(Ángime)

Sonau bir alysta qalghan 1956-jyly, men oqu izdep Almatygha kelgende, búl qalada sú­rapyl soghystyng soyqandy izi sol kýii sayrap jatyr edi. Dýniyejýzilik ekinshi soghystyng ayaqtalghanyna nebәri on bir-aq jyl ótken, әli bir úrpaq ta auysyp ýl­germegen. Orny tolmay jatqan basqa kem-ketik óz aldyna, mening kózime birden sha­lynghan jat kórinis – mýgedekterding kóptigi. Baldaqpen jýretin sholaq ayaq, sholaq qoldardy aitpaghanda, kóshede jertaban «arbanyn» ýstinde eki qolymen jer tirep syrghanaytyn, eki ayaghy qara sanynan kesilgen jartykesh adamdar da jii úshyrasatyn. Osynday denesining jartysy joq, týbirtek adamdy alghash kórgende, mening basym ainalyp, kózim qarauytyp, jyghylyp qala jaz­daghanym esimde. 

Olay bolatyny, men qyrghyn soghysty bas­tan keshpegen Qytaydyng Shynjang ól­kesinen kelip túrmyn ghoy. Ras, ol elde de últ-azattyq tónkeris jolynda әjeptәuir úrys­tar bolghan-dy. Biraq dәl mynaday, adamdy shalghymen shapqanday etip turap tastaytyn qandy qasapty kórmegen ekenbiz. Dýniyejýzilik sol soghysqa Qazaqstannan milliongha juyq adam attanghan eken, sonyng besten biri ghana oralghan kórinedi. Onyng da qaq jartysy – әlgindey aqsaq-toqsaq, mýgedekter...
Bir bayqaghanym, araqtyng da týbin týsirip ishetin – sol mýgedekter bolatyn. Ol ýshin maydangerlerdi eshkim sókpeydi, 
jazagha da tartpaydy. Ayaq-qoldarynyng kemdigine qaramay esten tana iship alyp, tal-taldyng týbinde jayrap jatqany... Densaulyghy joq, jarym-jarty adamdar qashangha deyin shydasyn, arada on-on bes jyl ótkende, Almaty mýgedekterden edәuir aryldy. Tek, qalsa, kýtimi jaqsy, túrmysy tәuirleri ghana qalghan bolar.
Búl aitylghandar – soghys salghan jaranyng birden kózge úratyn syrt kórinisi ghoy. Búdan basqa da, onyng adam ómirine tiygizgen zardaptary qanshama. Sonyng jalpylasqan bir týri – kontuziya kórinedi. Búl – әsili, bas sýiekke oq tiiden, bombalau kezinde qatty soqqygha úshyrap, migha zaqym keluden payda bolatyn nauqas. Áriyne, ol da – mýgedekting bir týri. Birden kózge úryp túrmaghanymen, onyng da әr aluan belgileri bar. Onday adamnyng jýikesi júqarady, artyq sózdi kótere almaydy. Qatty ashulanghan kezde esi auyp, talyp qaluy da mýmkin. Odan basqa úmytshaqtyq, janghalaqtyq, orynsyz kóp sóileushilik, balasha joqtan ózgege sene salatyn anghal­dyq... Bәri de sonyng zardaptary kórinedi.
Men kontuziya alghan adammen alghash ret uniyversiytette oqyp jýrgende úshyrastym. Bizding filfakta sonday bir oqytushy boldy. Ózi qazaq tili grammatikasynan sabaq be­retin-di. Óz sabaghyn jaqsy biledi. Úqypty­lyghy sonday, leksiyasynan bir miynót te keshikpeydi. Ol kisini de maydanda kontuziya alyp­ty desetin. Mandayynda tik týsken tyr­tyghy bar – oq tiygen jaranyng orny... Ózi keremet ashushan, eki sózge kelmey shart ete qalady. Sol syryn biletin keybir studentter ony yzalandyrugha qúmar-aq:
– Aghay, kelesi leksiyanyzgha kelesiz be? – deydi oghan qasaqana qiqar súraq qoyyp.
– Kelem! – deydi qazaq tili múghalimi eki kózi shapyrashtana shatynap. – Eger balam bir pәlege úshyramasa, әielim ayaq astynan infarkt alyp qalmasa, ózimdi kóshede mashina basyp ketpese, mindetti týrde kelem! Osy ma estiyin degenin?
Sol bastaghy jaranyng zardaby shyghar, janaghy kýigelek ústazymyz da ómirden erte ótip ketti. Mening kontuziya alghan adammen ekinshi ret úshyrasuym әri jaqynyraq tanysuym beritinde, uniyversiytetti әldeqashan bitirip, qyzmetke aralasqan kezimde bolyp edi. Almatydaghy baspalardyng birinde qyz­met isteytinmin: ol kezde memlekettik baspada jýzden astam adam isteydi. Ádebiyetting әr janryna arnalghan әldeneshe bólim bar. Men qazaq prozasy bólimindemin. Bizge qarama-qarsy bólmede orys redaksiyasyndaghylar oty­rady. Kýn sayyn kórisip, sóilesip tú­ramyz.
Sol jyldar orys redaksiyasynda jasy qyryqtyng ishin aralap ketken egdeleu bir kisi júmys istep jýrdi. Esimi Baymahan eken. Qolyna tayaq ústap, sәl syltyp basatyn, úzyn boyly, buryl shashty, sylynghyr qara. Ózi orys tildi qazaq, shygharmalaryn orys tilinde jazady. Al, bylayghy ómirde oryssha men qazaqshany aralastyryp, qaysysy auzyna búryn týsse sony aityp, qoyyrtpaqtap sóiley beredi. Oqyghandardyng aituynsha, jazghandary tәp-tәuir desedi. Ásirese, Úly otan soghysynyng bir batyrynyng ómir jolyn bayandaytyn roman-essesin júrtshylyq jaqsy atap jýrdi.
Jaqyn aralasa kele bayqaghanym, Bay­mahannyng da soghysta alghan kontuziyasy bar eken. Biraq múnyki basqa eshkimge úqsa­maytyn kontuziyanyng tótenshe týri bolsa kerek. Búl kiside aitar oidy saralap, sú­ryptap otyratyn midyng sýzgisi bosap ketken tәrizdi. Sonymen birge, aldy-artyn oilau, qulyq-súmdyq, baqay esep te týgel týsip qalghan. Bala siyaqty basyna kelgen oidy irikpey aita salady da, qarap otyrady. Ol kiside qúpiya degen joq, bәri alan-ashyq. Biz onyng ýiinde ne bolyp jatqanyn, әielining dýkennen qanday kiyim alghanyn, balalarynyng qanday tentektik istegenin erteninde-aq bilip otyratyn boldyq.
Bizding onda túraqty baspanagha qolymyz jetpey, Almatyny ainala kóship jýrgen kezimiz. Bir jyly dәm búiyryp, Baymahanmen kórshi bolmasym bar ma! Ekeuimiz de Bi­rinshi Almaty jaqtaghy Teslenko kóshesinde túramyz. Sol manayda kileng karkastan salynghan barak ýiler bar-túghyn. Ózining maydangerligin paydalanyp, sol kósheden kishileu ýsh bólmeli ýy alghan Baymahan birtalaydan beri osynda túrady eken. Al, bizdiki – uaqytsha jaldap alghan pәter... Endi, amal joq, Baymahan ekeuimiz kýn sayyn qyzmetke birge baryp, keyde birge qaytatyn boldyq. Eki ýiding arasynda bir-aq ýy bar. Avtobusqa minip-týsetin ayaldama ortaq.
Bir kýni júmystan birge qaytyp, avtobus­tan týsken song óz ýiime qaray búryla bergenim sol edi, Baymahan bilegimnen ústay aldy. Betime qarap sәl túrdy da:
– Erteng júmys kýni emes, demalys emes pe, ә?! – dedi әldenening esebine jete almay túrghan adamsha.
– IYә, erteng demalys qoy, ony nege súradynyz?
– Endeshe, bylay bolsyn, erteng týste qa­syna kelinshegindi al da, bizding ýige kele qal...
– Jayshylyq pa, Bәke? Búl nening qúr­meti...
– Qazaqta «erulik» degen bolady eken ghoy. Yaghny búryn otyrghandar keyin kelgen kórshini qonaqqa shaqyryp, dәm tatyrady eken. Men – durak sony býginge deyin úmy­typ jýrip­pin...
Men oilanyp qaldym. Ásili, kontuziyasy bar adamnan aulaq jýrgen jaqsy deushi edi. Qaytsem eken? Áytkenmen, kýnde bet kó­risetin kórshining lebizin qalay jerge tas­tarsyn.
– Jaraydy, Bәke, barayyn, – dedim tәue­kelge bel buyp. – Tek, bir-aq saghatqa... Óit­keni, taghy da uәde bergen jerim bar.
Erteninde týski saghat bir shamasynda әie­limiz ekeuimiz Baymahannyng ýiine bara qaldyq. Bizge esikti jasy otyzdyng ishine endi ilingen, әdemishe kelgen, orta boyly, aqqúba әiel ashty. Ar jaghynda Baymahannyng ózi de tayau túr eken, bizdi qúraq úsha qarsy alyp, «zal» dep atalatyn kenirek bólmege engizdi. Júpyny jihaz, arzan qol mýlikter... Tór jaq­ta túrghan bir shkaf kitaptan ózge kóz tartar eshtene bayqalmaydy. Bir mezgilde ishki ýiden on-on eki jastar shamasyndaghy úl men qyz shyghyp, bizben sәlemdesti.
– Biz, Núrbәty ekeuimiz balanyng sanyn birazgha deyin aparatyn edik, – dedi Baymahan balalar qayta ishke kirip ketken son. – Ásili, bala mahabbattan jaralady ghoy. Ol jaghy bizde jetkilikti... Tek, ýiimiz tarlau. Keyde bir bólmege kvartirant jiberemiz... Áyelimiz ekeuimiz bir-birimizge qaradyq ta qoydyq. Álgi sózderdi bir kelgen qonaqqa aitpay-aq qoysa da bolady ghoy... Ne isteysin? Baymahan basyna kelgen oidy jasyra almaydy.
Sirә, bizden basqa da shaqyrghan qonaghy bolsa kerek, ýstine klenka jabylghan, abajaday ýstelding ainalasynda alty-jeti oryn­dyq qoyylypty. Bir ish jiyp qalghanym, qonaq shaqyrghan ýy siyaqty emes, ýstelding ýsti qanyrap bos túr. Asýy jaqtan da pisip jatqan tamaq iyisi sezilmeydi... Áyelim maghan japaqtap qaray beredi. Birdemege úrynbay túrghanda, osy ýiden aman-esen qaytsaq bolghany.
Álden uaqytta esik qonyrauy basylyp, ishke taghy bireulerding kirgeni bayqaldy. Orta jastaghy erli-zayyptylar. Erkegi soghysta Baymahanmen birge bolghan maydandas dosy bolsa kerek. Sirә, kópten kórispegen be, qauqyldasyp, amandasyp jatyr. Sonymen, ýlkender tórge ozyp, ýstel basy týgendelgendey boldy. 
– Núrbәti, tamaghyndy týsire ber. Qo­naq­tar kelip boldy, – dedi bir shólmek araqty ýs­tel ýstine qoyyp jatqan Baymahan asýy jaqqa dauystap.
Kóp úzamay tórgi ýige Núrbәty kirip, das­tarhangha ýieme qyp turalghan bir tәrelka bólke nan әkelip qoydy. Sonan song әr adam­nyng aldyna birden tәrelke, shanyshqy, qa­syq qoyyp bir ketti. Sonyng artynan ile-shala pomidor men qiyar aralas salat әkelip qoyyp, taghy ketti. «Sonda, búlardyng qonaq­tyng aldyna tartar syy tabaghy ne boldy eken» dep tyqyrshyp, men otyrmyn. Bir mez­gilde Núrbәty bir meskey ystyq borshty qay­qaya kóterip kelip, tәrelkalargha qúya bas­taghanda, «uh» dep bir-aq tynys aldym-au!
Áriyne, «Qonaqta erik joq, may berse de jey beredi». Býgin Baymahan ne berse de iship-jeuge tiyispiz. Borsh ta – bir halyqtyng kәdeli tamaghy. Ári bәrimizge kópten tanys. Mynau da – kapustagha qyzylsha qosyp jasaghan kәdimgi borshtyng ózi. Tym qatyqsyz da emes, ishinde asyqtay-asyqtay et bary bayqalady... Álde, búlar ashanadaghy siyaqty beretin tamaghyn «birinshi» jәne «ekinshi» dep bóldi me eken? Sonda ekinshige beretin qoi tamaghy ne boldy eken? Sol oimen, dastarhan shetine mana kelip qonjighan «Mәskeuding airyqsha araghy» men tórt-bes rumkagha qarap qoyyp, aldymyzdaghy asqa súghyna bergenimiz sol edi, kenet Baymahannyn:
– Stop! – degen dauysy estildi. – Núr­bәti, tez smetana әkel. Sen dastarhangha smetana qoymapsyng ghoy.
«Qap, taghy bir pәle bastaldy-au» dedim ishimnen. Shynynda da, solay boldy.
– Bayeke, keshir, men asyghyp jýrip, dý­kennen qaymaq aludy úmytyp ketippin, – dedi әieli qúlaghyna deyin qyzaryp.
– Onda, dereu balalardyng birin dýkenge jibere qoy. Kakoy borsh bez smetana?! - dedi ýy iyesi saltanatty týrde.
Biz buy búrqyraghan ystyq borshqa qasyq sala almay tym-tyrys otyrdyq ta qaldy. Endi dýkennen qaymaq әkelgenshe kýtuimiz kerek. Tórde otyrghan maydanger sәl ynghay­syzdanyp:
– Áy, Baymahan, sol qaymaqtyng keregi ne? Bayaghyda, maydanda jýrgende qatyqsyz qara borshty qaymaqsyz-aq ishe berushi edik qoy, – dep toqtau aityp kórip edi, ýy iyesi kónetin emes.
– Joq, atamanyz! Soghys kezi basqa. Al, qazir kemeldengen sosializm túsynda qaymaq qatpay borsh ishti degen ne? Kakoy borsh bez smetana! – dep qasarysyp otyryp aldy. Sonan song borshtyng tym paydaly tamaq ekenin, býgin et astyrmay, basqa tamaq ta әzirletpey, tek borsh istetip otyrghanyn úzaq sóilep, týsindirumen boldy.
Amal ne, dýkenge ketken balany kýtuge tura keledi. Eki maydanger uaqyt ótkizu ýshin, Stalingrad shayqasy kezinde bastan keshkenderin aityp otyr... Men osy arada kontuziyanyng ne ekenin birshama týsingendey boldym. Baymahannyng syrqaty – oiyna kelgen nәrseni býkpey aitu ghana emes, jәne oiyndaghysyn iske asyru jolynda ait­qanynan qaytpay, qatyp qalu... Taghy bir tanghalghanym, osynyng bәrine әieli Núrbәty qalay kónip otyr? Álde «әpekeme jezdem say» degendey, ol da – miy shayqalghan bireu me?
Álden uaqytta dýkenge qaymaq alugha ketken qyz da bir bankini qúshaqtap, qústay úshyp jetti-au! Biz, bәrimiz de iyghymyzdan bir batpan jýk týskendey tynystap qal­dyq. Al, Baymahannyng quanghanyn súrama:
– Mine, endi borshty ishuge bolady! – de­di bankidegi qaymaqqa ózi aldymen qol sozyp. – Kakoy borsh bez smetana!
Manadan beri kózi móldirep, ýstel she­tinde túrghan «Mәskeuding airyqsha araghyna» da kezek endi tiyip edi. Áriyne, mana qúiylghan borsh sәl suyp qalypty. Ony ysytyp әkelu Núrbәtiyding kәperine de kelgen joq... Eger osynyng bәrin basqa bireu istese, qonaqtaryn mazaqtap qorlau ýshin әdeyi istep otyr dep oilaugha bolar edi. Al, Baymahangha ókpe artyp, kinә qoya almaysyn. Óitkeni, ol osynyng bәrin kirshiksiz taza kónilmen riyasyz istep otyr. 
Biz sol kýni «erulik» bergen kórshiden qaymaq qatqan borsh iship, ýy iyelerining densaulyghyna jýz gramnan kóterip, kýle-kýle ýiimizge qayttyq. Keyin men osy jolghy «qonaqasyny» jii eske alyp jýrdim. Paryqsyzdyq jayynda sóz bolghanda, múny balalaryma da ylghy aityp otyratynmyn. Ol bara-bara bizding ýiding mәteline ainaldy. Oqta-tekte aldymyzgha borsh kele qalsa, balalar: «kakoy borsh bez smetana» dep otyr­ghany.
Osy oqighadan song Baymahan ne aitsa da, ne istese de tandanudy qoydym. Onyng isine ashulana da, kýle de almaysyn. Sebebi, ol – sau adam emes, jarymjan ghoy. Auyru adamgha kýluge bola ma? Bir kýni týski ýzilis kezinde ózimizding ashanagha kirsem, bir ýstelde Baymahan jalghyz otyr eken. Aldynda bir tә­relka borsh (osy kisi-aq borshtan jalyq-paydy eken), turalghan jarty bólke nan, birneshe stakan shay... Men de padnosymdy kóterip baryp, sonyng qasyna jayghastym. Borsh pen nandy kómeylete soghyp jatqan kórshim meni kórip, sәl-pәl qysylyp qaldy.
– Bayqaghan shygharsyn, men qazir qúr shay men borsh qana iship otyrmyn, – dedi is mәnisin odan bireu súraghanday. – Qazir bizde aqsha joq. Senesing be, tәnerteng orazamdy ashpay shyqtym. Núrbәtiyge qaraytyn bet joq... Jaqynda baspadan kitabym shyghady. Sonyng qalamaqysyn alsam, tamaqtyng tәuirin jeymin ghoy әli...
Men ýndegem joq. Júbata da, kýle de almadym. Ne dersin, Baymahan dәl osy sәtte ne oilasa, sony jasyrmay aityp otyr. Syr aldyrmay kólgirsu, jalghan poza jasau – oghan mýlde jat. Bylaysha aitqanda, kinәsiz bala ghoy. Saqaldy sәbiy...
Aytqanynday-aq, sol jyly kýzde Bay­ma­hannyng kitaby shyqty. Sol kitapqa әjeptәuir aqsha alsa kerek. Basqa avtorlar bolsa jymyn bildirmey jytyrar edi. Al, Baymahan­nyng qalamaqysy baspany, baspa ghana emes, býkil Almatyny dýrliktirdi... Oqigha bylay órbigen. Búl әlgi atyshuly Amerika-Vietnam soghysy jýrip jatqan kez bolatyn. Bir kýni Baymahan eki jýz somdy konvertke salady da, bas­panyng partiya úiymyna alyp keledi. Ol kezde eki jýz som – әjeptәuir aqsha...
– Búl ne? – deydi para berip túr ma dep shoshyp qalghan partiya úiymynyng hatshysy.
– Aqsha ghoy.
– Ony múnda nege әkelip túrsyn?
– Vietnamgha jәrdem... Otbasymyzdyng atynan soghysta zardap shekken Vietnam sharualaryna jibermekpiz.
Múndaydy kýtpegen partiya úiymynyng hatshysy ne isterin bilmey abyrjyp qa­lady.
– Au, Baymahan-au! – deydi onyng betine anyraya qarap. – Biyl kitabyng shyghyp, baspadan biraz aqsha alghanyndy bilemiz. Aldymen óz otbasynnyng kem-ketigin tolyqtap, bala-shaghannyng múqtajyn sheship almaysyng ba?!
– Ol jaghyna alang bolmanyz! – deydi Baymahan nyq senimmen. – Biz ýide Núrbәty ekeuimiz bәrin eseptedik. Balalardyng kiyim-keshegi, qystyq azyq-týlik, pәteraqy, bәrine aqsha bólingen... Sonyng bәrin eseptegende, myna eki jýz som artyp qalyp otyr ghoy. Men – soghysta bolghan adammyn. Oq astynda qyrylyp jatqan Vietnam sharualaryna kómektesuim kerek! 
Qansha týsindirse de, Baymahandy óz aqy­lyna kóndire almaghan hatshy, aqyrynda:
– Jaraydy, aqsha ózinde túra túrsyn. Búl – men sheshetin nәrse emes, jogharghy jaq­pen sóileseyin. Eger elimizde osynday «jy­lu» jinau nauqany jýrip jatsa, sening aq­shang da bir kәdege jarar, – dep qaytara­dy.
Shyn mәninde halyqaralyq qiyn mә­selege tap bolghan hatshy dereu aupartkomgha te­lefon soghady: «Osylay da osylay, bizdegi bir maydanger-internasionalist eki jýz som mólsherinde Vietnamgha jәrdem jibergisi keledi. Ony ne isteymiz?» deydi ghoy bayaghy. Búl bastamanyng sayasy manyzynyng jogha­rylyghy sonsha, múny aupartkom ózi sheshe almay, qalalyq komiytetpen habarlasady. Olar da toq eterin aita almaydy. «Osynday bir tótenshe jaghday bolyp túr» dep Ortalyq komiytetpen tildesedi. Jauapkershilikti moyyngha alugha batyldary jetpey, olar Mәs­keuge súrau salady. Aqyry, arada ay ót­kende, ortalyqtan mynaday jauap keledi ghoy. «Vietnam halqyna janashyrlyq ta­nytqan maydangerge myng da bir rahmet! Biraq dәl qazir halyqtan jәrdem jinau kýn tәrtibinde túrghan joq. Onsyz da Vietnamgha kómek berilip jatyr. Sovet Odaghynan Vietnamgha qaru-jaraq, azyq-týlik týrinde berilip jatqan jәrdem milliardtap sanalady. Ol jaghyna bizding azamattar alandamay-aq qoysyn» dese kerek.
Sóitip, Baymahannyng eki jýz somy Kre­mli­ge deyin baryp, aqyry óz iyesin qayta tauyp edi. Múny da ol әldekimdershe jaqsy atanayyn, kózge týseyin dep istep jýrgen joq. Búl da – onyng adal oiy, alystaghy Vietnam halqyna degen janashyrlyghy... Al, biz qansha oilansaq ta, kedey otbasynyng bud­jetinen eki jýz somnyng qalay artylyp qal­ghanyn týsinbey-aq qoydyq.
Al, Baymahannyng keybir qylyghy basqagha emes, onyng ózine ayanysh tudyrghanday edi. Kýlki emes, ayanysh. Shyn mәnindegi tragediya... Bir kýni ol qyzmetke qabaghy ashylmay, týnerip keldi. Óz bólimine de túraqtay almay, birazdan song bizge keldi. Ýiinde bir kelensiz jaghdaydyng bolghany anyq. Ondayyn ishke býgip qalatyn Baymahan ba, qalayda bireulerge aituy kerek. Ishtegi sherin syrt­qa shygharugha әrtýrli últtan qúralghan óz bó­liminen góri, bizdi qolay kóretin sekildi:
– Búl qatyn degenge senuge bolmaydy eken ghoy, – dedi bir mezgilde dauysy jer astynan shyqqanday qúmyghyp. – Men búryn Núrbәtiyge qúdayday senushi edim, aldanyppyn. Bәri beker bop shyqty...
– Ne boldy, aghasy?! – deymiz bәrimiz óre týregelip. – Jengey, shynymen-aq, kózinizge shóp salyp jýr me?
– Solay eken! – dedi ol balasha kemsen­dep. – tiyn-tebeni sep bolsyn dep, biyl ýiimizge kvartirant (pәtershi) jibergenbiz. Jiyrmanyng ishindegi jas júmysshy... Keshe kónil-kýiim bolmay, qyzmetten erte qaytyp, ishki ýige kirip barsam, Núrbәty tór aldyn­daghy tósekte, bir kórpening astynda jatyr janaghy kvartirant jigitpen...
Múndayda júbatarlyq birdene aitu qiyn ghoy. Bólmedegi bes-alty jigit týgel mó­liyip, tómen qaradyq. «IYt-ay! – deymiz ishi­mizden kvartirant jigitti qarghap. – Bay­qústyng anqaulyghyn paydalanyp, әielimen kónil qosyp alghan ghoy kópten beri...». Qúday basqa salmasyn, er-azamat ýshin búdan ótken qasiret bola ma? Búl sorly endi ol ýige qalay bas súghady? Jan jarasyn jyly jauyp qoya salmay, onysyn júrtqa jariya etip, aityp otyrghanyn kórmeysing be?!
Biraq biz Baymahan ýshin tekke uayymdap jýrippiz. Erteninde júmysqa jayrandap keldi aghamyz. Ádet boyynsha, aldymen bizding bólmege bas súqqan.
– Kakoy ya – durak! – dedi bosaghadan at­tay berip. – Keshe ýige barghan song maghan bә­rin de Núrbәty týsindirdi. Ózdering bilesinder, qazir ýilerge jylu jibergen joq qoy. Karkas ýiler óte suyq. Núrbәty men kvartirant jigit suyq ýide tonghan son, bir kórpening astyna kirip, jylynyp jatyr eken ghoy... Al, men – durak, sony týsinbey basqasha oilap qalyppyn.
Múndayda ne aitugha bolady? Áytkenmen, bә­rimiz jamyray til qatyp:
– E, bәse, jengemizge ne kórinipti, sizding kózinizge shóp salatynday.
– Onday jenil jýristi әielge úqsamaydy ghoy ol kisi! – desip, bәrimiz de quanyp qalghan týr bayqattyq.
Mine, syrt kózge badyrayyp kórinbeytin, jaghdayyn jaqyn aralasqandar ghana biletin bir soghys mýgedegi ortamyzda osylay jýrip jatyr. Onyng oghash qylyqtaryn kórgen 
sayyn, «soghystyng betin ary qylsyn! Qúday kon­tuziya qyla kórmesin» dep tileymiz ishi­mizden.
Al, kónilge әrkez orala beretin taghy bir súraq bar? Osynday әpendi shalys adam qalay kitap jazyp jýr? Onyng shygharmala-ryn júrtshylyqtyng sýiip oqityny nelik­ten? Bayyptap qaraghan kisige onyng da jauabyn tabu qiyngha týspeytin sekildi. Óitkeni, «aqyn-jazushy kim deseniz, ol – balalyq qasiyetterdi boyynda neghúrlym mol saqtaghan adam» deydi eken biletinder. Al, Baymahan – qulyq-súmdyqty, baqay esepti bilmeytin, tap-taza balanyng ózi emes pe. Aldyndaghy aq qaghaz qanday pәk bolsa, Baymahan da sonday kirshiksiz. Endeshe, onday adamnyng qalamynan keyde jaqsy shygharma tusa, oghan tandanatyn ne bar?