Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Alashorda 7968 0 pikir 26 Mamyr, 2016 saghat 12:17

41 KÝN JANGhAN ALAU nemese ÚZAQ BATYR QALAY ATYLDY?

                                                                      Úitqyly Sauryq batyr bolghan eken,

                                                                      Qalmaqty zamanynda alyp ótken.

                                                                      Balasy Sauryqtyng Úzaq batyp,

                                                                      Órtenip Qaraqolda janyp ótken.

                                                                              (Shejire. Alban ata balalary kitabynan. 2001 jyl).

 

Qazaqtyng úly jazushysy Múhtar Áuezovting «Qily zaman» kitabynyng bas keyipkeri Úzaq batyrdan taraghan úrpaqtar búl kýnde az emes. Solardyn biriÚzaqtyn Áben degen úlynan tughan Múqametjannyn balasy Qanatbek qariya.

Jasy 70-ting belortasyna kelgen Úzaqtyng shóberesi Almaty oblysy Rayymbek audany Sarybastau auylynda túrady. Ol kisi ómirden kóp qiyndyq kórip, talay auyrtpalyqty basynan keshirgen. Bala kezinde ýlken atalarynan kóp әngime estipti. 1916 jylghy Qarqara kóterilisinen keyin aq patshanyng jazalaushy otryady Úzaq batyrdyng bala-shaghasyn da ayamaghan. Ákelerin Qaraqol týrmesinde óltirgen son, otbasyna da tynyshtyq bermepti. Osydan keyin batyrdyng úrpaqtary ýrikken elmen birge shekara asyp, Qytaygha ketken. Keyin qayta oralghanda Kenes ókimeti baydyng túqymy dep abaqtygha da qamap, tergepti. Odan әreng qútylghanda asharlyq kezinde qaytadan Qytaygha ketipti. 1959 jyldary Úzaqtyng túqymdarynyng birazy atamekenine oralsa, birazy Qytayda qalghan. Sol bir alasapyrannyng alghashqy jyldaryn kózimen kórgen Úzaqtyng Oman degen balasy nemeresi Qanatbekti janynan tastamay kóp әngime aitypty.

– Kóterilisten keyin aq patsha әskeri qalyng elge qyrghiday tiyedi. Olardyng qaharynan qoryqqan el say-salagha tyghylyp, tau-tasty saghalaghan. Kóp el dýrkirep, Qytaygha aughanda, bizding auyl da solarmen birge kóship, aldynghy kóshti aparyp kelgen. Onda ózimning Áben atam Bóribasyda otyryp, endi kóshemiz degende, on jylday bala kótermey jýrgen sheshemizding ayaghy auyr bolghandyqtan kóshpepti. Onyng ýstine, sheshemizding tol­ghaghy kelip, Ayghyrjaldaghy elden Tekesten kazaktardyng jazalaushy otryadtyng shyq­qany turaly habar da jetipti. Ýide ana­myzdyng amandyghyn tilegen aghayyn-júrt jәne atamnyng Jәmenke bolystyng balasy Sydyqqa túrmysqa shyqqan әpkesi de bolypty. Jazalaushy otryad kele jatqanyn kórgen әielder atama: «Sen de basyna oramal sal, jaghdaydy kórgende әielderge tiyispes» dese, oghan atam kónbey, «maghan ne ister?» dep esh qauip oilamapty. Otryad kele sala ýidi tintip, astan-kestenin shygharyp, tolghaghy kelip jatqan sheshemizge tiymey atamdy atypty. Ýidegi etikshini de atqan. Ol bizding auyldaghy prorab Esjannyng әkesi eken. Oq tiygen etikshi qyryldap-syryldap, «oybay, moldeke, iman sala ket» dep aighaylay bergen. Atam jansaughalap, ýy janyndaghy qozy kýrkede túrghan qúrym kiyizge oranyp tyghylghan. Jazalaushylar isterin tyndyryp, endi attanghaly jatqanda, etikshi «moldeke, moldeke, iman sala ket, iman sala ket» dep qoymaghan son, atam: «Ói, toqtay túrshy, sen emes, ózimning janym kәpirden әreng qalghanda» degende, otryad komandiyri atamdy tauyp alyp, «mynau әli tiri jatyr eken» dep alty-jeti jerden nayzalap ketipti. Qangha boyalghan atamdy әielder jylap-syqtap, tolghatyp jatqan sheshemizding janyna jatqyzady. Sheshemiz osy kezde aman-esen bosanyp, kópten kýtken nәresteli bolypty. Ýide ózimizding jaqyn tuysqan Múqamәdy qariyanyng sheshesi, Salamattyng әieli bolypty. Ol sheshemiz quanghanynan:

– Qaynym, qaynym, sýiinshi, kelin úl tapty! – degende atam esin jiyp: «Sýiinshi bolsa, ana mening minip jýrgen atymdy al. Ákelshi, kóreyin, ótirik pe, shyn ba? – dep basyn kóteredi. Balanyng úl ekenine kózi jetkende: «Ey, Ásemjandy shaqyr, Ásemjandy. Qangha oranyp tughan atandy úrayyndy múzdatpay baghyp alyndar» degen sózdi aityp jýrip ketken. Ásemjan – atamnyng әpkesi, Jәmenkening kelini. Atam sonda bar bolghany 37 jasqa kelgen kezi eken. Ulap-shulap qalghan bizder әkem, eki sheshem, atamnyng eki qaryndasy beseui az kýnnen keyin Qytaygha ótipti.

Áben atamen birge tughan Oman atam meni jaqsy kóretin. Es bilip, erjetip qalghanymda atynyng artyna mingestirip alyp: «Saghan aitar әngimem bar. Sening basyng ýlken, tyndaysyn» deytin. Onda biz Qytaydaghy Qarashoqy degen jerinde otyrushy edik. Búl shamamen 1949 – 1950 jyldary. Atamnyng sondaghy aitqany kýni býginge deyin esimde. Qazir oilasam, atam sol әngimesin keyingi úrpaq bilsin degen niyetpen aitqan-au dep oilaymyn.

«1916 jyldyng kýzi edi. Ákemiz Úzaq aidalyp ketip, Qaraqolda mert boldy. Qalyng el bar jaqsysynan aiyrylyp, ne isterin bilmey qalghan kez. Bizding jyl­qyshylar jylqyny Saryjazdyng Kýnshyghys jaghyndaghy Tótening asuyna salatyn. Olar tamaqqa ketken. Kýn batarda Narynqol jaqtan eki sherik kelip, lau deydi. Lau degeni – ókimet adamyna baratyn jerine at dayyndap beretin júmys. Oghan eshkim qarsy shyqpaydy. Biz eki aighyrdy dayyndap, men laushy bolyp ilestim. Olar Qaraqoldy betke aldy. Kýn suyq. Tang atyp, kýn shyqqanda Qaraqoldyng basyna iliktik. Eki adamnyng biri kóshening basynda qalyp, attyng ertoqymyn sypyryp aldy da, arqanmen noqtalap berdi. Ekinshisimen kóshe boylap kele jatqanymyzda, orta joldan bet әlpeti sary, kózi kók bir adam meni toqtatty.

– Kim bolasyn? – dedi.

– Úzaqtyng balasymyn, – dedim. Ol sәl toqtap túrdy da, óte shyqty. Ekinshi she­rik­ti kóshening ayaghyna tastap, eki aighyrdy noq­talap, keri qaytqanmyn. Qaytar jolda әlgi jolyqqan adamym kók darbazaly ýi­ding aldynda túr eken. Ony kórip zәrem ketti. «Nege Úzaqtyng balasymyn dedim. En­di qúrityn boldym» dep oiym san saqqa jýgirdi.

– Ey jigit, beri tart, beri, – dedi kók darbazasyn ashyp. – Kir! – Ólgen jerim osy eken ghoy dep, qorqa-qorqa ishke kirdim. Qorqynyshtan buyn-buynym qaltyrap, attan týstim. Ýsti basym aq qyrau, kýn bolsa sonday suyq.

– Qonaqýige jýr, men orys emes­pin. Orys dep qorqyp túrsyng ba? Álham­dulillah músylmanmyn, tatarmyn. Astyn­daghy atynnan Sauryq tanbany kórip toqtattym. Saghan aitar biraz әngimem bar. Ákeng Úzaqty atqanyn kózben kórgenmin. Onda patshanyng әskerinde qyzmet jasap, qyzyldardyng jansyzy edim, – degende ýiding esigi ashylyp, әiel shyqty.

 – Ýige kiriniz, – degenine batylym jetpey túryp qaldym. Múrnyma dәmdi astyng iysi keldi. Áyel ýstimdegi ishikti alyp, betauzymdaghy aq qyraudy qolymen qaqty.

– Qariya múzdap ketipti, tórge shyghynyz, degen song amalsyz joghary shyqtym. Az uaqyttan song pisken manty keldi.

– Tamaq al batyr Úzaqtyng balasy ekensin. Sondyqtan seni toqtatyp, keyingilerge aita jýrsin degen niyet qana mende. Kóterilisten keyin Qaraqoldyng týrmesi toldy. Aq patshagha qarsy shyq­qandardyng bәri abaqtyda. Bir kýni abaqtyny may qúiyp, órtteu kerek degen búiryq boldy. Janarmay da dayyndaldy. Bir kamerada 40-tay adam jatty. Ony órteu búiryghy kýn batqannan keyin iske asyru kerek bolatyn. Biraq jaghday basqasha bolyp, ózgerdi. Sham namazy kezinde abaqtynyng esigin ishtegiler búzyp, syrtqa shyqqan. Azan-qazan bolghan dauystan atys bolyp, kýzetshiler olardy oqtyng astyna alady. Kóbi qyrylyp, qashugha múrshalaryn keltirmegen. Qashqandar biyik dualgha jarmasqanda, kóbi oqqa úshypty. Atys biraz uaqyt aldy. Kesh bolghanda atys toqtalyp, abaqty jaghdayy tәrtipke keldi. Ólgen adamdardy tekserip, týgendegende Úzaq pen Áubәkir jәne taghy bir adam joq bolyp shyqty. Qashqandardy shúghyl izdestiru әreketi jasaldy. Úzaq pen Áubәkir atys kezinde dualdan asyp qashqany anyqtalyp, izdestiru júmystarymen ainalystyq. Qalany tintu sharalary jýrip, әskerler jan-jaqqa izdeuge ketti. Izdestiru júmysy jalghasyp jatqanda bir sart: «Sizder izdegen Úzaq bizding ýide, bir ókshesine oq tiyipti. Jaraly bolghandyqtan joldasy Áubәkir әkep tastap, ketti. Úzaq oghan eldi amanattap tapsyrdy. Ólmesem artynnan baramyn degendi aitty» dedi. Múny estigen týrme bastyghy: «Alyp kelinder, batyr, batyr deushi endi kórelik ony» dep alty әskerdi sarttyng ýiine jiberdi. Biz jaraly Úzaqty arbagha otyrghyzyp, alyp keldik.

– Sen kimsin? – dedi týrme bastyghy.

– Men Úzaqpyn!

– Sen Úzaq bolsan, qazaq-qyrghyz Qytaygha qashty. Janyna myng әsker qosyp beremin. Qashqan eldi qaytaryp kel, – dedi.

– Handy qúday úrsa, qarasymen atysady degen. Súrap túrghan sender eldi qaytara almasandar, abaqtyda jatqan Úzaq qaydan qaytarady.

– Olay bolsa, janyna әsker qosyp beremiz. Jerding jaghdayyn bilesin. Eldi qaytar, ózing aman qalasyn, – dedi

– Joq, – dep Úzaq kesip aitty. Týrme bastyghy búl sózin birneshe ret qaytalap, әkendi kóndiruge tyrysty. Biraq әkeng aitqanynan qaytpay, qaysar minez tanytty. Úzaq kónbegen son, birimizge at dep búiryq berdi. Biraq oq tiymedi. Týrme bastyghy әkene jaqyn baryp, naganymen mandayynan atty. Ákeng saghyn syndyrmay óldi. Biz osydan keyin jaghdaygha baylanysty әskery tapsyrma alyp, saqtyq sharamen jýrdik. Keshke qaray apaq-sapaq uaqytta Úzaqty atqan jerden ótkenimizde onyng óliginen lapyldap ot janghanyn kórdik. Qayran qalyp, «ólik janyp jatqan ba?» dep oiladyq. Biraq ólik sol qalpynda eken. Sonda baryp Úzaqtyng tegin adam emestigin bildik. Ákeng atylghannan keyin sol jerde ýsh kýn jatty. Ýsh kýnning keshinde de batyrdyng óliginen ot shyghyp jatqanyn kórdik. Biz ol ottyng qaydan shyghyp jatqanyn bilmedik. Ýsh kýninen keyin qaladaghy ólikterdi jinaugha búiryq shyqty. Onyng ýstine, ólikter iyistenip ketken edi. Ólikti jinap jýrip, Úzaq óligin alghanymyzda, ol sol qalpynda jatypty. Ayaq-qolynan ústap arbagha saldyq ta, jardan qúlattyq. Ákenning qasiyetti adam ekenin sol kezde bizben birge bolghan әskerler de kórdi. Sodan keyin «batyr qay jerde qaldy eken, nege ot jandy?» degen súraq bәrimizde boldy. Aradan az uaqyt ótkende ólikter tastalghan jerge keshke qaray baryp, «batyrdyng beti ashylyp qalmady ma?» degen oimen biraz izdedik. Sonda ólik kómilgen jerding bir shúnqyrynan ottyng lapyldap janghanyn kórip, tanghalystyq. IYә, әkeng beker adam emes ekendigin biz sonda taghy úqtyq.

Sol ot 41 kýn jandy. Sodan keyin ghana sóndi. Múny Qaraqoldyng eli de kórgen. Osyny saghan aitayyn dep әdeyi toqtattym. Múny keyingi úrpaghyna aitarsyn, olardyng da bilgeni jón. Osy ýshin ózindi bógedim. Endi tamaghyndy iship al da, aighyrlaryndy jetektep kete ber, – dedi. Men ne derimdi bilmedim. Ákem turaly әngime aitqan sol tatargha sonda nege bir aighyrdy tastap ketpedim? Ol maghan opa boldy ma? Búl jaqqa keyin bir shabdar baytalmen keldim. Sen de osyny úghyp al balam, – dep Oman atam biraz әngime aitqan. Onda men jeti-segiz jastaghy oiyn balasymyn. Oman atam ol kezde shamamen 40-tyng mol ishindegi kezi. Keyin Úzaq atamdy ústap bergen Mәtniyaz degen saudager úighyr ekenin el anyqtaghan. Ol batyr atamnyng ýiine talay kelip, dәmdes-túzdas bolypty. Úzaq ta onyng Qaraqoldaghy ýiine týsip, dәm tatqan jәne syilasqan. Atys bolghanda Áubәkir ókshesine oq tiygen Úzaqty tastamay ala qashyp, biraz jýrgende: «Sen elge bar. Men tiri qalsam, artynnan baramyn. Ólsem kóresinder, meni dos aghayyn sarttyng ýiine aparyp tasta, ózimiz tamaq iship jýrgen» degen son, Áubәkir Úzaqty sonda jetkizgen eken. Úzaq batyrdy ústap bergen Mәtniyazding satqyndyghyn bilgen Qarqara kóterilisining jigitteri keyin ony óltiripti.

Jeksen ALPARTEGI

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1682
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2063