Qazaqtyn  arghy-bergi tarihynda  últ ýshin qyzmet qylghan,   halqynyng azattyghy ýshin,  ózgemen terezesi teng boluy ýshin  jany men  malyn pida  qylghan qayratkerler az emes.  Alash balasynyng azattyq alghanynyng 25 jyldyghy men  1916 jylghy  Últ-azattyq  qozghalysynyng 100 jyldyghy qarsanynda  sol últ  ýshin  enbek  qylghan  arystar ómirine, arttarynda  qaldyrghan múralaryna   ýnilip qon ómir  talaby tәrizdi sezilgen. Onyng ýstine Alashorda ýkimetinin  basshysy Álihan Bókeyhannyng tughanyna da  biyl 150 jyl tolypty. Demek,  últ qayratkerlerining esti sózderin bir jinaqqa toptastyrmaq  niyetimiz de osynau atauly oqighalarmen sәikes kelui tegin emes. Ashyghyn aitar bolsaq,  últ  tarihynda  airyqsha  oryn alatyn  oqighalardyng mereytoyly  jylynda alash qayratkerlerining asyl  sózderin  jinaqtaudy arnayy qolgha aldyq. Óitkeni, esil erlerdi eske aluda memleketting atqarar  júmysy bir bólek te,  azamattardyng qylar enbegi bir  bólek. Endeshe, «Alash aitqan asyl sóz» atty kitapty qúrastyru kezinde osy boryshymyzdy sezindik. Ári  búl  mereytoylargha arnaghan tartu-taralghymyz bolsyn dedik.

Negizi qazaqtyn  tarihynda  artyna  úlaghatty sóz,  ghibratty  ónege  qaldyrghan  qayratkerler az emes. Eski dәuirdegi  Túmar patshayymgha,  Ghún patshasy Móde tәnirqútyna telinetin sózder men ghibratty әngimeler,  Kóktýrikting kósemderi  Bilge men Kýlteginnin, Tonykók abyzdyn  tasqa qashap qaldyrghan  ósiyetteri tek mәdeniy-әdeby hәm tarihy múra ghana emes, memlekettilikting negizderin  sipattaghan  astarly úghymdar edi.  Olardy,  odan  bergi  Shynghystyn, Áz Jәnibektin,  Tәuke, Abylay zamanynyng abyzdary, jyraulary,  biyleri,  kósemderi men sheshenderi qaldyrghan qanatty sózder de talay әngimege arqau,  talay  kitapqa  jýk  bolar edi. Biz olardyng barlyghyn  jinap-terudi  múrat tútpadyq. Biz tek HH ghasyrdyn  basynda qazaqtyng ghana emes, bauyrlas týrki halyqtarynyng ómirinde ózindik iz qaldyrghan alash qayratkerlerining esti  sózderin  jinaqtadyq. Álihan  Bókeyhannan bastap Smaghúl Sәduaqasúlyna deyingi alash arystarynyng asyl sózderin  jinadyq.  Áriyne,  barlyq alash qayratkerlerining aitqandaryn, jazghan-syzghandaryn  jinaqtay almaghanymyz anyq. Óitkeni,  shan  basqan múraghattarda jatqan әli biraz derek bizge ashylghan joq.  Odan son,  artyna   jaqsy sóz qaldyrudy  emes,  ghibratty is qaldyrudy ansaghan azamattar da ótti sol ghasyrdyng basynda.  Sondyqtan, «Alash aitqan asyl sóz»  kitabyna engizilgen  otyzgha juyq qayratkerding sózi alash iydeyasynyng mәni men manyzyn,  sol qayratkerlerdin  bilimi men biligin,  últqa  qylghan   qyzmetin tolyq sipattap beruge  jete qoymas. Biraq,  úrpaqqa  ónege bolsyn dedik. Qolda bardy  jinastyrdyq.

Jalpy,  bizding Úly dalada  este  joq eski zamandardan, adamzat jylqy  qolgha ýiretip, ýzengige ayaghyn salghan sәtten, sonau  Saq, Ghún zamanynan beri memlekettilik dәstýri  ýzilmegen.  Birde alyp imperiyalar qúryp asqaqtasa, birde  ydyrap,  jahannyng shartarabyna tarady bizding babalar.  Sol memlekettilik iydeyasyn jalghastyrghan, el boludy múrat tútqan  qayratkerlerding ýlken  shoghyry HH ghasyrdyng basynda  tarih sahnasyna  shyqqan-dy. Olar, yaghny alash qayratkerleri kóneden kele jatqan, kóshpendige tәn memleket qúrudy emes, zaman talabyna jauap berer, europalyq standarttaghy el bolugha úmtylghan.  Olardyn  sayasy kýresterining de   «jalanash baryp jaugha  shabar» kózsiz batyrlyqqa emes, sayasatqa,  bilim men aghartugha, demokratiyalyq  prinsipterge  qúryluynyng sebebi sol bolsa kerek. Sondyqtan, búl qayratkerlerding oilary HHI ghasyrdyng da birqatar shyndyghyna, syn-qaterine, saualdaryna  jauap  beredi. Sodan da bolar, Memleket basshysy  Núrsúltan Nazarbaev bir sózinde:  «Alash arystary bizge memlekettilik iydeyasyn tu etip kóterudi tabystap ketti. 1991 jyly qúrylghan Qazaqstan Respublikasy atty memleket – sol arystardyng asyl armanynyng jýzege asuy. Biz osy memleketti kózding qarashyghynday saqtauymyz kerek!» degen-di. Demek,  memlekettilik múraty, Alash iydeyasy, Tәuelsizdik degen úghymdar bir-birine jalghasty, últtyng ómir sýruine tirek bolghan týsinikter. «Alash aitqan asyl sóz»  kitabyna osy úghymdar men týsinikterdi sipattaghan  qanatty sózderdi  jinaqtadyq.

Álemde, әdebiyet pen sayasatta, jalpy qoghamda týrli ghúlamalardyn,  qayratkerler men sayasatkerlerding qanatty sózderin sitata retinde beru,  әngimege arqau etu dәstýri  ejelden bar. Bizding de atqaminerler men  ziyaly qauym ókilderi  Uinston Cherchilldin,  Mústafa Kemal Atatýriktin, Mahatma Gandy men  Djord Vashingtonnyn, ataghy alysqa ketken jazushylar men  ghalymdardyng astary teren, maghynaly sózderin  jiyi  paydalanyp jatady. Biraq,  keyde ózimizdegi qazynany nazardan tys qaldyryp alyp jatamyz. «Qolda barda altynnyng qadiri joq» degenge sayatyn is búl. Bәlkim,  búl jaghday qayratkerlerding qogham, sayasat, memleket siyaqty manyzdy taqyryptargha qatysty aitqan pikirlerin der kezinde jinaqtay almaghanymyzdan da tuyndap jatqan shyghar. «Alash aitqan asyl sóz» sol kenistikti toltyrugha baghyttalyp otyr. Ketikke  shaghyn kirpish  bolyp qalansa deymiz. Oqyrman bizding búl niyetimizdi  týsiner degen ýmittemiz.

Jalpy, «Alash aitqan asyl sóz» kitabyn eki baghytty qamtydy. Alghashqysy, tikeley qayratkerlerding ghibratty sózderin toptastyru maqsatynda bolsa, ekinshisi sol azamattardyng ózara qarym-qatynasyn, birlik-berekesin  aighaqtaydy. Qanatty sózder men pikirler sayasat, kәsip, bilim, til, din,  jer, әsker mәseleleri, sot jýiesi, әdebiyet, mәdeniyet,  baspasóz,  tariyh, ruhaniyat taqyryptarynyn  tóniregine  toptastyryldy. Eng manyzdysy, bir ghasyr  búryn aitylghan pikirlerding qazir de ómirsheng ekendigin kórsetkimiz keldi. Mәselen, Mirjaqyp Dulatúlynyn  «Halyqqa qyzmet etemin degen kisige bәribir: deputat bol, gazet shyghar, bala oqyt. Ózgemizding bәrimiz say bolyp, jalghyz deputattyqqa qarap túrghan is joq. Halqyng nadan bolsa, myng deputatyng bolsyn, onan payda joq. Deputattyqty tansyq kórip ataghyna qyzyghyp, yaky bәseke ýshin baratyn kisi bolmasqa kerek», - deydi.  Yaghniy,  alash arysy osynau pikiri arqyly  zang shygharushy organ qyzmetkerlerine, tútas qogham  mýshelerine  asa joghary talap qoyyp  otyr. Búl manyzdylyghy  jaghynan  býginde de ózekti. Óitkeni,  bizding qogham  deputattardan kóp dýniye  kýtetini ótirik emes. Taghy bir mysaldy Jýsipbek Aymauytúlynyng sózinen keltireyik. Alash qayratkeri: «Qazaqqa ayday aqyrghan sheneunik tabyluy onay; erinbey-jalyqpay, baqyrmay- shaqyrmay is bitiretin, terisi qalyn, kónbis, tabandy qyzmetker tabyluy qiyn», - deydi.  Osy pikirimen  memlekettik qyzmetshige  talap qoyady.  Memlekettik qyzmetkerding últqa, qoghamgha qyzmetining qanshalyqty manyzdy ekendigin sipattaydy búl  pikir. Jýsipbek Aymauytúly  sony aitqysy keledi. Al,  Álihan Bókeyhan bolsa: «Ár úrpaq ózine artylghan jýkti jeter jerine aparyp tastaghany  dúrys, әitpegende bolashaq úrpaghymyzgha asa kóp jýk qaldyryp ketemiz. Keyingi úrpaq ne alghys, ne qarghys beretin aldymyzda zor sharttar bar», - deydi. Sóitip,  barshamyzgha ýlken-kishige,  han men qarashagha,  tútas úrpaqqa mindet  jýktep túr. Dúrysy, Últ kósemi jana mindet  jýktemeydi,  tek  ghasyrlardan kele jatqan azamattyq, tipti adamzattyq  boryshymyzdy eskertip túr. Búl eskertu  myndaghan jyldar búryn da manyzdy edi, HH ghasyrda da  ózekti  boldy, HHI ghasyrda da, tipti aldynghy  mynjyldyqtarda da mәn-manyzyn  joymaq emes. Mine, alash  qayratkerlerining auzynan osynday  sózder shyghyp, qalamdarynan osynday oilar tuypty. «Alash aitqan asyl sózge»  osy oilardyn  birqataryn  jinaqtadyq.

Al, ekinshi taraudaghy qayratkerlerding arasyndaghy bereke-birlik, aghalyq-inilik baylanystar, bir-birine bergen baghalary  tipten  bólek әngime. Óitkeni,  sol qayratkerler Abay mysalgha keltiretin «Óner aldy – birlik, yrys aldy-tirlik» degen maqaldy sezingen, týisingen jandar. Olar  «malgha birlik emes, jangha birlik qylghan» azamattar  bolatyn. Endeshe, Alash  qayratkerlerining bereke-birligining qanday  bolghandyghyn da shama-sharqymyz kelgende sol arystardyng óz sózderi arqyly ashyp kórsetuge tyrystyq. Áriyne, «aynalasy júp-júmyr», mýkәmmal  kitap jasadyq demek emespiz. Tek azamattyq boryshymyzdy óteuge  tyrystyq.  Últ  múrasyn  jinap-terip, ózderinizge qayta úsyndyq. Odan basqa enbegimiz joq bizdin. Olay bolsa,  marhabat! «Alash aitqan asyl sóz» Sizge de oy salar bәlkim, qúrmetti oqyrman! Kitap Sizge qaray  jol tartty. Qútty bolsyn bәrimizge!

Berik UÁLIY, «Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyng iyegeri 

abai.kz