Talasbek Ásemqúlov aramyzda bolsa, búl kýnderi alpys bir jasqa tolar edi…

 Ónerdi  múrat túta otyryp,  bar bol­mysyn, býkil sanaly ghúmyryn shyn mәnisinde últyna qaltqysyz qyzmet etuge arnap ótken Túlghalar sanauly. Sol sanaulylardyng biri – Talasbek ÁSEMQÚLOV. Ónerdi ózining dara joly etip tandaghan túlgha. Jazushy, synshy, audarmashy, kinodramaturg,  mәdeniyet­tanushy, ónertanushy, ýl­ken mektep kórgen kýishi-domby­rashy, últtyq ónerding tamyrshysy,   oishyl,  bilimdar.

Últtyq topyraghy myqty, ómir boyy ózin-ózi baptap, tәrbiyelegen, halyq danalyghy men býkil jeti ghalamnyn  bilim-ilimin boyyna jinaghan jәne jinaghanynyng bәrin kәdege jaratyp, Últyna, tughan halqyna qyzmet etu­ding biyik ýlgisin kórsetip  ótken,  hal­qyn sýietin, tarihyn, ónerin qaster­leytin,  bilimge qúshtar әrbir jas pen jasamystyng dosy bolghan ýlken Túlgha.  Tәuelsiz elimizdin, memle­keti­mizding ruhany baylyghy.

Álimsaqtan belgili: últty, etnosty ózgeden erek tanytatyn – mәdeniyeti, onyng ishinde әdebiyeti, óneri, salt-dәstýri. Osy arqyly últtyng dýniyetanym, ómir sezimi tanylady, dili, bolmysy tanylady. T.Ásemqúlovtyng әdebiyet, muzyka, bey­neleu, kino, dәstýrli óner, tariyh, etno­grafiya, mifologiya salalaryndaghy shyghar­malary, yaghniy,  jan-jaqty da kóp qyrly shygharmashylyghy –últtyng ózin-ózi jete tanuy, tereng zerdeleui, ruhany týleuine bastaydy. Ónerdi, mәdeniyetti jәne osylar arqyly qoghamda da  ótip jatqan ýderisterdi týsinip-payymdaugha ýlken ýles qosady.

T.Ásemqúlov últtyq bastaudan qanyp ishken, dәstýrding ózinen shyqqan, sondyqtan da oy jýlgesi ornyqty,  tili bay da kórkem,  qoghamy men uaqytyna sergek  suretker.Onyng 80-jyldardaghy alghashqy әngime-povesterinen bastap, jana ghasyrda jazylghan, negizgi keyipkerleri Sabyt kýishi men nemeresi Ájigerey bolyp keletin «Taltýs» povesi, ókinishke  qaray, ayaqtalmaghan «Tәttimbet seri» romany,  «Birjan sal», «Túmar padisha», «Qúnan­bay», «Kókbalaqtyng ólimi», «Jeztyrnaq» kinoromandary  býgingi qazaq prozasynyng ózindik bir erekshe jýlgesin tanytady.

Talasbek ómir-tirshilikti tym jaqsy bilgen, ómirlik te, ónerlik te bilimi men tәjiriybesi bay jazushy bolghandyqtan da  shygharmalarynyng barlyghynda derlik oqyrmandary ýshin  beytanys kenistikter ashylady. Búl kenistikter, әsirese, óner, onyng ishinde dәstýrli óner, tariyh, etnografiya, mifologiya salalaryndaghy enbekterinde  auqymdana týsedi. Ony óz últynyng taghdyryn әlemdik órkeniyetpen bir ayada qarastyra otyryp, últtyq beyresmy tarihymyzdaghy kóptegen aqtandaqtardy ashqan, balamaly núsqalar úsynghan  ýlken tarihshy deuge bolady. Onyng kórkem shy­ghar­ma­laryn bylay qoyghanda, әlemdik órkeniyetter turaly esseleri;  әlemdik tarihtan jazghan  Mysyr piramidalary, tampliyerler turaly, Babyldyng kýireui turaly, Sion paygham­barlarynyng protokoldary; Tomiris – Túmar padisha turaly,  saqtar men parsylar, qanlylar tarihy turaly;  Qondyger, Ket-Búgha, Shynghyshan turaly, sonday-aq, qazaq bastan keshken nebir nәubetterding – asharshylyq pen soghystardyng týp tarihtary turaly, taghy da basqa kóptegen  maqala, zertteu, esseleri jalpy qazaq  tarihynda alghash ret sony qyrynan qozghalyp, jazylghan taqyryptar.  Jazushynyng prozasynda,  kórkem esse­lerinde  keyingi qazaq tarihy – Abylay han, Qúnanbay, Abay, Birjan, Tәttimbet, Sýgir, Bayjigit, taghy da basqa kóptegen ónerpazdar túlghalanyp shyqty.

Dәulesker dombyrashy, qazaq әni men kýiining bilgiri,   dәstýrli óner tәjiriybesi men teoriyasyn tel alyp jýrgen óner iyesi T.Ásemqúlov shygharma­shylyghynyng ýlken bir salasy – óner­tanushylyq zertteuleri. Búl zertteuleri dәstýrli óner, qazaq әn-kýiinin  kómeskilene bastaghan úghym-tanymdaryn jarqyrata ómirge oraltady, oqyrman-tyndarmanyn últtyq qaghys, yrghaq, boyau-renkterge  oraltady. Búl  tústa, jalpy, Talasbekting jadynda saqtay bilu fenomeni erekshe bolghanyn aitu kerek. Ol jazba әdebiyetting kórnekti ókili bola túra, qazaqtyng auyzeki әngime dәstýrin qatty ústanghany, qúimaqúlaqtyghy shyghar­ma­shylyghynda ýlken nәtiyje berdi. Bayjúma kýilerin býginge jetkizgen, bayyrghy muzykalyq terminologiyany janghyrtqan, ózi de dombyra jasaushy sheber onyng búl saladaghy orasan enbegi dәstýrli ónerding zertteushisi ghana emes, tikeley múrageri-jalghasy boluymen de qymbat.

Jalpy,  Talasbek shygharmashy­lyghy­nyng daralyghy – onyng qay saladaghy enbek­terinde de   ghylymy negizdilik jәne erkin súhbattastyq qatar órilip otyratyndyghy ekenin qadap aituymyz kerek. Qay taqyrypta, qay salada jazsa da tizgin bermes túlparday jýitkigen onyng jazuyn­daghy taghy bir ereksheligi – balagha da, danagha da týsinikti qarapayymdylyghynda. Núrly bilimimen qatar zamangha say oishyl­dyghynda. Býgingi zamannyng mәdeniy-ruhany ahualyn zerde­ley, konstruksiyalay biletin janashyl­dyghynda. Yaghni,  jana maghynalar tudyra alghandyghynda.  Sondyqtan da onyng jazghandary yjdaghatpen oqyghan jangha paydaly bilim kózi. Kim-kimmen de bilim, parasat-payymyna say sóilesip, pikir­lesken  T. Ásemqúlovtyng súhbattary da oigha dertip túra­dy. Tughan halqynyng jaqsysyna sýiinip, jamanyna kýiinip, mýmkin keyde ashylau da aitqan, jazghan  tústary bar, biraq, búl ómirdegi  jәne ónerdegi biyik ólshemderge degen adaldyghynan tuyndady.

T.Ásemqúlov ónerde ómir keshu, ónermen ómir keshu salty, tanym-talgham, dәstýr jәne janashyldyq, etika men estetika jazyqtyqtarynda ýnemi keninen oy tolghap otyrdy. Ómirdegi jәne ónerdegi ústanymdary, izdenis, ósu-jetilu joldary Talasbektin  ózi «úly ústazym» dep tanyghan, qazaq ruhaniyatynyng kórnekti túlghasy – dәstýrshil de janashyl kórkem shygharmalarymen, asqan bilimdarlyghy, tereng parasaty, últjandylyghymen  halqyna qaltqysyz qyzmet etip ótken Asqar Sýleymenov turaly «Kemenger ómirinen bir ýzik syr» atty tórt essesinde jaqsy jýlgelenedi. Kezinde «Almaty aqshamynda» jariyalanyp, qalyng kópshilik yqylastana oqyghan osy esseler – asqar­tanudyn  erekshe bir ýlgisi. Jәne jalpy qazaq әdebiyetinde tap múnday formada jazylghan esse,  osynsha demo­kratiyalyq ta, elitarlyq dengeyde tal­danghan suretker bolmaghan shyghar. «Ke­menger ómirinen bir ýzik syr»  – Talas­bekting ústazyna degen erekshe saghynysh-iltipaty ghana emes, ózining keyingi úrpaqqa aityp ketken ósiyeti de siyaqty seziledi.

T.Ásemqúlov әdebiyet pen ónerge ótken ghasyrdyng 80-jyldary kelgenimen, shygharmashylyghynyng dәuirleu kezeni osy ghasyrda bastalyp, esimi men óneri songhy onshaqty jylda dýiim qazaqqa belgili boldy. Búl, bir esepten, elimiz Tәuel­sizdigimen – ruhani-aqparattyq kenisti­gimizge  Qazaq elining alghashqy beyresmy de mazmúndy basylymy «Altyn Orda» aptalyghynyng shyghuyna baylanysty edi.Talasbek talantynyng kózin ashqan, jazghandaryn qalyng qazaqqa pash etip, bir ýtirin de qaldyrmay  jariyalap, qúlashyn kenge jayghyzghan – kezinde osy «Altyn Orda» aptalyghynda Bas redaktorlyq etken Meyirhan Aqdәuletúlynday bilim­dar agha-dos túlgha boldy. Sәl keyinirekte osy aptalyqta basshylyq jasaghan talantty, ruhtas ini-dosy Dәuren Quat, sodan keyin Últtyq kitaphanada Bas diyrektor bolyp túrghan kezinde birneshe jyl jaryq kórgen «Ayt» jurna­lynyng shyghuyna qoldau kórsetken  qazaqtyng bilimdar, dana úly Múrat Áuezov, songhy bes-alty jylda býkil jazghan­daryn jarqyratyp «Almaty aqshamynda» júrtqa tanyt­qan Qaly Sәrsenbayday Bas redaktor, bilikti zamandasy ekenin aitpasqa bolmaydy. Jaqsy agha demekshi, ómirining songhy onshaqty jylynda Doshan Joljaq­synovtay agha-dosqa jolyghyp, ruhany quanyshqa keneldi, ózi ýshin jana bir salada qyruar enbek jasady.

Talasbek qay salada enbek etsin – alghan nysanyn, materialynyng ózin, ainaladaghy konteksin býge-shigesine deyin zertteytin, sonsong ózining úshqyr suretkerlik qiyalyna,  parasatty kórkem sózge jýginetin. Ónerdegi biyik ólshem degende – onyng ómirining songhy kezenindegi qazaqtyng kórkem kinosy salasyndaghy enbekteri ataluy kerek. Onyng kinoromandarynyng birazyn jogharyda atap óttik. Al, T.Ásemqúlov ssenariyleri negizinde rejisser D.Jol­jaqsynov týsirgen «Birjan sal» qazaqtyng ózin ózimen tabystyrghan, úmyt bolyp bara jatqan jadysyn oyatyp, halyq retindegi mәrtebe maqtanyshyn tanytatyn; «Qúnanbay» filimi últtyq  tarihtaghy túlghanyng orny men rólin janasha zerdelegen kórkem filim bolyp, últtyq kinomyzgha olja saldy.

Talasbek «Túmar padisha» ssenariyi boyynsha gollivudtyq «Aleksandr», «Gladiator»  siyaqty  filim týsirilse dep qatty armandaushy edi… Osy tústa taghy bir ókinishimizdi aitpay qala almadyq. Ol – qazirgi tanda respublika Memlekettik syilyghyna layyqty úsynylyp otyrghan «Qúnanbay» kórkem filimi avtorlarynyng qatarynda  kórnekti ssenarist T.Ásem­qúlov aty-jónining bolmauy. Olay deytinimiz,  ssenariy avtory filimning iydeyasy men týsirilimi kezenderine bastan-ayaq qatysyp,  týsirilim ayaqtalghan song dýnie saldy. Demek, filim ekrangha shyqqan kezde joghary bagha alghan, sonday-aq, filim syilyqqa úsynyluyna baylanysty respublika­lyq baspasózde «…kótergen jýgi tarihy jaghynan salmaqty ssenariy,.. bay mazmúnda jazylghan kórkem…» («Tau túlghadan taghylym tarqatqan», «Egemen Qazaqstan», 04.08.2016)  dep atap kórse­tilgen kinossenariy avtorynyng syilyqqa úsynylugha әbden haqy bar edi. Búl jәitti  Qazaqstan Kiynematografister odaghy, әsirese, ana tilimizding mәrtebesin qor­ghaytyn «Qazaq tili» qoghamy nege eskermedi eken degen ókinish bar. Talasbektey talantty tizimge qosugha әli de bolatyn shyghar, talqylau әli ayaqtalghan joq qoy…

Sergek jandy suretker T.Ásemqúlov ýshin ómirding barlyq sәti qymbat, barlyq qúbylysy ardaqty boldy. Kez-kelgen oqighadan ýlken maghyna tabatyn, kez-kelgen qúbylystyng mәnin aiyra biletin ol  ómirdi, adamdardy sýidi. Sondyqtan da  adamnyng qadirin, jardyng jәne perzentting qadirin, jaqsynyng qadirin, ústazdyng qadirin, aghanyng qadirin, inining qadirin, dostyng qadirin, shәkirtting qadirin bildi.  Jany jaqsygha ashyq boldy, talantty  tez tanyp, ruhany qoldau kórsetuge kelgende aldyna jan salmady. Onyn   Meyirhanmen (Aqdәuletúly) birigip sonau Manghystauda bir ózi bir institut bolyp óz betinshe júmys jasap, qazaq mifologiyasyn mýldem jana sapalyq biyikke kótergen Serikbol Qondybaydy tanyp, oghan biylik tara­pynan kómek  kórsetiluine qozghau saluy,  óz tarapynan da ruhany qoldau kórsetui – osynyng bir anyq kórinisi.

Talasbek talantty jastardy qatty qoldady, olar turaly quana jazdy. Onyng syny taldaulary da ózgeshe sipatty – maqala-esselerinde shygharmanyng jazylu konteksi, izdenister jýlgesi, qúrylymy taldanyp, týiin nәtiyjege alyp shyghady. Múnyng jarqyn bir mysaly – Talasbek synshynyng osy «Almaty aqshamynda» jariyalanghan, ózindik klassikalyq taldauynyng ýzdik bir ýlgisi – «Operator jayly anyz nemese Didar Amantaydyng «Kózinnen ainaldym…» әngimesin oqyghanda tughan oilar» atty maqalasy. Synshynyng qay maqalasy da zerdeli jastar  ýshin bilim kózi boldy desek, artyq emes. Shyghar­malary turaly azdy-kópti pikir bildirgen jastardyng jetistikterimen qatar, oilanuy tiyis tústary turaly da aq adal pikirin bildirip otyrghan ol bilimdi, bilikti, ónerli zamandastaryn tuysynday kórip ótti. Ol tek qana kólgirlikti, jalghan kóshbas­shylyqty, qalyng oqyrman-kórermen-tyndarmangha  arzan aldanysh –aqyl­mandyqty, qyzyl sózdi sapyrghan ótirik bilimsinudi suqany sýimedi…

Óz  ghúmyrynda kóp nәrse tyndyrghan, oilau jýiesi erekshe,  dara suretker T.Ásemqúlov  endigi jerde ózi ústazy turaly aitqanynday, «adamzattyng ruhany baylyghyn eselep ósiretin núrly túl­ghalardyng qatarynda» túrady.Onyng mol ruhany múrasyn «últym» degen aqjoltay jas úrpaq oqyp-zerttep, susynday­tynyna kýmәn joq.Onyng shygharma­shylyghy turaly az-kem oi-pikirimizdi ózining myna bir pikirimen qorytyndylau oryndy. «…Asqar Sýleymenovting jazba múrasynan, auyzsha aitqandarynan siz eshqashanda radikaldyq, dissiydenttik oi-pikir úshyrastyra almaysyz. Onyng jalghyz ghana eleusiz qaruy – óner tu­raly, jalpy mәdeniyet turaly beytarap, beybit pikiri edi. Biraq, búl mәselening syrt kórinisi ghana edi. Oily, aqyldy pikir adamnyng ishki dýniyesin janghyr­tady, atadan balagha múra bolyp auysqan jalghan iydealdardan, jasandy qúndy­lyqtardan aryltady. Al, úrpaq ruhany qúldyqtan qútylghanda sayasy kýresting keregi de bolmay qalady. Siz maqsaty­nyzgha jettiniz. Bayaghy atalary­myzday almas qylyshpen emes, sertke berik qalam jәne ala qaghazben…».  Búl pikir­ler HHI ghasyr basynda qazaq ruhaniya­tynda beyresmy kóshbasshy bolghan T.Ásem­qúlovtyng óz shyghar­mashylyghyna da bek qatysty.

Sóz sonynda  Talasbektey túlghanyng qúnar­ly da mol ruhany múrasymen qalyng júrt­shylyqty qauyshtyru jolynda ýlken enbek etip, «Otuken» saytynyng júmysyn jalghas­tyryp, úrpaghyn әlpeshtep tәrbiyelep otyrghan ayauly jary, kórnekti mәdeniyet­tanushy, mifolog, filosof Zira Nauryz­baevagha ýlken yrzashylyq. Búl kýnderi tughanyna alpys bir jyl tolghan Asyl dostyng jany jәnnatta bolghay dep tileyik.

Áliya Bópejanova

"Almaty aqshamy" gazeti