Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Ómirding ózi 113106 0 pikir 6 Qyrkýiek, 2016 saghat 08:39

11 QYRKÝIEK - OTBASY KÝNI

El Preziydenti memleket - otbasydan bastalatynyn jәne bizding qoghamda negizgi otbasylyq qúndylyqtardy nyghaytudyng manyzdylyghyna erekshe nazar audaryp otyrghandyghyn atap ótuimiz kerek. Otbasy kýnin  Memleket basshysynyng Jarlyghymen qyrkýiek aiynyng ekinshi jeksenbisinde atalyp ótiledi. Yaghny 11 qyrkýiekke sәikes keledi.  

Otbasy-adamzat balasynyng dýniyege shyr etip kelgende, esigin aiqara ashyp enetin ýii, ósip erjetetin, tәrbie alatyn asa qajetti, әri qasiyetti altyn besigi. Qay zamanda, qay elde bolmasa da otbasynyng adamzat úrpaghyna yqpal men әserin ómirdegi basqa esh nәrseni esh nәrsening kýshimen salystyrugha bolmaydy.  

Otbasynyng eng manyzdy qyzmetterining biri – tәrbiyeleushilik mindeti, ony qoghamdyq tәrbiyening eng tiyimdi degen jýiesi de almastyra almaydy. Onyng negizgisi – balany ómirge keltiru ghana emes, sonymen birge oghan әleumettik-mәdeny ortanyng qúndylyghyn qabyldattyru, ýlken úrpaqtyng tәrbiyesin jas úrpaqqa jetkizu, boyyna sinirtu, yaghny balalaryn ózderin qorshaghan ortagha jәne qoghamgha paydaly azamat etip ósiru әke-sheshening eng manyzdy mindeti. 

 Ata-ananyn, basqa da otbasy mýshelerining ómir sýru tәjiriybesi, jýris-túrysy, óz mindetterin taza atqaru, bir-birin qúrmettep syilauy – bәri de ýlken mektep, tәrbiyelik mәsele. Otbasynan tys ta tәrbie bar. Qazaq «Úlyng ósse, úly jaqsymen, qyzyng ósse, qyzy jaqsymen auyldas, kórshiles bol»,- deydi. 

Ata-ananyng jýris-túrasy, sóilegeni, is-әreketterining barlyghy barlyghy bala ýshin ýlgi. Osy negizde bala aldynda ata-ana óte baysaldy, sabyrly bolyp, jaqsy tәrbie kórsetui kerek. Mәselen Abay Qúnanbaevtyng on toghyzynshy qara sózinde: «Adam ata-anadan tughanda esti bolmaydy: estip, kórip, ústap, tatyp eskerse, dýniyedegi jaqsy, jamandy tanidy daghy, sondaydan bilgeni, kórgeni kóp bolghan adam bilimdi bolady. Estilerding aitqan sózderin eskerip jýrgen kisi ózi de esti bolady. Árbir estilik jeke ózi iske jaramaydy. Sol estilerden estip, bilgen jaqsy nәrselerdi eskerse, jaman degennen saqtansa, sonda iske jaraydy, sonda adam dese bolady. Múnday sózdi esitkende shayqaqtap, shalyqtanyp ne salbyrap, salghyrttanyp esitse, ne esitken jerde qayta qayyryp súrap úghayyn dep túshynbasa, ne sol jerde sózding rasyna kózi jetse de, shygha berip qayta qalpyna ketse, estip-esitpey ne kerek? Osynday sóz tanymaytúghyn elge sóz aitqansha, ózindi taniytúghyn shoshqany baqqan jaqsy dep bir hakim aitqan eken, sol sekildi sóz bolady»-dep atap ótedi.  

Zamangha say otbasynda bala tәrbiyeleu asa ýlken jauapkershilik pen bilimdi talap etedi. Qazaq ýshin otbasynan kiyeli eshtene joq. Ómirge kelgen nәrestege ana mahabbaty men kirshiksiz taza kónili auaday qajet.Otbasy –syilastyq, jarastyq ornaghan orta. Otbasy- bala tәrbiyesining eng alghashqy újymy. M.Júmabaev bylay degen eken: «Ata-analar balany tәrbiyelegende dәl ózindey etip tәrbiyeleuge tyryspau kerek,olar balany ózinen kýshti etip tәrbiyeleui tiyis. Óitkeni olardyng zamany ata-analarynyng ómir sýrip otyrghan zamanyna qaraghanda anaghúrlym kýrdeli talaby joghary bolatynyn úmytpaghan jón”  Balanyng tәrbiyeli bolyp ósuine berekeli otbasynyng әseri mol. Otbasynyng eng manyzdy qyzmetterining biri – tәrbie beru. Tәrbie tal besikten bastalady.   

Qasym Amanjolov ózining jaryna arnaghan bir óleninde: "Otbasy – shaghyn memleket, Men – preziydent, sen – premier" degeni bar. Shynynda, otbasy – ol da bir shaghyn memleket. Ár memlekettik óz basqaru jýiesi әrtýrli bolady. Osy siyaqty әr otbasynyng óz taktikasy, basqaru jýiesi bolady. Úrpaqtyn er jetip ósui, boyyndaghy alghashqy adamgershilik belgileri otbasynda qalyptasatyny belgili. Janúya – tabighat syilaghan keremetterding biri. Jeke adamnyng boyyndaghy ar – úyatyn, aqyl-oyyn, adamgershiligin, mәdeniyettiligin tәrbiyeleuge otbasy – alghashqy qadam. Janúya – óte qajetti, basqaday esh nәrsemen ózgertuge bolmaytyn baspaldaq. Otbasynyng basty qyzyghy, altyn tireu dingegi – bala. Balanyng tәrbiyeli bolyp ósuine berekeli otbasynyng әseri mol. Janúyanyng әrbir mýshesi ózara sóilesip, ne bolmasa ata-ananyn, balanyn, mindetin atqaru ghana emes, bereke - birlik, sýiispenshilikpen aralassa, bosaghasy berik, shanyraghy biyik otbasyna ainalary sózsiz. Ata men ana – bala tәrbiyesining qamqorshysy, ónegesi. Ata – asqar tau, Ana – bauyrdaghy búlaq, Bala – jaghasyndaghy qúraq, - dep ata – ana men balany tabighattyng tamasha qúbylystaryna tenegen halyq maqalyna qayran qalarsyn. Adaldyq pen meyirimdilik, jauapkershilik pen keshirimdilik te otbasynda shyn yqylas peyilmenen balanyng kókireginde oryn tebedi. Qazaq otbasynda әueli әke, sodan keyin ana, búlar – janúya mektebining ústazdary bolady. Áke men ananyng balasyna qoyatyn eng birishi basty talap – tilekteri – balanyng «әdepti» bolyp ósui. Qazaq halqy otbasyndaghy tәrbiyeni eng birinshi oryngha qoyghan. Ata – ana balalaryna qanday tәrbie berse, erteng ol bala óskende sol tәrbie arqyly ómirding jana baspaldaqtarynan ótedi. «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin» dep qazaq halqy beker aitpaghan.  

Ákening «batyrym», sheshening «qúlynym» degen sózin estigen balada jaqsy sezim tuatyny belgili. Gh.Mustafinnyn «Ata- ananyng mindeti- tәrbiyeleu jәne jaqsylyqty ýiretu» degen sózinde kóp tәrbie jatyr. Bala tәrbiyesi ol dýniyege kelgen alghashqy kýnnen bastalady. Ónegli úrpaq tәrbiyeleu әr ata-ananyng armany jәne boryshy ekeni dausyz. Árqashan otbasymyz aman, bosaghamyz berik bolghay. 

D.Arynova, «Áziret Súltan» qoryq-múrajay qyzmetkeri 

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1560
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3359
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6324