Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Bilgenge marjan 4726 0 pikir 29 Tamyz, 2016 saghat 12:05

ÓLI DENESI KÓShEDEN TABYLGhAN ÁNShI

KELESI KÝNI «QYZ JIBEK»  OPERASYNDA KÝLÁSh BAYSEYITOVAMEN BIRGE TÓLEGEN  RÓLIN SOMDAUY  KEREK  EDI

Tayauda Almaty  menedjment uniyversiytetining ghylymy qyzmetkeri, ghylym kandidaty Dәuren Eskekbaev degen azamattyn  «Qazaq әdebiyeti» gazetinde (12.08.2016) «Mәskeu múraghattaryndaghy әnshi Ámire derekteri» atty zertteu maqa­lasy jariyalandy. Maqala, negizi­nen, Ámire ómiri men ónerine tolyq  arnalmaghanymen, onda  últ ruhaniyatyna qatysty qúndy derekter   jeterlik. Áriyne, ondaghy mәseleler búdan búryn da óner zertteushilerining nazarynan tys qalghan emes, tanys, beytanys, mәlim, beymәlim  jәitter barshylyq. Dey­túrghanmen de, bizding nazarymyzdy audarghan — Mәskeu múragha­tyndaghy Ámirege qatysty  shaghyn derekter  men dәiekter. Sonyn  ózinen-aq onyng biyik túlghasy  kózge  anyq kórinip túr.

Qazaqtyng 1000 әnin jinaghan respubliy­kanyng halyq  әrtisi A.Zataevich (qazaqqa sinir­gen enbegi ýshin oghan Halyq  Komissarlar Kenesining qaulysymen  1923 jyly  28 tamyzda «Respublika halyq әrtisi» ataghy berilgen) Ámirening oryndauynda onyng repertuarynan 11 әn jazyp alghan. Onyng ishinde ataqty «Jalghyz arsha», «Aghash ayaq», «Balqadisha», «Smet», «Dudar-ay» jәne basqalary bar.  Sonymen qatar Ámirenin  asqan talantyna tәnti bolghan A.Zataevich óz kýndeliginde mynanday pikir bildirgen.

«Ámire Qashaubaev 1925 jylgha deyin Qazaq memlekettik teatrynyng truppasynda әnshilerding ishinen shetjúrtta  túnghysh әn salghan adam. 1952 jyly Parijde, odan sәl keyinirek Mayndaghy  Frankfurtta   óner kórsetti. Qashaubaev  júrtqa tanqalarlyqtay diapazonymen tanymal әnshi. Oghan әnshi, muzykant retinde ong bagha beru ýshin qarqara­lylyq Ghabbas  Aytbaev jәne Qaliy  Bayja­nov­pen salystyra qarau kerek shyghar. Biraq, bәribir Ámire bólektenip, basym túrady».

Halqymyzdyng birtuar әnshisi Ámire Qashaubaevtyng shygharmashylyq bolmysy, әnshilik quaty turaly әr kezde  jazylyp keldi. Halqy osynday әnshisi bolghanynan jaq­sy habardar, әriyne. Alayda, onyng qiyn taghdyr  iyesi  bolghanynan keshegi kenestik impe­riya túsynda mýldem beyhabar boldy. Tek qana úzynqúlaqtan estigen әngime әlsin-әlsin әldebir janashyr azamattar tarapynan aity­lyp qalatyn, biraq,  aiqaylap aitpaytyn. Tәuelsizdik alghannan bermen qaray  ashyq jazylyp, aityla bastady. Deytúrsaq ta, әnshi ómirinen shynayy derek pen dәiekke negizdelgen tuyndy jasau kesheuildey  beretin. Tayauda «Qazaqfilim» kinostudiyasy Golliy­vud­pen birigip Ámire Qashaubaev jóninde filim týsirudi bastapty. Ázirge shartty atauy «Ámire» dep atalatyn filim — Qazaqstan men AQSh kiynematografisterining alghashqy birikken jobasy. Qazaqstan tarapynyng produseri jәne investory — Álidar Ótemú­ratov. Al, amerikandar jaghynan «OSKAR» jýldesining iyegeri, produser Ed Djonson bolmaq. Filimde nebәri 46 jyl ómir sýrgen (1888 — 1934) qazaqtyng birtuar әnshisining taghdyry, erte ýzilgen ómirining qúpiya jaqtary da sóz bolmaq. Áriyne, ónerding biyik shynyna óz  talantynyng arqasynda shyqqan túlgha tura­ly filim taza Gollivud stiylinde týsiril­mekshi.  Deytúrghanmen de, búl filimge kenes berushilerding qatarynda әnshining dauysyn  túnghysh ret tapqan  Jarqyn Shәkәrim tәrizdi óner zertteushilerining boluy da onyng shyghar­mashylyq sapasynyng tómendemeytinine senim tughyzady.

Áriyne, Zataevichting sózinde aityl­ghanday, ol — Europagha qazaq  әnin dombyranyng sýiemel­deuimen tanytqan túnghysh qazaq. 1925 jyly Parijde ótken muzykalyq bayqaugha 36 jastaghy Ámire KSRO-nyn  ókili retinde qatysyp,  dýniyeni tanqaldyrdy. Osy bayqauda ol ekinshi oryn alyp, kýmis medalimen marapattaldy. Fransuz basylymdary Ámire­ning erekshe dausyna  tanyrqap, tamsanyp jazyp jatty. Áygili synshylar ony Enriko Karuzo, Mario Lanspen tenestirip jatty. «Óte nәzik dauys bizge dalanyng dausy men onyng kókjiyegindegi poeziyalyq  payymdardy týsinuge eshqanday qiyndyq tudyrmady» dep jazdy fransuz basylymdary. Tipti, onyng oryndauyndaghy birneshe әndi HH ghasyrdyng ghajayyp tehnikasy fonografqa da jazyp alypty. Eger tabandy zertteushiler bolsa, onyng dauysy Parijden de tabylyp qaluy әbden mýmkin-au. Ázirge bizge mәlimi — Mәskeudegi dauysy, biraq, onyng sapasy kónil kónshitpey túr. Europada kezinde tehnikalyq mýmkin­dikter dúrys boldy ghoy, bәlkim, sol dauystar  sapaly boluy әbden mýmkin. Filim ssena­riyinde otandyq kino  dәstýrinde qalyptasqan  dramatikalyq kórinisterge terendep baru qarastyrylghan eken. Osy tústa Ámirening Mústafa Shoqaymen, әigili  djaz danyshpany Djordj Gershvinmen kezdesui de kórinis tapqan. 30-jyldary múnday kezdesuge basyn bәigege tigip, tәuekel etkender barsa kerek. Al, elge kelgennen keyingi onyng taghdyry  tipti qiyn bolatyn edi. Solay boldy da ghoy.

Pariyj  saparynan keyin Ámirening ómiri  tamúqqa ainaldy. NKVD basqan izin andyp, týnde tergeuge shaqyryp, qatty soqqygha jyghatyn.

Áriyne, endigi jerde  júrtshylyqty tolghan­dyratyny — filimning qalay bolyp shyghatyny ghoy. Gollivud týsirgennen keyin onda tehno­logiya jaghynan eshqanday problema bolmay­tyny belgili. Mәsele shygharmashylyq  túrghy­dan oryndaluy turasynda. Bizding bir  oiymyz — osy filimde sol kezenning túlghaly adam­dary, Ámire taghdyryna tikeley qatysy bar azamattardyng túlghasy biyik kórinse. Mәselen, әlginde aitqan Aleksandr Zataevich arqyly Ámire әlemine kóbirek dendep enuge bolady. Sonday-aq, J.Aymauytovtyng tuyndysyndaghy Ámirhan beynesindegi dәldikterding de filimge kóp paydasy tiygen bolar edi. Qysqasy, búl filimde qazaqtyng sol tústaghy ziyaly qauymynyng bolmysy da aiqyn kórinis tabuy kerek. Sol zaman  ziyalylarynyn, onyng ishinde el ýshin janyn shýberekke týiip júmys  istegen Alash  arystarynyng beynesi de birshama kórinis tapsa degen  oiymyzdy da  jasyr­maymyz. Sebebi, Ámiredey әn patshasynyng ómirin  olardan bóle-jara qarau mýmkin emes.

Búlardyng taghdyry  óte úqsas boldy. Álginde aitqanymyzday, olardy bir-birinen bóle-jaryp qaray almaysyz. Qazirding ózinde filimning Europadaghy sahnasy Latviyada (Riga) týsirilip, týsiru prosesi qyrkýiekte Alma­tyda ayaqtalmaqshy eken. Filimning halyqaralyq týsiru  tobyn qongshy rejisser Djeff Vespa basqarmaq. Ssenariy avtory –  Benjamin A. Van der Viyn. Opera­tory — «9-rota», «Stalingrad» filimderin týsir­gen – Maksim Osadchiy. Ámirening rólinde – Sanjar Mәdiyev, Mústafa Shoqaydy Erke­búlan Dayyrov oinaydy. Sonday-aq, shet el­ding basqa  tanymal әrtisteri qatysady. Filim­ning kenesshisi — Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, әnshi turaly birneshe kitaptyng avtory Jarqyn Shәkәrim.

Jalpy últ ómirindegi  alatyn orny ai­ryq­­sha túlghalar turaly filim týsiru,  shy­nyn aitu kerek, bizde belgili bir biyikti baghyn­dyrghan emes. Osy kýnge deyin sonday bir kino­myz bar dep aita alamyz ba? Joq. Bar, biraq, sol bayaghy qújattyq dengeyde  qalyp qoy­ghan. Búl jaghynan kelgende Reseyden ýire­nuimiz kerek. Basqasyn bylay qoyghanda, osy Tәuelsizdik jyldarynyng ózinde  orystar bar túlghasyn týgendep tastady. Sondyqtan búl filimde Ámirening tek әnshilik qyry ghana sóz bolmay, onyng taghdyry da  tereng ashyluy kerek.

Taghdyr demekshi, endigi jerde osy Ámirening dauysyn izdeu aksiyasyn odan әri jalghastyru  qajet. Izdegen adam tabady, bolmasa, basqa qazynagha jolyghady. Álginde D.Eskekbaevtyng bir Ámireden bastalghan izdenisining ózi  qansha túlghamen tabystyrdy. Búl rette qazaqtyng kóp múrasyn Mәskeu bauyryna basyp jatqany dausyz.  Basqasyn aitpaghanda, kýni keshegi «Qyz Jibek» filimining ekrangha shyqpaghan kóp  núsqasy da osy Mәskeuding qorjynynda jatyr. Demek, bizge endi osy iske batyl kirisetin uaqyt jetti. Odan abyroydy da, aqshany da ayamau kerek. Endi kesh bolady.

Búl filimde NKVD jendetterining beynesi óte jiyirkenishti  kórsetilui kerek. Jendetter demekshi, 1934 jyldyng 6 jeltoqsanyna qara­ghan týnde Almaty kóshelerining birinen qayran zor dauysty әnshining óli denesi tabyldy.  Ol kelesi kýni «Qyz Jibek» operasynda Kýlәsh Bayseyitovamen birge Tólegenning rólin som­damaq­shy edi.  Jalpy, kino әr qoyylghan sayyn týzetilip otyratyn spektakli emes. Qalay týsiredi, solay ketedi. Sondyqtan da taghdyry óte qiyn bolghan ayauly әnshining tolyqqandy beynesi jasaluy kerek. Múnday filim týsi­ruge Gollivudta mýmkindik jeterlik. Eng basty­sy,  últtyq mýdde, últtyq bolmysymyz erekshe eskerilui kerek.

T.MIYR-AS

Derekkózi: almaty-akshamy.kz

Abai.kz

0 pikir