QR Senatynyng tóraghasy Q.Toqaevqa

QR Bas prokurory J.Asanovqa

Jer reformasy jónindegi komissiya tóraghasy B.Saghyntaevqa

AShYQ HAT

Býgin bizde jer dauy órship túr. Áriyne, ol eksportpen syrttan kelgen joq, ózimizge ózimiz istedik. Jәne onyng keyinirek mindetti týrde tuatynyn bile túryp, «asyqpay jarylatyn bombalardy» sonau 2003 jyly Jer kodeksin qabyldaghan kezde, sonyng ishine salyp kettik. Dәlel kerek pe? Mine!

TMD elderining bәri tәuelsizdik alghan song jerdi bólip-jarmay halqyna tegin berdi, tek biz ghana ony óz halqymyzgha sattyq. Onymen de qoymadyq, ózgeler sekildi jeke túlghalargha, memleketting azamattaryna emes, birinshi kezekte zandy túlghalargha berdik. Sóitip, órkeniyetti elderding izimen jýrmey, «óz jolymyzben» kettik-daghy basqa elderde mýmkin bolmaghan, bolsa da keyin ghana qoldary jetken (óitkeni jeke túlghalar zandy túlghagha birigui tiyis qoy), «jetistikke» birden jettik – qanatymyzdyng astynan en-baytaq jerdiiyelengen latifundisterimizdi órbitip shyghardyq. 2008 jyly ekonomist T.Esirkepov jazghanday: «Agrarlyq partiya men mýddeli qúrylymdar naq sol biylik iyeleri, oligarhtar men latifundister jerge qojayyndyq etu ýshin osynday otandyq kodekske lobbistik jasaghanyn ómirlik tәjiriybe rastap berdi». (Al, kórshi Qyrghyzstanda zandy túlghalardyng jer iyelenuge mýlde qúqyghy joq!..)

Auyl sharuashylyq ministrligi býgin «bar bolghany 1,3 mln.ga jer ghana jeke menshikte, 99,5 mln.ga jer jalghan berilgen» deuden jazbaydy. Al, 2003 jyly qabyldanghan Jer kodeksining 170-babynyng 3-tarmaghy «búrynghy zannama boyynsha jer satyp alghandargha Kodeks kirgizgen qosymsha aqyny tólemey-aq sol jerge iyelik etu» qúqyghyn bergen bolatyn! «Nege 5 jylda 0,5 mln.ga jer ghana jeke menshikke satyldy degen súraqqa shyndyqty halyqtan jasyratyn ýkimet jauap bergisi kelmeydi, óitkeni Kodekske jogharydaghy bapty engizgen latifundister kem degende 4-5 mln.ga jerge tegin ie bolyp shygha keldi» dep jazdy T.Esirkepov 2008 jyly.  Al, sol 170-bap 2011 jyly Jer kodeksinen alynyp tastaldy. Qanday keremet manevr - «mavr sdelal svoe delo, mavr doljen uytiy!»..

Mine, Kodekstegi 170-bap latifundisterdi tughyzyp, halyqty «bay» men «kedey» etip qaq bólip tastap, óz isin bitirip alyp joghalsa,  ekinshi «bomba»  endi ghana jaryla bastady. Sózimiz týsinikti bolu ýshin Kodeksimizding 2003-jyldan beri ózgertilmegen baptaryna ýnileyik.

6-bap, 6-tarmaq. «Eger osy Kodekste nemese QR basqa da zang aktilerinde ózgeshe kózdelmese, sheteldikter, azamattyghy joq adamdar, sonday-aq sheteldik zandy túlghalar jer qúqyghy qatynastarynda QR azamattarymen jәne zandy túlghalarymen teng qúqyqtardy paydalanady jәne sonday mindetter atqarady».  

12-bap. 43-tarmaq. «Últtyq jer paydalanushylar - QR azamattary, QR zannamasyna sәikes qúrylghan zandy túlghalar, sonyng ishinde sheteldik qatysushysy bar (?) kәsiporyndar;

45-tarmaq. Sheteldik jer paydalanushylar - sheteldikter, azamattyghy joq adamdar, shet memleket zandaryna sәikes qúrylghan zandy túlghalar (sheteldik zandy túlghalar), shet memleketter, halyqaralyq birlestikter men úiymdar».

20-bap. 2-tarmaq. Menshik qúqyghynyng subektileri:

osy Kodekste belgilengen negizderde, sharttar men shekterde jer uchaskelerine jeke menshik qúqyghynyng subektisi - azamattar jәne memlekettik emes zandy túlghalar.

Búl rette, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, azamattar dep Qazaqstan Respublikasynyng azamattary, sonday-aq sheteldikter men azamattyghy joq adamdar úghynylady».

Mening súraqtarym

1. Búl ne ýshin? Shynymen-aq, «zang halyqtyng emes, jeke adamnyng nemese belgili toptardyng mýddesin qorghaydy» deytin jazylmaghan qaghida bizding biylikke arnap aitylghan ba? Onyng jogharydaghyday taghy da aqiqatqa ainalghany ma? Shynymen-aq, elding qamyn oilaydy dep ýmit artqan qasqa men jaysandarymyz sonau 2003-jyldyyng ózinde-aq bolashaqta sheteldikterge jer satylatynyn bilip, sonyng irgetasyn myqtylap qalap ketkenderi me? «Joq, olay emes!» deytin bolsanyzdar, onda ne ýshin búlay jazylghanyn týsindirip berulerinizdi ótinemin. Súraghymdy naqtylay týseyin: ne ýshin basqa basqa emes, naq osy «...jer qúqyghy qatynastarynda sheteldikter, azamattyghy joq adamdar, sonday-aq sheteldik zandy túlghalar QR azamattarymen jәne zandy túlghalarymen teng qúqyqtardy paydalanady»; ne ýshin «Últtyq jer paydalanushylargha» sheteldik qatysushysy bar (?) kәsiporyndar jatqyzylghan; ne ýshin «...azamattar dep Qazaqstan Respublikasynyng azamattary, sonday-aq sheteldikter men azamattyghy joq adamdar úghynylady»?!

2. Ras, Kodekste (24-b., 1-t., 3-b.) «Sheteldikter, azamattyghy joq adamdar, sheteldik zandy túlghalar, sonday-aq jarghylyq kapitalyndaghy sheteldikterdin, azamattyghy joq adamdardyn, sheteldik zandy túlghalardyng ýlesi 50 payyzdan asatyn zandy túlghalar  auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerdi 25 jylgha uaqytsha jalgha ghana ala alady» dep jazylghan. Demek, atalghan ýles 50 payyzdan aspaytyn (al, ony azaytudan onay nәrse joq) zandy túlghalar – «zanmen tyiym salynbaghannyng bәrine rúqsat» - auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerding menshik iyesi bola alady. Joq, әlde olay emes pe?

3. Jer kodeksining 23-babynyng 4-tarmaghynyng sonynda, bir jerde ghana tyiym bar: «Qazaqstan Respublikasynyng shekaralyq aimaghynda jәne shekaralyq beldeuinde ornalasqan jer uchaskelerin sheteldikterge, azamattyghy joq adamdargha jәne sheteldik zandy túlghalargha jeke menshikke beruge jol berilmeydi». Al, búghan jatpaytyn jerding bәri búl baptyng qúqyqtyq ayasyna kirmeydi, demek olardy da satugha danghyl jol dayyn. Joq, búl da olay emes pe? 

4. Búny Kodeks te ózining 24-babynyng 3-tarmaghynda: «...satyp alu aqysyn tolyq tólegen túlghanyng jer uchaskesine qatysty tyiym salynbaghan mәmilelerding kez kelgen týrin jasasugha qúqyghy bar» dep rastap, búzylmastay qylyp bekitip tastaghan. Men dúrys týsinip túrmyn ba?

5. Kodeksting 48-babynyn 1-tarmaghynyn 2-bóligi «halyqaralyq sharttargha sәikes shet memleketterge jәne halyqaralyq úiymdargha»; 4-bóligi «memlekettik organdar ótkizetin obektilerdi salu jónindegi konkurstardy (tenderlerdi) jenip alghan túlghalargha jәne múnday qúrylys tikeley atalghan túlghalargha jer uchaskesin berudi talap etken kezde» dep, jer uchaskelerin nemese jer uchaskelerin jaldau qúqyghyn qúqyghyn satpay-aq berudi mindetteydi. Búny qalay týsinuge bolady?

6. Kodeksting 48-babynyng 4-tarmaghy «Jer uchaskesin nemese jer uchaskesin jaldau qúqyghyn satushy retinde jergilikti atqarushy organ ókildik etedi» dep, jer satudy onsyz da ózining qolyndaghy jalghyz «kóziri» retinde shamasynyng jetkeninshe paydalanyp, bәrin bylyqtyryp kelgen auyl-audan әkimderine resmy týrde tolyq  erkindik berip qoyghan. Mәslihat qayda? Qogham ókilderi qayda?

7. Kodeksting 26-babynyng 5-tarmaghy memleket menshigindegi, biraq jeke menshikte bola alatyn jerdi azamattar men beymemlekettik  zandy túlghalardyng menshigine beruden bas tartugha jol berilmeydi dep shegelep tastapty, al, «azamattardyn» ishine kimder kiretinin jogharyda aittyq. Búl - sheteldikter Qazaqstannyng qalaghan aimaghynan satylugha shygharylar jerdi satyp ala alady degen sóz ghoy, solay emes pe? 

8. Kodeks 37-babtyng 3-tarmaghyna sәikes jaldaushylar, o.i. jogharyda atalghan ýles 50 payyzdan kem zandy túlghalar, jerding menshik iyesining kelisiminsiz-aq ózderining jaldau qúqyghyn iyelikten shygharuyna bolady (yaghni, biznes jasap, ózining jaldau qúqyghyn basqalargha satyp kete alady) dese, 37-babtyng 4-tarmaghy memleket menshigindegi jer satylatyn jaghdayda jaldaushy basqa satyp alushylargha qaraghanda basymdyqqa ie dep nyqtaydy. Jaldaushylargha, yaghni, sheteldikterge osynshama mol jenildikter ne ýshin berilgen? 

9. Kodeksting 49-babynyng 4-tarmaghyna sәikes jerdi satyp alushy adam onyng aqysyn bólip tóley alady, sonyng ishinde 2 jyl boyy tólemegen, degenmen, jartysynan kóbin tólep qoysa, onda odan ol jerdi keri qaytaryp alugha bolmaydy, al, satyp alushynyng jerdi kepilge qongyna bolady. Búl jerde de sheteldikter ýshin eshqanday shekteuler men tyiymdar qaralmaghan. Ne ýshin búlay jasalghan?           

10. Kodeksting  23-babynyn  4-tarmaghy. «Tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizuge jәne orman ósiruge arnalghan jerdi qospaghanda, osy baptyng 3-tarmaghynda kórsetilgen maqsattar ýshin  (ýilerdi (qúrylystardy, ghimarattardy) olardyng maqsatyna sәikes qyzmet kórsetuge arnalghan jerdi qosa alghanda, óndiristik jәne óndiristik emes, onyng ishinde túrghyn ýiler (qúrylystar, ghimarattar) men olardyng keshenderin salu ýshin berilgen (beriletin) nemese olar salynghan) jer uchaskeleri sheteldikterdin, azamattyghy joq adamdardyng jәne sheteldik zandy (memlekettik emes) túlghalardyng jeke menshiginde boluy mýmkin». Ne ýshin? Búl jerlerdi olardyng jeke menshigine bermesek bolmaytynday qajettik qaydan tuyndap otyr?
11. «Adamnan jasyrghandy Alladan jasyra almaysyn», bizding jerimizdi jalgha alugha eng birinshi ýmitker Qytay ekenin býkil әlem kórip-bilip otyr. Nege? 35 jyl boyy óz tarihynda búryn-sondy bolmaghan qarqynmen damyp bara jatqan Qytaydyng auyl sharuashylyghyna jaramdy jerining jartysy industriyalandyrudyn, qaulaghan qalalar men kóliktik infraqúrylymnyng qúrbandyghyna ainalsa, qalghan jartysynyng basym bólshegin ayausyz paydalanu men pestisidter joyyp jiberip otyr. Egin egetin jeri azayyp, halqy kóbeyip bara jatqan Qytay Afrika elderinen – Kongodan 2,8 mln.ga, Zambiyadan 2 mln.ga, Tanzaniyadan 200 myng ga, Zimbabveden 100 myng ga, t.b., - milliondaghan gektar jerdi jalgha alyp otyr. Búl elder qatarynda Latyn Amerkasynan Braziliya, Argentina, t.b. elder bar. Jaqyn kórshileri qytaylyqtardyng barghan jerinen shyqpay qoyatyn sayasatyn (shet elderde kәzir 55 mln. qytay túrady) jaqsy bilgendikten olargha jalgha jer bermey otyrsa, alystaghy Avstraliyanyng ózi Qytaydyng ekinshi ótinishine de «joq» dedi. Jәne ony qalay aitty desenizshi – «búl bizding últtyq mýddemizge say kelmeydi»! Dúrys olardiki, «jaudy kórmey túryp qoryq» degen. Qytaydyng isining bәri 100 payyz dúrys! Óz elining túrghysynan. Al, biz jalgha jerimizdi berip jatyrmyz. Ondaghan, jýzdegen ese kóbeytip bereyin dep jatyrmyz. Sonda búl bizding últtyq mýddemizge say kelgeni me? Joq, әlde jerimiz Qytaygha jalgha berilmeydi dep kesip aita alasyzdar ma? Osyghan jauap berinizdershi.

12. AQSh óz azamattaryna da jerdi jalgha bir jylgha berip, júmysy únasa ghana sozdyryp otyrady. Al, biz jalgha bergen jerding topyraghyn agrohimiyalyq tekseruden 7 jylda (suarmaly jer ýshin – 5 jyl) bir ret qana ótkize alamyz, sóite túra óz jerining qúnaryn joyyp jatqandargha birden 25 jylgha jalgha beremiz...

Eng bastysy, taghy da aitamyz, qauip etkennen aitamyz, Qytay qazaqtyng jerine tek egin egeyin dep kelmeydi, ol osynda birjolata qalu ýshin keledi! Jәne ony qyzyqtyryp, keluine jaghday jasap otyrghan ózimiz – 25 jyldyng ishinde qytaylar aqshanyng arqasynda qazaqtyng qyz-kelinshekterinen bala túrghay nemereli bolyp ýlgeretini anyq. Bizding әlemde joq liyberal zandarymyz ne deydi? «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna: «Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizde keminde bes jyl túraqty túratyn ne Qazaqstan Respublikasynyng azamattarymen keminde ýsh jyl nekede túratyn adamdar qabyldanady» deydi. Búdan artyq qytaylyqqa ne kerek?! Joq, bizding jomarttyghymyz әdettegidey sheksiz - «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» zannyng 12-babyna mynaday eki tolyqtyru jasadyq. «Ata-anasynyng azamattyghy әrtýrli bolyp, bala tughan kezde olardyng bireui Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolghan jaghdayda bala: 

1) Qazaqstan Respublikasynyng territoriyasynda tusa; 

2)Qazaqstan Respublikasynan tys jerde tusa, biraq, ata-anasynyng nemese olardyng bireuining búl kezde Qazaqstan Respublikasy territoriyasynda túraqty túrghylyqty jeri bolsa, ol Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylady.

Bala tughan kezde ata-anasynyng bireui Qazaqstan Respublikasy azamattyghynda bolyp, al ekinshisi azamattyghy joq adam bolsa, ne onyng azamattyghy belgisiz bolsa, bala qay jerde tughanyna qaramastan Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolyp tabylady. 

Búl jana normalar Jer kodeksine 2015 jyldyng 2 qarashasynda ózgeris engizgen №389 zannan keyin ile-shala, 24.11.2015-jyldyng 24 qarashasyndaghy № 421-V Zanymen engizilip otyr!.. Zanger Abzal Qúspanovtyng sózimen aitsaq, «yaghni, búdan shyghatyn bir ghana qorytyndy bar – qazirgi kezde, auylsharushylyq jeri azyp-tozyp, halqy ashtyqqa úrynghaly otyrghan Qytay eline biz esh kedergisiz, zandy týrde, Qazaqstangha toptasyp keluine jәne esh kedergisiz, zandy týrde Qazaqstan azamaty bolularyna jaghday tughyzyp otyrmyz! Joq әlde mening jәne kópshilikting búl pikirine aitar uәjderiniz bar ma?» Mening de qoyarym osy súraq, ne jauap beresizder?

Akademiyk, zang ghylymdarynyng doktory Maydan Sýleymenov aghamyz «men adam retinde qytaydan zәrem qalmay qorqamyn» dep maqala jazdy. Men de qorqamyn! Qorquyma negiz bar, ol  – Qazaqstannyng Balqashqa deyingi jerin kýni býginge deyin ghylymy enbekterde Qytaygha tiyesili dep oqytyp otyrghan sayasaty men eshqashan asyqpay-saspay jan-jaghyndaghy elderdi qosyp ala otyryp keneygen tarihy. Týrik qaghanaty túsynda bizding jerimiz qanday edi, Qytaydyng jeri qanday edi? Jaraydy, tym alys tarihty qoya túrayyq, búdan 1000 jyl búrynghy Úighyr qaghanatyn da súramayyq, keyingi 500 jyl, 200 jyldy (aytpaqshy, keshegi Shoqan atamyz baryp qaytqan Qashqariya memleketi qayda ketti?..), tipti, 100 jyldy-aq alayyqshy. 1900 jyly Qytaydyng aumaghy 8 000 000 sharshy km edi, 2003 jyly 9 596 960 sharshy km bolyp shygha keldi! Bar bolghany 103 jylda әlsiz Qytay 1,596 mln.sharshy km,  qazirgi Qazaqstan aumaghynyng jartysynan kóp jerdi bauryna basyp aldy! Biz bolsaq Kenes Odaghynyng qúramynda otyryp-aq 1920 jyly belgilengen aumaghymyzdyng talay jerinen airylyp qaldyq! Jerinen airylyp qalghannan keyin evreylerding ózi 2 myng jyl degende alaqanday jerge qolyn zorgha jetkizdik. Keyingi 100 jylda is jýzinde әlemdi qarjy jaghynan biylep túrsa da. Yaghni, biz jerden bir airylyp qalsaq, mәngilikke airylamyz degen sóz. Osynday jaghdaydy kórip-bile túra sheteldikterge, dúrysy qytaylyqtargha jerdi jalgha berudi nemen negizdey alasyzdar?

13-14.Býginge songhy eki súraq. 1993-jylghy Konstitusiyanyng «Respublika azamattarynyng beybit jinalystar, mitingiler, sheruler, piyketter men demonstrasiyalar bostandyghyna kepildik beriledi» degen bir auyz sózden ghana túratyn keremet 15-babyn 1995 jyly «...ótkizuge haqyly» dep auystyrdyq. Biraq, kepildikti alyp tastaghandy azsyndyq ta, ony «...memlekettik qauipsizdik, qoghamdyq tәrtip, densaulyq saqtau, basqa adamdardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghau ýshin» degen halyqaralyq pakt sózderin jamylyp, jiyn ótkizu ýshin kem degende 10 kýn búryn jergilikti atqaru organyna ótetin jerin nemese qozghalys baghytyn, bastalar-ayaqtalar uaqytyn, maqsatyn, jiylatyn adam sanynyng shamasyn(?), eng soraqysy óz qúqyghyn paydalanghysy kelgen halyqty qughyndaugha mýmkindik berip qoyghan, «...úiymdastyrushylardyng jәne qoghamdyq tәrtipting saqtaluyna jauapty adamdardyng tegi, aty, әkesining aty, olardyng túratyn jәne júmys isteytin (oqityn) jeri» kórsetilgen jazbasha ótinish berudi talap etken  1995 jylghy 17 nauryzdaghy №2126 zanmen shektep qoydyq. Nege tәrtipting saqtaluyna jiyngha kelgen adamdar ghana jauap berui tiyis? Halyqtyng aqshasyna kýn kórip otyrghandyqtan tәrtip saqtaugha at salysu, sol arqyly qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu, oghan jol bermeu - qúqyq qorghau úiymdarynyng eng basty da qasiyetti mindeti emes pe? Ol jayly «QR Ishki ister organdary turaly» 2014 j. 23 sәuirdegi № 199-V zanynyng 4-shi, 5-shi baptarynda aityla kelip, 6-bapta olar «kópshilik  is-sharalaryn ótkizu kezinde qoghamdyq tәrtipti saqtaudy qamtamasyz etuge mindetti» dep naqty da dәl kórsetilgen ghoy! Endeshe, nege biz poliyseylerge de ózining zandy mindetin abyroymen atqarugha mýmkindik bergimiz kelmeydi?!

Odan da búryn Konstitusiyamyzdyng 3-baby «Memlekettik biylikting birden-bir bastauy – halyq. Halyq óz biyligin referendum men erkin saylau arqyly jýzege asyrady, óz biyligin jýzege asyrudy memlekettik organdargha uaqytsha tapsyrady (oryssha mәtinde - delegiruet)» deydi. Endeshe, biylikting iyesinin, yaghni, halyq aqsha tólep jaldap otyrghan óz qyzmetshilerinen beybit sheru, miting ótkizuge rúqsat súrasyn degen sóz órkeniyetting elderding eshqaysysynyng zannamasynda kezdespeytin, eshqanday qisyngha syimaytyn, eng bastysy Konstitusiyamyzgha qarsy, latynsha aitqanda absurd nemese nonsens nәrse ghoy! Joq, әlde sizder búnday tújyrymmen kelispeysizder me?

QR Preziydenti N.Nazarbaev: «týsinbeytin adamdargha týsindiru júmysy jýrgizilsin» dedi. Men, Aytqoja Fazyl aghamyz aitqanday, sol týsinbey, dәliregi týsine almay otyrghan adamnyng birimin. Súraqtaryma dәleldi, dәiekti, ekiúshtylyqqa jibermeytin naqty jauap alamyn dep ýmittenemin.

Mening úsynystarym

1.Álemning auyl sharuashylyghy eng joghary damyghan elderining bәrinde birdey jerding bәri jeke menshikke satylmaghanyn,  AQSh-ta jerding 55, Germaniyada - 62, Fransiyada - 63,  Belgiyada - 70 payyzy jalgerlerding qolynda ekenin, al, Avstraliya, Gollandiya jәne Izraili elderining óz jerin tek 100 payyz jalgha beretin ozyq ýlgisi men halqymyzdyng eshqashan jerin satpaghan tarihy ústanymyn, bolmys-bitimin, últtyq ereksheligin negizge ala otyryp, eng bastysy jerdi satu men sheteldikterge jalgha beru degen sóz Jer turaly kodekste jazuly túrghanda erteli-kesh elimizdin, jerimizding tútastyghyna qater tóndirumen bolatyn da túratyndyghyn qatang eskere otyryp:

a) Jer turaly Kodeks qazaq jeri eshkimge esh uaqytta satylmaytyn, tek uaqytsha tegin paydalanugha beriletin bolyp, al, sheteldikter men olar qúrghan zandy túlghalargha, sonday-aq sheteldik qatysushylary bar otandyq zandy túlghalargha jalgha da berilmeytin bolyp qayta qaralsyn.  Jәne onda QR әr azamatyna jalgha beriletin jerding eng az jәne eng kóp kólemi naqty belgilensin.

b) Búlay boluy ýshin Konstitusiyanyng 6-babynyng 3-tarmaghy 1993-jylghy Konstitusiyanyng eki abzastan túratyn 46-babymen auystyrylsyn.

2.Auksion arqyly jalgha beruge jәne satugha shygharylyp otyrghan 1,7 mln.gektar jerding bәrine Mongholiya men Reseydegi, әsirese tarihy Otanyna jete almay otyrghan, kýn sanap ózbektenip, qytaylanyp bara jatqan Qytay men Ózbekstandaghy  qazaqtar aldaghy bir jyl ishinde әkelip ornalastyrylsyn.

3. Jogharyda atap kórsetilgen, QR azamatshasymen nekeleskenine 3 jyl tolghan, nemese 5 jyl túraqty túrghan, sonday-aq QR Preziydenti bekitken tizbedegi kәsipke ie kim kóringen adam men onyng otbasy mýsheleri QR azamattyghyn ala alatyny jayly QR Azamattyghy turaly 1991 jylghy 20 jeltoqsandaghy zannyn 16-babynyng 1-tarmaghy men 12-tarmaghyndaghy 2015 jyly qosylghan tolyqtyrular alynyp tastalsyn! QR azamattyghyn iyelenu - tarihy Otanyna oralghan qandastarymyzdan basqa túlghalargha elimizge singen erekshe enbegi ýshin ghana beriletin, mәrtebesi óte joghary, memleketting manyzdy iske ainalsyn.

4. Qazaqstangha Qytaydan eski 52 zauyt kóshirip әkeludi kózdeytin «Úly Jibek jolynyng ekonomikalyq belbeui» atty Qazaqstan-Qytay birikken jobasy toqtatylyp, onyng ornyna Japoniyamen (eger ol mýmkin bolmaghan jaghdayda Germaniyamen)  zamanauy eng ozyq tehnika jәne tehnologiyagha sýiengen zauyttar salynatyn jana kelisim jasalsyn.

Qytaylyq Rifa Holding Group, AIJIU, CITIC jәne COFCO  kompaniyalaryna auyl sharuashylyq ónimderin (mal jәne ósimdik) óndiru ýshin 150-myng gektar jerdi jalgha beru, qytaylyqtarmen birge qúrylghan BK-gha auyl sharuashylyq jerlerin jalgha beru turaly kelisimderding kýshi joyylsyn.

Sonymen qatar, shekaralas ózenderdi paydalanuda Qazaqstannyng mýddesi qorghalatyn etip Qytaymen naqty kelisimder jasalsyn.

5.Biz keyingi qabyldanghan zandargha qayshy kelip túrghan, eng bastysy Konstitusiya talabyna qarsy №199-V zandy jedel týrde týzetuge tiyispiz – jiyn rúqsat súrau arqyly emes, halyqtyng ony ótkizu niyetin ókimet oryndaryna habarlau arqyly jýzege asatyn bolsyn.

6. Búl úsynysty alghash 2003 jyly zanger Á.Erәly aitqan edi. Konstitusiyanyng 6-babynyng 1-tarmaghyndaghy, Jer kodeksining 20-babynyng 1-tarmaghyndaghy «Qazaqstan Respublikasynda jerge memlekettik menshik pen jeke menshik tanylady» degen sózderden keyingi «jәne birdey qorghalady» degen sózderdi alyp tastau kerek. Jәne Konstitusiyanyng 6-babynyng 3-tarmaghyna ýshinshi abzas etip «Jerdi tirshilik maqsatyna jәne azamattyq ainalymgha qosu ýshin jer uchaskeleri zattyq qúqyq týrindegi jekemenshikte bolady» degen sóilemdi qosu qajet. Kodeksting 28-babynda da «Jer paydalanu qúqyghy zattyq qúqyq bolyp tabylady» dep jazuly túr.

Búl ózgerister ne ýshin kerek? Songhy jyldardaghy TMD aumaghynda oryn alghan sayasy oqighalar qazaqtay eng beyqam elding ózin de eriksiz esin jiyp, etegin jabugha mәjbýrleydi. Alla-Taghala da «saqtansang ghana saqtaymyn!» degen. Kýnderding kýninde separatister tarapynan bólek el bop bólinuge (keshegi Singapur, býgingi DNR, LNR tәrizdi) nemese ózge el qúramyna enuge úmtylys tuuy mýmkin. «Tumaydy!» dep eshkim kepildik bere almaydy. Áne, sol kezde «tirshilik ýshin berilgen zattyq qúqyq» talaby Konstitusiyanyng 2-babynyng 2-tarmaghyndaghy «memleket aumaghynyng tútastyghyn qamtityn» talabynan  tómen ekendigin aityp tosqauyl qoigha bolady.

7. Konstitusiyanyng 1-babynyng 2-tarmaghynan «...nemese Parlamentte» degen sózdi alyp tastau qajet. Jer, bilim siyaqty memlekettin, últtyng taghdyryn sheshetin manyzdy mәselelerdi Parlamentte – onyng ýstine býkil halyq saylamaghan – dauys beru arqyly sheshuge bolmaytynyn kózimiz songhy 15 jylda әbden jetti ghoy dep oilaymyn.

2003 jyly Preziydent N.Nazarbaev: «Búl Parlament tariyhqa jerdi jekemenshikke satugha rúqsat etuimen kiredi» dep edi. Sol 2003-jyldyng aqpanynda biz «Ontýstik Qazaqstan» betinde  «Parlament tariyhqa kiredi, biraq, qanday atpen kiredi? Ýkimetting aitqanyna shygha almay, әkelgen jobany әlsiz qarsylyqpen qabyldap, «qolbala» degen atpen be; әrbip bap ýshin sonyna deyin «soghysyp», sonyng arqasynda Jer kodeksin әbden iyin qandyryp, halyqqa adal qyzmet etetin qújat etip shygharyp, «dana» degen atpen kire me; joq әlde «Jerdi satugha bolmaydy!» dep, qashan Preziydent taratyp jibergenshe  qasqayyp túryp alyp, «asau» degen atpen kire me?» degen súraq ta qoyghan edik. Ol Parlamentting jeme-jemge kelgende Ýkimetke ekinshi ret senimsizdik kórsetuge jaramaghan «qolbala» ghana emes, biyliktin, sonyng ishinde aldymen ózining qamyn bәrinen joghary qoyghan «qu bala» bolghany endi bayqalyp, bilinip jatyr.

Tarih taghy qaytalanyp otyr – býgingi Parlament aldynghylar qazyp ketken orgha tap bolyp otyrghan qoghamdy qiyndyqtan alyp shyghugha at salysugha jaray ma, jaramay ma?..

Shymkent q.,Otyrar m/a,

55ýi, 51 pәter túrghyny

Ómirzaq AQJIGITTEN

Abai.kz