búrynnan da el arasyna keninen tanys edi. Amangeldi Imanov jәne ony qoldaghan H.Tokiyn, O.Tynymov, Q.Qaydosov, Á.Janbosynov, O.Sholaqúly  tәrizdi el jaqsylarynyng qoldauymen Amangeldi qyrkýiek aiynyng ayaghyna qaray jiyrma myngha tayau jasaq qúryp ýlgerdi. Qostanaydan, Kókshetaudan, Aqmoladan, Jezqazghannnan kóterilisshilerge qosylghan adamdar boldy. Torghay uezining ortalyghynan on bes, jiyrma shaqyrym jerde ornalasqan Shúbalan, Shegen auyldary tútasymen derlik kóterilisshilerge qosyldy. Biraq, A.Imanov bastaghan kóterilisshiler sany Kenes kezindegi «Qazaq SSR tarihy», «Qazaqstan tarihynda» jazylyp jýrgendey  50-60-myng bolghan joq. Óitkeni, onday әskerdi ústaytynday Amangeldide de, uezd halqynda da shama, mýmkindik bolghan joq. Qyrkýiek aiynda  bolystyng ókilderi jinalghan jiynda әskerding sardary bolyp A.Imanov saylansa, alty bolys qypshaqtardyng ortasynan Ábdighapar Janbosynov han bolyp, alty bolys arghynnyng ókili retinde Ospan Sholaqúly han bolyp saylanady.  Kóterilis handary Á.Janbosynov pen O.Sholaqúly әskerding tamaqtaryn, әbzel jabdyqtaryn qamtamasyz etudi osy on ýsh bolysqa mindetteydi.

23-qazanda kóterilisshiler Torghaydy qorshaghan kýni, olardyng qarasy shamamen 30 mynday bolghan. Amangeldi Imanov sol kýni Torghaygha Qaydauyl bolystyghy (Torghaydyng soltýstik shyghysy) jaghynan on bes mynday jasaqpen kelgen kórinedi. On bes mynday Ospan Sholaqúly bastaghan kóterilisshiler jasaghy ózenning uezd ortalyghynyng ontýstigin, shyghysy, batysy jәne soltýstik beti jaghynan qorshaghan.

Erterektegi bir tarihshy «Kóterilisshiler Torghaydy 27 kýn qorshaghan» dese, ekinshi kitapta («Batyrdyng biyik túlghasy») Torghaygha qorshau on shaqty kýnge sozylghanyn aitady. Kóterilisshiler kenesinin  (Ábdighapar han, Ospan han, Amangeldi sardar jәne t.b.) sheshimimen Torghaygha shabuyl 6-qarashada bastalghan. Biraq, qala bekinis myqty bolghan (pulemetpen shabuylshylardy qyrghyngha úshyratqan, sonday aq, qala túrghyndary da kóterilisshilerge qarsy belsendilik kórsetken). Sóitip, kóterilisshiler qalany kýnimen, týnimen shabuyldap, ala almaghasyn keyin sheginedi. «Lavrentievting әskeri kele jatyr» degen habar da sol kezde jetedi.

«Torghay on shaqty kýn qorshauda boldy» degen neghúrlym shyndyqqa sayady. Óitkeni, kóterilisshilerding jinala bastaghan sәtinen bastap, uez bastyghy Garf gubernator Eversmangha jedel telegramma bergen. Eversman telegramma jetken kýni general Lavrentiev bastaghan garnizongha «Torghaygha jedel jetip, kóterilisshilerdi jazalau» turaly búiryq beredi. Lavrentievting qaramaghynda 3 myng soldat, kazaktardyng atty otryadtary, zenbirekter, pulemetter bolghan. Lavrenitevting әskeri kóterilisshilerdi jazalau ýshin Torghaygha  ýsh baghytta: soltýstik batystaghy «Noghay jolymen», batystaghy Bestau, Shiyli jolymen jәne Yrghyz jolymen bet alady.

Sardar Amangeldi Imanov bastaghan kóterilisshilerding bir tobymen Noghay jolymen Torghaygha qaray kele jatqan Turgenevting jazalaushy otryadymen kezdesu ýshin Tatyr kólindegi qopany tandaydy. A.Imanovtyng mergenderi Tatyr qopasyna bekingen kezde jazalaushy otryad Qyzbelden beri asqan edi.

Tatyrdaghy shayqasta jazalaushylar jaghynan bir ofiyser, on bir soldat óledi. Kóterilisshilerding de tarapynan qaza bolghandar boldy. Amangeldilikter búl joly birneshe vintovka, biraz oq dәri qolgha týsirgen.

Yrghyz jolymen Torghaygha bet alghan jazalaushy qaruly otryad Tosyn boyynda bekingen kóterilisshilerdi jazalaudy maqsat tútqan. Qaruly әskermen Ospan hannyng jasaqtary Aqshyghanaqta (Aqshyghanaq shayqasy turaly keybir tarihy enbekterde qysqa ghana  atalghan) kezdesip, az ghana uaqyt aiqasqan. Kóterilisshiler kózden tasa bolghannan keyin, atty kazaktar qysqy ýiler men kiyiz ýilerdi de órtegen.  Kelesi qysqa shayqastar Ospan hannyng tuystarynyng qonysy Týiemoynaq pen Tonqaymada bolghan. Patsha әskeri osy jerde beybit eldi qynaday qyrghan kórinedi. Tonqayma Tosyn qúmynyng ortasynda. Erte kezdegi qariyalar Tonqaymadaghy shayqas kezinde patsha әskery otryadynyng zenbirekterining oqtary qúmda jarylmay qalyp, kóterilisshi jasaqtarynyn  jazalaushylardyng ýsterinen qylysh oinatqan kezderin de  aytyp otyratyn edi.

Sóitip, Yrghyz jolymen jýrgen jazalaushy әsker az shyghynmen Torghaygha jetedi.

Uez bastyghy Garftan  Lavrentiev jalpy jaghdaymen tanysady. Garf «Ár ýiden bir adamnan bir adamnan kóteriliske qatysqan jaghdayda, kóterilisshilerding jalpy sany  20 myng boluy mýmkin» deydi. General kóterilisshilerding sany, basshylary, olardyng qonysy men jaylaularyn súrastyryp, tanysady. Sodan keyin, Lavrentiev polkovnik Turgenev basqarghan  600 soldaty bar, múzday qarulanghan otryadty Batpaqqara baghytymen jiberedi. Búl  1916-jyldyng jeltoqsany kezi.

Batpaqqara audanynda  Turgenevting әskeri Qúmkeshu, Kýiik, Shoshqaly qopalarynda kóterilisshilerding aitarlyqtay qarsylyqtaryna kez boldy. Amangeldinin  160 mergeni soldattardyng birazyn múrttay úshyrdy. Eki jaqtanda qyrghyn boldy. Biraz shyghynmen Turgenevting soldattary atty kazaktary bar , shanalylary bar, Amangeldinin  shtaby túrghan Ýrpekke bet aldy. Maqsattary – kóterilisshilerding kózin mýldem jong, elin qyru. Últ azattyq kóterilisining eng bir auyr da, qandy shayqasy osy Doghal -Ýrpekte boldy. Patsha otryadynda  soldat, birneshe zenbirek, pulemetter bolypty. Al, keybir derekter boyynsha A.Imanovtyng qol astynda 2 myng adam bolghan desedi. Soghan deyingi Qúmkeshu, Kýiik, Shoshqaly qopasyndaghy shayqastarynda tuystary, bauyrlary qaza bolghan, sol ýshin jazalaushylargha qany qatyp, kek aludy armandaghan  kóterilisshiler kóp edi.

1986-jyly «Qazaqstan» baspasynan shyqqan «Batyrdyng biyik túlghasy» atty kitap bar edi, sonyng 16-betinde «Qazaqstandaghy últ -azattyq kóterilisi tútas alghanda 1916-jyldyng ayaghyna qaray jeniliske úshyrady» dep jazylghan.

Kerisinshe, býgingi ótken uaqyt tarazysyna salyp, bagha bersek, Doghal -Ýrpek shayqasy sol kek qaytarudyng shayqasy boldy desek, artyq bolmas. IYә, Doghal -Ýrpek shayqasy- Erlerding Eli ýshin shayqasy, Elining keleshegi ýshin shayqasy edi.

Sodanda búl aiqas Últ-azattyq kóterilisine qatysushy jauyngerlerding jenisimen ayaqtaldy. Turgenevting jazalaushy otryady qansyrap, kýshi azayghasyn Qostanaygha aman sau jetudi oilap, keyin shegindi. Biraq, olar joldaghy eldi qan qaqsatyp bara jatty. Mening  búdan búrynyraq  jazylghan «Tatyr men Ýrpek arasy» atty óleng hikayatymda osy songhy shayqasqa arnalghan «Doghal -Ýrpek» atty qysqa óleng bar edi.

Ol:

«Doghal -Ýrpek shayqasy,

Aq pen Erlerding aiqasy.

Zenbirekterding gýrsili,

Vintovkanyng dýrsili.

Myltyqtardyng týtini,

Sadaqtardyng zuyly,

Soldat pen sarbaz aiqasyp,

Qylyshtardyng shanqyly,

Soldattar boldy ker qashqan.

Kýrkirep ketti qara aspan.

Bәri boldy!

Jendi bәribir sarbazdar,

Erlik pen namystan jaralghan!»   dep ayaqtalatyn. 1916-jylghy orghaydaghy Últ- azattyq kóterilisi 17-jylghy Reseydegi aqpan aiyndaghy revolusiya  men patshanyng taqtan taydyryluyna deyin, osynday rettegi  tarihy oqighalarmen ayaqtalyp edi.

Júmat ÁNESÚLY 

Abai.kz