«ADAY KÓTERILISI» kezinde qyrylghan qazaqtyng sany belgisiz

Qazaq dalasyndaghy erkindik pen azattyqty ansaghan kóterilisterding biri jәne biregeyi «Aday kóterilisi» degen ataumen belgili. Kenestik kezden qalghan jútang statistikalyq derekterdi saralasaq, 1926-1939 jyldar aralyghynda qazaq dalasyn sharpyghan «qyzyl órttin» saldarynan halyq sany kýrt qúldyraghan. Búl - sol kezdegi qaharly Kenes ýkimetining qoldanghan jymysqy sayasatynyng «jemisi».

Babadan qalghan en dalasyn erkin kezgen qa­-zaq ýshin otyryqshylyqqa jeteley­tin kolhozdastyru zany tóbeden týsken jaymen teng boldy. Aldyndaghy azyn-aulaq malyna qarap, ertenin onay boljap ýirengen dala halqyna baryn ortagha salyp, ortaq etu sanagha syimaytyn, aqyldan alys úghym edi. Ishte tútanghan osynday qarsylyqtyng sony qazaq azamattaryn bas kóteruge, otarshylargha qarsy әreket etuge mәjbýr etti.

«ADAY KÓTERILISI» kezinde qyrylghan qazaqtyng sany belgisiz

Qazaq dalasyndaghy erkindik pen azattyqty ansaghan kóterilisterding biri jәne biregeyi «Aday kóterilisi» degen ataumen belgili. Kenestik kezden qalghan jútang statistikalyq derekterdi saralasaq, 1926-1939 jyldar aralyghynda qazaq dalasyn sharpyghan «qyzyl órttin» saldarynan halyq sany kýrt qúldyraghan. Búl - sol kezdegi qaharly Kenes ýkimetining qoldanghan jymysqy sayasatynyng «jemisi».

Babadan qalghan en dalasyn erkin kezgen qa­-zaq ýshin otyryqshylyqqa jeteley­tin kolhozdastyru zany tóbeden týsken jaymen teng boldy. Aldyndaghy azyn-aulaq malyna qarap, ertenin onay boljap ýirengen dala halqyna baryn ortagha salyp, ortaq etu sanagha syimaytyn, aqyldan alys úghym edi. Ishte tútanghan osynday qarsylyqtyng sony qazaq azamattaryn bas kóteruge, otarshylargha qarsy әreket etuge mәjbýr etti.

Býgingi tyrbang tirligin tauday etip, ótkendi óshiruge yntaly qazirgi Qazaqstannyng biyligi sonau jyldardaghy qandy qyr­ghynnyng sebepterin ashyp, últ­tyng otarlyq sanasyn tazalaugha talpynys tanytpauy qynjyltady. Tarih qoynauynan tam-túmdap jetken derekter kónil kónshiterlik bolmasa da, biz qazaq dalasynda bolghan ataqty «Aday kóterilisine» qatysty taqyrypty janghyrtudy jón sanadyq. Ayta keteyik, biz akademiyalyq tarihpen ainalysyp jýrgen ghalymdarmen talasa almaymyz. Kerisinshe, olardyng qazaq dalasynda bolghan kóte­rilisterge qatysty aitary bolsa, ony júrt sanasyna jetkizuge qúshtarmyz.

Sonymen, «Aday kóteri­lisi» - ótken ghasyrdyng 30-shy jyly Qazaqstanda bolghan eng ýlken kóterilisterding biri. Elimizding soltýstik batysynda oryn alghan búl kóterilisting teketiresi úzaqqa sozylyp, qazirgi Aqtóbe, Qostanay jәne Qyzylorda aimaqtaryn qamtydy. «Aday kóterilisinin» ne­gizgi oshaghy Aqtóbe okrugi­ning Yrghyz audanynda tútanady. Jogharydan jetken kolhozdastyru búiryghyna narazy halyqtyng ishinen az ghana ua­qyt­tyng ishinde jasaqtalghan alty otryad qúryldy.

Ár otryadty han bolyp saylanghan Qanaev Ayjarqyn, Ba­yymbetov Júmaghazy, Samatov Múqantay, Satybaldin Isatay, Dosov Aqmyrza, Núrlybaev Tý­menbay jәne basqa azamattar basqardy. Búl jasaq, negizinen, Qostanay okrugining Jetiqara audanynyng ontýstigine shoghyrlanady. Bastapqy kezde bolishe­vikter jasaqtyng әreketin syrt­tay baqylap, qadaghalaumen bolady, biylikpen birden kiykil­jinge barmaydy. Halyq aldynda óz oilary men qalaularyn aitugha úmtylghan jasaq mýshele­rining әreketinen týk shyqpaydy. Se­be­bi, әr jerde óz adamdaryn saqaday say etip ornalastyrghan OPGU (keyingi KGB jәne KNB) na­razy topty el aldyna shygharmaudyng týrli tәsil­derin jasap baghady.

1930 jyldyng 25 aqpanynan bastap, kolhozdastyrugha qarsy tolqyghan halyqtyng narazylyghyn 8 nauryz kýngi Yrghyz audanyndaghy joyqyn soghys ýdete týsti. Ashynghan kóterilisshiler auyldaghy selisovet ýiin qiratyp, ondaghy qújattardyng kózin joyady. Birtindep búl kóterilis­shilerge ózge audandardaghy narazylar qosylyp, barlyghy Yr­ghyz audanyna jinala bastaydy. Qoldaryna asha, balta, kýrek, ketpen ústaghan qara halyqty OPGU-ding myltyghy da ses­ken­dire almaydy.

Vintovka, pulemetpen qarulanghan bolishevikter otryady men kóterilisshiler arasyndaghy qanqúily shayqas 14-15 nauryz kýnderi bolady. Osy kezge deyin shitti jәne qúsmyltyqtan ózge qaruy bolmaghan kóterilis­shi­lerdi OPGU-ding otryady bir sәtke sheginuge mәjbýr etedi. Biraq segiz divizion qyzyl әsker kóterilisshi sarbazdardan qatty toytarys alady.

Kenestik iydeologiyanyng sarynyn kýittegen tarihshylardyng kezinde kóterilisshilerding jeni­sin kemsitip kórsetuge ty­rysqa­ny kóptegen enbekterden kóri­nedi. Mәselen, bir kitap­ta «kó­terilisting alghashqy aptasynda, yaghny 20 nauryz kýni qyzyl әs­kerler Ayjarqyn han men M.Sa­matovtyng otryadyn tas-tal­qan etti», - dep jazylghan.

Rasynda oqigha solay órbui mýmkin. Biraq «tas-talqannyn» tasasynda qangha bókken qazaqtyng taghdyry aitylmaghan son, ol tarihty shynayy jazba dep qabyldaugha bolmaydy. Osy kýni Ayjarqyn han qaza tauyp, M.Samatov qorshaudan shygha almay, qolgha týsedi. 23 nauryz kýngi shayqasta kóterilisti bastaghan IY.Satybaldin qaza tabady. IY.Satybaldinning otryady Qaraqúmgha qaray oiysyp, Aral tenizining soltýstigin betke alady. 26 nauryzda A.Dosovtyng otryady kýshi basym әskermen shayqasyp, jauyna qarusyz úmtylghan 100 jigiti pulemetting oghyna úshady, 150-den astamy jaraqat alady.

Baqayshaghyna deyin qarulanghan 300 adamdyq otryadty bastaghan qyzyl komandirler Gushiyn, Siydelinikov jәne Petin Qaraqúmda bas kótergen, qoldarynda qaruy joq qaymana qazaqty pulemetpen qoysha qyrady. Kezikken aauyldardaghy bala-shaghany, kәri-jasty qyryp ketip otyrady.

Sәuirding jetisi kýni ýsh baghytta shabuyldaghan qyzyl әs­ker­ge joyqyn toytarys bergen qazaqtar Petin otryadynyng ký­lin kókke úshyrady. Gushiyn­ning otryady bastaghan kolonnany osy kýni keri sheginuge mәjbýr­legen kóterilisshilerding qarqyny Siydelinikov otryadyn da yqtyrady. Olay deytinimiz, 9 sә­uir kýn­gi alapat qarsylyqqa tótep bere almaytynyn týsingen Siydeliniy­kovting otryady qaqtyghys bastalmay jatyp, keri qa­shady. Qarusyz toptyng múnshalyqty arynyna shydamaghan qy­zyl otryadtyng basshylary ortalyqtan qosymsha kýsh súraydy.

Jaghdaydyng ushyghyp bara jatqanyn sezgen Orta Aziya әskery komandovaniyesining basshylyghy kóterilis oshaqtaryna 700 qylyshty sarbaz, 30 pulemet, birneshe zenbirek jәne bombalaushy samolet jiberedi. Al kóterilisshiler ózderining qorghanys beketterin Torghay men Qarsaqbayda ornatady. Aqyry, te­ketires aiqasta kóterilis­shi­lerdi jene almaghan qyzyldar sәuir aiynyng sonynda olardy beybit kelisimge keluge shaqyrady. Qyzyldar jaghynan Áliby Jangeldin bastaghan ýkimettik komissiyamen kezdesuge kóteri­lis­shiler tarapynan J.Bayymbetov, D.Qaraev, A.Aymenov Qaraqúmgha keledi. Elin, jerin, mal-janyn qorghauda eshteneden qaymyqpaghan toptyng biylikke qoyghan talaptary tómendegishe bolady:

1. Zansyz tәrkilengen maldardy halyqqa qaytaru.

2. Ar bostandyghyn saqtau. Meshitterdi elge qaytaru jәne adamdardyng nanym-senimderine aralaspau.

3. Tәrkileudi toqtatatyn dekret shygharyp, onyng oryndaluyn qadaghalau.

4. Kýshtep qolhozdasty­rudy toqtatu.

5. Auyl-aymaqtardaghy jasandy «taptyq kýres» jýrgizudi toqtatu. Sonday-aq eldegi ishki mәselelerdi sheshu tetigin «ókilderdin» emes, auyl jinalystarynyng enshisine beru.

6. Salyq somasy mal basy sanymen eseptelip, malshylardan nan salyghyn alu tәjiriybesin dogharu.

Osy talaptary oryndalghan jaghdayda ghana kóterilisshiler qaqtyghysty toqtatatyndyqtaryn aitady. Áliby Jangeldin barlyq kóteriliske qatysqan­dar­gha amnistiya jariyalatugha uәde beredi. Osyghan sengen kóte­ri­lisshiler 1930 jyldyng 30 sәui­rinde qarularyn ótkize bastaydy. Biraq qyzyldar ózderi bergen uәdesin oryndamaydy. Kó­terilisshiler 3-4 mamyrda qa­rularyn tolyq ótkizip bolghan shaqta, OPGU otryady kóte­ri­lis­ting jetekshileri men belsen­dilerin tútqyngha alady. Anyraghan auyldar bayaghy taz qalpyna týsip, kýshtep qolhozdastyrudyng qúrbanyna ainalady. Jalpy, Qazaqstanda saqtal­ghan derekterde «Aday kóte­rilisi» ke­zinde qyrylghan qazaqtyng sany kýni býginge deyin anyqtalmaghan.

Qazaq tarihyndaghy osynday iri kóterilisting biri 1931 jyldyng kóktemin­de Manghyshlaqta búrq etedi. Kýshtep újymdastyru sayasatyna narazylyq tanytqan osy aimaqtyng tabyn, aday rularynyng adamdary Týrikmenstan, Qara­qal­paq, tipti Kavkazgha qaray auady. Qa­zaqtardy alghan baghytynan toqtatpaq bolghan әskerlermen Tabyn Manghyshlaq audanynyng 60 payyzyn qamtyghan qaruly qaqtyghys tuyndaydy. Kó­te­ri­lis­shiler Fort-Aleksandrovty alugha әre­ket jasap, kóptegen auyldyq kenes­terdi qiratady. Kóterilisti basugha OPGU otryadtary, on ýsh jayau әsker polki júmyldyrylady. Osy jyldyng tamyz-qyrkýiek ailarynda aday, tabyn sarbazdarynyng kóbi keskilesken shayqastar kezinde oqqa úshyp, jýzdegen kó­terilisshi tútqyngha týsedi. Narazy top­tyng ýlken bir bóligi Týrikmenstan, Au­ghanstan, Iran elderine ketuge mәjbýr bolady.

Sonymen, 1929-1931 jyldarda Qa­zaq­stannyng әrtýrli aimaqtarynda bolghan kóterilister týgeldey jenilis tap­ty. Búghan eng basty sebep - halyqtyng qarusyzdyghy men әskery talapqa say úiymdastyrylmaghandyghy edi. Sonday-aq kóterilis qarqynyn qaytarugha asharshylyqtyng da әseri boldy. Ash-jalanash halyq soghysugha qauqarsyz bolyp, bas saughalap shetel asty.

Sәikestigi dýdәmәl derekterge qaraghanda, 1931-1932 jyldary Qazaqstannan 1 mln.30 myng adam jer aughan bolsa, olardyng nebary 414 myny eline qayta oraldy. Al 616 myng adam keri qaytpaghan, 200 mynnan astamy Qytay, Mongholiya, Aughanstan, Iran jәne Týrkiyagha ketti.

«OPGU» derekteri boyynsha, 1929 jyly Qazaqstanda 350 myng adamnyng basyn qúraghan 31 kóterilisshiler otryady bolghan. Demografiyalyq apattyng taghy bir kórinisi dep, osy jyldardaghy qazaq jastarynyng san jaghynan azangyn aita ketu kerek. Mәselen, 19 jasqa tolmaghan qazaq jastarynyng sany 6,2 payyz bolsa, 1939 jylghy halyq sanaghynda búl kór­setkish 2,7 payyz tómendegen. Sonymen qatar osy uaqyttaghy qazaqtyng óz jerindegi ýles sany 1926-39 jyldary 20,7 payyz azayghan.

Ókinishke qaray, әli kýnge deyin osy jyldarghy nәubetti keshendi zertteu jóninde memlekettik baghdarlama jasalmady. Reseyding múraghattarynda jatqan kóptegen qújattargha osy kýnge deyin qo­lymyz jeter emes. Esesine biz Astana salyp jatqan «alyp» elmiz, bizdi býtkil dýnie jýzi «biledi». Biraq biz ózimizding osydan jýz jylgha tolar-tolmas búryn­ghy tarihymyzdy bilmeymiz...

Meruert

HUSAINOVA,

KÓZKÓRGEN

«Ýkimet maldy ortagha jinap, barlyghyn ortaq etip, kolhozdastyrady degendi estip, auyldyng azamattary narazylyqtaryn bildirmekke bel bayladyq. Óz ortamyzdan Boqmash degen shaldy han etip sayladyq. Eki mynnan astam adam kәdimgi qoy qyrqatyn qayshyny úzyn tayaqtardyng basyna symmen, jippen baylap, qo­lymyzgha qaru etip aldyq. Onan ózge asha, oraq siyaqty «qarulardan» basqa shitti myltyq ilude bireude ghana kezdesedi.

Shekti jerinen úiymdasqan bizding topty kóp úzamay-aq OPGU otryadtary tútqyngha aldy. Tútqyndalghandardy týrmege qamady. Ol kezdegi týrme - syrtynan birneshe ret arqanmen baylap tastalghan kәdimgi kiyiz ýi. Álden uaqytta attandaghan dauystar shyghyp, syrtta u-shu bolyp ketti. OPGU adamdarymen halyq arasynda oryn alghan osy qaqtyghysta tógilgen qanda esep joq. Tiridey qolgha týskenderdi toghytyp, bir kiyiz ýige qamap, syrtynan ot qoyyp, shyjghyrta jaghyp jatty. Al gýrsildey atylghan oqqa úshqandary qanshama. Onyng ishinde shyrylday jylaghan nәreste de bar, anyraghan analar da bar...

Sart-súrt qimyldaghan әldekimder bizdi qamaudan shygharyp, jayaulatyp alyp ketti. Qazirgi Saghyz stansiyasynan ótip, Qúlsarygha qaray aidady. Jol boyy bizding kózimizshe on-on bes adamdy myltyqpen jayratyp salghanyn kórgen son, búl aidaudan aman shyqpaspyn dep oiladym. Atyraugha jetkende topty ekige bólip, biz sonda qaldyq. Al ekinshi toptyng jaghdayy sol kýii belgisiz bolyp qaldy... Múnan keyingi qughyndaudyng qúqayy men san qily jaghdaylardy eske aludyng ózi jýrekke salmaq týsiredi. Tek sol kezderdegi,odan keyingi qoldan jasalghan súmdyq sayasattardyng saldarynan qazaqtyng jazyqsyz tógilgen qany osy kýnge deyin kóz aldymnan ketpeydi...».

Jazushy Qúral TOQMYRZANYNG «Aday» kóterilisine qatysqan Qabylan Qalekenovten jazyp alghan derekterinen.

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti, № 26 (63) 30 mausym 2010 j.