Saryala kýzdin alghashqy kýnderi altyn dәndi keng alqapqa ie Qostanaydyn kólder shoghyrlanghan Áuliyekóline shúrqyrap Alash azamattary jinaldy. Jiynnyng arqauy - Alash qozghalysy jetekshilerining biri, kórnekti aghartushy ghalym, qogham jәne memleket qayratkeri Ahmet Baytúrsynúlyna eskertkish-belgi (bust) ashu rәsimi. Qalyng kisi nópiri qatarynda oblys basshylary, Astana, Almatydan kelgen ghalymdar, aghartushynyng tughan-tuystary boldy. 

Eskertkish belgini ashu úsynysy úly aghartushynyn Aghytaev Ibragim syndy agha buyn ókilderi bastaghan úrpaqtary tarapynan kóterilip, ony oblys әkimshiligi, akademik Kenjeghaly Saghadiyev siyaqty qogham qayratkerleri qoldap, ýlken auqymdy sharagha ainaldyrdy. Shara barysynda «Ahmet Baytúrsynúly jәne Mәngilik el múraty» taqyrybynda respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya úiymdastyryldy. Konferensiyagha respublikagha belgili ghalymdar, atap aitqanda, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, tarihshy ghalym H.Ábjanov, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory, filolog ghalym M.Malbaqov, ahmettanushy ghalym, Almatydaghy Ahang muzeyining diyrektory Rayhan Imahanbet qatysty. 

Ahmet Baytúrsynúly Áuliyekólde múghalim bolyp qyzmet jasap, qazaq balalaryn oqytty. Ol qarapayym auyl múghalimnen «últ ústazy», «Alashtyng ruhany kósemi» dәrjesine deyin kóterildi. Ahang ústazdyq etken Áuliyekóldegi mektep kól jaghasynda ornalasqan edi. Sol kól býgingi tangha deyin «Múghalim kóli» atanyp keledi.  

Audan ortalyghy Áuliykólde ótken arqauly jiynnyn  Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigining 25 jyldyghy, Alash qozghalysynyng kósemi Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyq mereytoyy, Qostanay oblysynyng 80 jyldyghy  qarsanynda jәne 5-qyrkýiek kýni úiymdastyrylghannyng ózindik simvoldyq nyshany bar.  

Aldymen nege 5-qyrkýiek? Qazirgi tandaghy Ahmettanu ghylymynda úly túlghanyng tughan kýni jayynda óz sheshimin tapqan pikirler bar. Derek kózderi birde Ahandy qantar aiynda dýniyege kelgen dese, endi biri 5- qyrkýiekte tughan deydi. Songhysy - onyn óz qolymen jazylghan avtobiografiyalyq derek.  Ony qantar aiynda tughan dep jazghandar - úly túlghanyng zamandastary. Olar múny  A.Baytúrsynúlynyng 50 jasqa tolghan mereytoyy qarsanynda jazyp qaldyrghan edi. Áriyne, Alash azamattarynyng qolyna týsken derek «aspandy týrtip» alghan derek emes ekeni de belgili: olar ne Ahannyng ózinen, ne bolmasa qanday bir biografiyalyq derekten alghany anyq.  

Jalpy, HIH ghasyrda qazaq dalasynda tughan kýndi tirkeytin jazba dәstýr qalyptaspaghan bolatyn. Onyng ýstine býgingi tanda  júmys jasaytyn, dýniyege kelgen adamdy arnayy tirkeytin, bizding býgingi tirshiligimizge әbden ýirenshikti arnayy mekeme úiymdastyrylmaghan edi. Qazaq balasy óz tughan jyly men mezgilin (kýnin emes) ata-analarynyn, eresek kisilerding aituy arqyly biletin. Qazaqtardyng kýni keshegi deyin tughan kýndi (ózge halyqtar siyaqty kishigirim mereke etip) atap ótpey kelgendigin de osy sebepten izdeu kerek. Basqasha aitsaq, tughan kýndi belgileu joq bolghandyqtan dәstýr qalyptaspaghan, dәstýr bolmaghan song ghúryp (rәsim) joq. Ahang ghúmyrnamasyndaghy derekterding «ala-qúlalyghyn» osy sebepten dep týsinu qajet. A.Baytúrsynúly tughan uaqytyn ya ata-anasynan, ya bolmasa ýlken kisilerden estip, súrap bilgeni sózsiz. Al o kisinin artynda qalghan әrbir sóz bizge altynday qúndy dýnie bolghandyqtan, úly túlghanyng óz qolymen jazghan ghúmyrnamalyq bayany asa qasterli derek. Qostanaylyqtardyng qyrkýiekte bas qosu úiymdastyruynyng sebebin osy niyetten tuyndaghan qadam dep baghalaugha bolady.  

Álqissa, Áuliykólde ótkizilgen jiyn qazaq elining tәuelsizdigi ýshin ómirin sayasy kýrespen ótkizgen, sol jolda Alash kósemi Á.Bókeyhangha ainymas serik, dos bolghan Ahmet Baytúrsynúlynyng múrasyn, onyng Qostanay ónirin Qazaq avtonomiyasy qúramynda qaldyru jolyndaghy qyzmetin, jalpy, qazaqqa azattyq alyp berudi maqsat tútqan Alash qozghalysynyng taghylymyn tanugha baghyttalghan is-shara retinde tarihta qalary haq. Búl orayda sol shejireli  tariyhqa sәl sheginis jasaghanda dúrys syndy. 

1917 jylghy qazan tónkerisinen keyin qúrylghan kenes ýkimeti Resey imperiyasynyng otary bolghan elderdi Resey Federasiyasynyng qúramyna biriktirip, olargha avtonomiyalyq mәrtebe úsyna bastady. Mәskeuden basqarylghan ortalyq biylik qazaq dalasynyng shet bólikterin kórshiles elderding territoriyasyna berudi kózdeydi. Biyl 80-jyldyq mereytoyyn atap ótip jatqan Qostanay óniri Reseyding Chelyabi oblysynyn, al ontýstiktegi shúrayly jerler Ózbekstan qúramyna beriletin bolyp josparlanady. Osy bir el-jer taghdyry «tәlkige» salghan syn saghatta qazaq jerining shekarasyn belgileu ýshin Ahmet Baytúrsynúly men Álihan Bókeyhan, Álimhan Ermekovter Leninnin, Stalinning qabyldauynda bolyp, 1920 jyly 26 tamyz kýni Qazaqstannyng últtyq memlekettik territoriyasyn bekitken dekret qabyldatady. Búl dekretke Lenin men Stalin qol qoyady. Al sol jyldyng qazan aiynda Resey Federasiyasynyng qúramyndaghy Qazaq Avtonomiyaly Respublikasy jariyalandy. Osylaysha Qazaqstannyng BÚÚ (OON) arqyly bekitirgen qazirgi shekarasynyng negizgi bóligi sol uaqytta mejelendi. Alash azamattarynyng bilim men biliktilikke negizdelgen tereng dәlelder arqasynda Qostanay uezi Qazaqstan qúramynda qaldyrylady. Býgingi úrpaq Alash azamattarynyn búl qyzmetin eshqashan  úmytpauy tiyis! 

Sóz sonynda aitpaghymyz, Áuliyekólde oryn tepken  eskertkish-belgi Ahana kerek emes, ol - ózine,  kezinde M.Áuezov aitqanday, mәngilik eskertkish ornatyp ketken túlgha. Biraq úly túlghanyng qyzmetin tanu, ony nasihattau  – býgingi úrpaqtyn  perzenttik paryzy.  Óitkeni qazaq halqy ýshin ayanbay enbek etken Ahang taghylymy, Alash ziyalylarynyn taghylymy býgingi Qazaqstannyng tәuelsizdik túghyrnamasynan tuyndaytyn Mәngilik el múratymen ýndesip, úshtasyp jatyr. Áuliykólde ótken  shara - sonyng bir naq aighaghy ispetti әser qaldyrdy. 

Almasbek Ábsadyq, filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining prorektory 

Abai.kz