Elimizdegi osy jylghy sayasy kelensiz jaghdaylardyng negizgi sebepterining biri qazaq halqynyng ruhany әlemine shabuyl jasau, dәstýrli mәdeniyetti taban asty etuge tyrysu prosesteri.

Memleket qúraushy últtyng ruhany tabighatyn elemeu, dәstýri men saltyna balta shabugha tyrysu qanday memleket bolmasyn baq-bereke әkelmesi anyq. Elimizdegi din salasyn saraptap kórelik. Songhy kezderi elimizding Diny basqarmasynyng ýni әlsirep bara jatqany shyndyq. Biraq, osy olqylyq ýshin dәstýrli dindarlardy kinәlau әbestik tәrizdi. Tarazany teng qarastyratyn bolsaq, din aghymdary arasynda da lobbiy,óz mýddelerin "tyqpalau" әdisteri qalyptasqan. Osy "lobbi" mәselesi boyynsha bizding Hanafittik ústanym kósh-keruen qalyp qoyghan.

Men óz basym, din mәselesimen kәsiby ainalaspasam da, syrt kóz saraptama jasap, din ókilderimen oqtyn-oqtyn habarlasyp jýremin. Songhy kezderi mynaday tendensiya payda boldy, diny ústanymy qazaqqa jaqyn, Orta Aziya, Qazaqstanda diny sauat alghan imamdar QMDB-dan quylyp jatyr. Onyng arghy jaghynda mýddeler toghysy túr. Qay baghyttyng mýddesi ekendigi beseneden belgili. Búl da ýlken problema.

Joghary jaqta basqa diny aghymdardyng mýddeleri "shegelenip" tastalghan degen pikir de joq emes, halyq arasynda. Osy sendi qalay búzugha bolady? Búl mәseleni memleket, qogham bolyp birlese sheshu kerek.

Mening oiymsha, Din mәselesin keshendi týrde sheshetin uaqyt jetken tәrizdi.

1. Din Komiytetining qúzyryn keneytip, qaytadan Agenttik qúru qajet.

2. Elimizde dәstýrli din mәselesin keshendi oqytatyn Orta Aziyalyq dәstýrli Din jәne mәdeniyet uniyversiytetin qúru qajet. Ol jerge dәstýrli din baghytyndaghy teolog, din teoretikterin, óz elimizdegi praktikterdi jii qajet.

3. QMDB-nyng qúzyretin arttyra otyryp, qogham men din instituttarynyng arasyndaghy baylanysty kýsheytu kerek.

4. QMDB-nyng janynda Qoghamdyq kenes qúryp, onyng qúramyna belgili qogham qayratkerlerin, sayasattanushy, әleumettanushylardy kirgizu manyzdy.

5. Jer-jerdegi meshitterdegi uaghyzdardyng mәn-jayyn, mazmúnyn júrtshylyq bolyp saraptama, baqylau jasau qajet.

6. Mektepte, bala baqshalarda dәstýrli din negizderin engizu ózekti. Búl óte manyzdy, óitkeni bala kezinen dәstýrli islamnyng ne ekendigin biletin jetkinshek, basqa baghyttyng elegine týspeydi.

7. Din men mәdeniyet egiz úghym, qazaqtyng dәstýrli mәdeniyetin elimizde tórge shygharu tetikterin jasau qajet.

E. Sairov, sayasattanushy

Abai.kz