Euraziyanyng en dalasyn enshilegen ejelgi týrkining týp múrageri – Qazaq eli. Altay men Dunaydyng arasyn attyng jalynda, týiening qomynda jýrip ótken arghy babalar tarihy – úlylyq úlaghaty. Býginde kóp aitylatyn euraziyashyldyqtyng negizin qalaushylar – ertedegi týrkiler. Jalpy, «euraziyashyldyq» degen úghymdy qalay payymdaymyz?! Búl jóninde Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng juyrda jaryq kórgen «Ómir ótkelderi» súhbat-kitabynda: «Negizinde biz adamzat túraqty ómir sýretin materikter beseu deymiz: Aziya, Europa, Afrika, Amerika, Avstraliya. Al taza geologiyalyq, geografiyalyq túrghydan qarasaq, Aziya men Europa jeke-jeke materikter bolyp sanalmaydy. Aziya men Europa myndaghan jyldar boyy bir-birimen tyghyz baylanyspay, negizinen derbes ómir sýrip kelgendikten, tarihi, sayasi, diny sebepter ajyratqyndyqtan әri jer kólemining óte ýlkendigine baylanysty shartty týrde eki materik retinde aitylady. Biz Euraziyany dýniyening eki bóliginen – Europa men Aziyadan qúralatyn Jer sharynyng eng ýlken materiygi dep biluimiz kerek. Alayda, reseylik euraziyashylar – Saviskiy, Trubeskoy, Berdyaev, taghy basqalar Euraziya úghymyna tek geografiyalyq maghyna bergen joq. Olar Euraziya dep sol kezde Resey imperiyasy alyp jatqan territoriyany atady. Reseydi Europa da emes, Aziya da emes, ózinshe «ortadaghy materiyk» dep sanady. Imperiyanyng tútastyghy ýshin «europalyq Resey», «aziyalyq Resey» úghymdary joq, ortaq Resey – Euraziya bar» dedi. Búl – Euraziya úghymynyng sol kezdegi payymdaluy. Aghylshynnyng Helford Makinder degen ghalymynyng «kimde-kim Shyghys Europany óz baqylauynda ústasa sol Hartlendte, yaghny Euraziya kontiynentinde, alyp qúrlyqta ýstem bolady, kimde-kim sol jerde ýstem bolsa, býkil әlemde ýstemdigin ornata alady» dep jazghany bar eken. Búl sóz Euraziya aumaghynyng strategiyalyq túrghydaghy asa manyzdylyghyn kórsetedi» degen bolatyn. IYә, Elbasy mysalgha keltirgen búl tújyrymdar sóz bolghannan beri bir ghasyr ótti. Týptep ýnilgende euraziya iydeyasynyng qaynary baghzydaghy úly týrkiler qúrghan kenistikten bastau alatynyn bayqau qiyn emes. HH ghasyr basyndaghy tónkeriske deyin de, Kenes Odaghy túsynda da әlemdegi týrkitanudyng eng ýlken ortalyghy Resey, onyng ishinde Sankt-Peterbor imperatorlyq uniyversiyteti bolghany, týrkitanushylardyng Ahmet Baytúrsynúly bastaghan alghashqy buynynyng Qazaqstanda ghana emes, barlyq týrki respublikalarynda repressiyagha úshyrauy, olardyng qiyn da qily taghdyry týrkologiya salasynyng últ respublikalarynda ósip-órkendeuine zor zardabyn tiygizgeni belgili. Elimiz Tәuelsizdik alghannan keyin ghana týrli sayasi-iydeologiyalyq kedergiler alynyp, týrki tarihynyng jana kezeni bastaldy. «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng negizinde Qytay, Resey, Iran, Ýndistan jәne Europa men kóptegen arab elderindegi qazaq tarihyna qatysty myndaghan derekter jinalyp, jýzdegen tom retinde jaryq kórdi. Týrki halyqtary tarihynda túnghysh ret býkilәlemdik Týrik akademiyasy qúryldy. Qazaqstan qazirgi kezde týrkitanudyng әlem tanyghan jana ortalyghyna ainaldy.

– Jer betin kelisim men beybitshilikke shaqyratyn euraziyashyldyq iydeyasynyng qaynary ghasyrlar qoynauynda jatyr. Ol saq dәuirinen bastap, myndaghan jyldar boyy qalyptasqan tútas kóshpendiler mәdeniyetimen sabaqtas. Álbette, bizding jerimizde  Mysyr piramidalary nemese Koliyzey siyaqty jahandyq manyzgha ie eskertkish bolmauy mýmkin, alayda kóshpendilerding әlemdik tarihtaghy róli talassyz, degen bolatyn Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev.

Belgili ghalym Múhtar Qúl-Múhammedting aituynsha, býginde 30-dan astam últ pen úlystan túratyn týrki halyqtarynyng sany 200 milliongha juyqtady. Olar ontýstik batysta Jerorta tenizining jaghalauynan bastap, soltýstik-shyghysta Soltýstik Múzdy múhiytqa deyingi Euraziyanyng apaytós alyp dalasynda alty tәuelsiz memleket, onyng ishinde Resey Federasiyasynyng ózinde 20-dan astam týrki tildes halyqtardyng týrli subektilerimen, key jerde avtonomiyalyq, key jerde esh subektisi bolmasa da ýlken oblystar qúramynda ómir sýrip jatyr. 200 milliongha juyq halyq bir kezderi bir memleketting qúramynda bolghan. Eger adamzat tarihynyng keyingi 1,5 myng jyl búrynghy tarihyn sanamalaytyn bolsaq, týrki jauyngerlerinen qorghanu ýshin Úly Qytay qorghany salyndy. Ózining basty qarsylasy týrkiler dep eseptegen Qytay tarihynda birynghay saqtanu, kýshey, nyghay tarihy jýrdi. Al týrki júrtynyng tarihy 745 jyly Týrik qaghanaty ydyraghannan keyin ydyrau, bólinu, bólshektenu tarihy boldy. Nәtiyjesinde, HH ghasyr basynda dýnie jýzi kartasynda jalghyz tәuelsiz týrki memleketi – Týrkiya oryn aldy, qalghan 30-gha juyq ýlkendi-kishili, jalpy sany millionnan asatyn ýlken týrki etnostary alpauyt memleketter qúramyndaghy basynda biyligi joq bodan elge ainaldy. Mine, sondyqtan «týbimiz – bir, týgelimiz endi jinaluymyz kerek» degen úranmen týrki dýniyesining tútastanu ghasyry bastaldy.

Álbette, tarihty tanu, tanytu – ózinning de, ózgening de tanymyn keneytedi, halyqtardy jaqyndastyrady. Toghyz joldyng torabyndaghy Qazaqstannyng euraziyalyq integrasiyalyq ýderisterdi ýilestiru ýdesinen tabyluy – tarihy tabystyru mindetin arqalauy ispetti. Búl rette Qazaqstan Ýkimetining sonau toqsanynshy jyldary, naqty aitqanda 1998 jyly qabyldanghan qaulysy boyynsha «Altay-Dunay» halyqaralyq bitimgershilik ekspedisiyasy úiymdastyrylghany esimizde. Búl keruen byltyr Qazaq handyghynyng 550 jyldyq mereytoyy qarsanynda qayta janghyrdy. Áriyne, ekspedisiyanyng negizgi múraty el arasyna jýru hәm halyqtyq diplomatiyany kózdeydi. Kezen-kezenimen ótip kele jatqan ekspedisiya 1999 jyly Qazaqstandy, 2000 jyly Reseydi, 2001 jyly Ukrainany, 2005 jyly Vengriyany basyp ótse, kelesi jyly Germaniya men Fransiyany, arghy jyly AQSh-ty, al 2019 jyly Qytay men Mongholiyany kóktey ótip, Altayda ayaqtalmaq. Yaghni, jer sharyn belinen orap jýrip ótetin búl keruenning Altayda (Qúlyndy, Resey) bastalyp, Altayda ayaqtaluynyng ózi izgi nyshan. Óitkeni, Altay – týrki júrtynyng tól besigi, adamzattyng ot jaqqan altyn oshaqtarynyng biri. Altay órkeniyetining janghyruy – týrki tegining janaruy. Biz jahandanudyng jaghymdy ýrdisteri men janashyl ózgeristerine qanshalyqty mýddeli bolsaq, bauyrlas últtar úsynar ómirsheng bastamalargha, iygi maqsatty kózdegen integrasiyalyq qadamdargha da sonshalyqty beyilmiz. Búl keruen bizding ejelden qalyptasqan baylanystarymyzdy nyghayta otyryp, keleshek qarym-qatynastarymyzdy aiqyndap, ata tarihymyzdyng bastauy – Altaydan tabylghan ruhany qúndylyqtardy iygeruge mýmkindik ashuy tiyis. Nәtiyjesinde týrki halyqtarynyng salt-dәstýrleri men mәdeniyetining altyn qazyghy – nomadtyq órkeniyetti zertteu arqyly tyng túrpattaghy tarihy enbekter, tәlimdi oqulyqtar jazylady.

Sondyqtan keruenning alghashqy tórt kezendi «Úly dalada beybitshilik pen jaqsylyq jasasyn!» úranymen Úly Euraziya dalasyn meken etken halyqtargha arnauy beker emes. Úiymdastyrushylardyng esebinshe, Altaydan Dunaygha deyingi baghytty qamtyghan tórt jylda Qazaqstan, Resey, Ukraina jәne Vengriya elderining aqparat qúraldarynda 2 mynnan astam teleradio baghdarlamalary men maqalalar jaryq kórip, mynnan astam kezdesuler men bitimgershilik taqyrybyndaghy sheruler ótipti. Búl búryn-sondy bolmaghan nasihat. Tarihymyzdy tanytu arqyly jaqyndaymyz, bir-birimizge danghyl jol ashamyz deuimizding sebebi osy. Aytalyq, 1999 jyly 3 mamyrda Reseyding Altay aimaghynan bastalghan ekspedisiya Qazaqstannyng Pavlodar, Astana, Atbasar, Esil, Lisakovsk, Jetiqara baghytymen jýrip ótip, ary qaray Chelyabinski oblysynyng «Arqayym» qoryghy, Bashqúrtstan, Orynbor, Oral tauy arqyly jalghasty. Búl birinshi kezeng bolatyn. Al ekinshi kezeng 2000 jyldyng qyrkýiek-qarasha ailarynda úiymdastyryldy. Qazaqstan men Resey shekarasynan týiindelgen joldy ary qaray jalghaghan búl kezende ekspedisiya mýsheleri Saratov, Voronej, Belgorod oblystarymen jýrdi. Al 2001 jyldyng tamyz aiynan qarashasyna deyingi uaqytta Ukrainanyng 11 oblysyn basyp ótti. 2005 jyldyng qazan aiyndaghy tórtinshi kezende ekspedisiya Vengriya aumaghymen jyljydy. «Majar kezeni» Avstriyanyng shekarasynda, Dier qalasyna jaqyn jerden ayaqtaldy. Búl jobagha Resey sayahatshylar qauymdastyghy, Vengriya qypshaqtary odaghy, Ukrainanyng «Persha stolisa» telearnasy qatysty. Jobagha elimizding Mәdeniyet jәne sport ministrligi demeushilik jasady.

«Altay-Dunay» ekspedisiyanyng negizgi maqsaty – kóshpendiler mәdeniyetining әlemdik órkeniyetke qosqan ýlesin aishyqtau, Qazaqstannyng songhy 25 jylda qol jetkizgen jetistigin nasihatttau, Elbasynyng beybitshilik bastamalaryn taratu edi. Osy oy oramynda elimizde týrli ghylymiy-әleumettik halyqtyq jobalar jýzege asyrylyp jatqanyn da aita ketken lәzim. Mysaly, Shyghys Qazaqstannan tabylghan Altaydaghy Berel qorghandary (b.z.d. I mynjyldyq), Berel jylqysy (b.z.d. IV gh.) arheologiyalyq eskertkishteri men petroglifteri (b.z.d. II – I mynjyldyq), sonday-aq tastaghy tanbalar syndy týrki әlemining derekti shejiresi jәne numizmatikalyq derekterding orny erekshe. 1734 jyly jaryq kórgen Sapojnikovtyng Altay tarihyna qatysty «Puty po russkomu Altay» enbegi, IV Ivannyng Qazan handyghyn jaulap aluy bayandalatyn Mihail Heraskovtyng 1786 jyly jaryqqa shyqqan epikalyq tuyndysy, Deshti Qypshaqtan bastap Týrkistangha deyingi tarihy kezennen mol maghlúmat beretin 1853 jyly jaryq kórgen «Uchenye zapisky akademiy nauk» jinaghy, aghayyndy Haruzinderding basty enbekterining biri sanalatyn «Kurgany Bukeevskie stepiy» jәne taghy basqa jýzdegen, myndaghan jazba eskertkishterdi saralaugha mýmkindik beretin Shyghys Qazaqstan memlekettik uniyversiytetindegi «Altaytanu» ghylymy ortalyghy ispetti instituttar әr qalada júmys isteude.

Ekspedisiyanyng tartymdy nәtiyjelerining biri retinde «Qazaqstan – beybitshilik ýshin» beynefilimi men telebaghdarlamasy týsirilgenin, «Euraziya kóshpendilerining múrasy» atty joljazba ocherki men fotoalibomy jaryqqa shyqqanyn jәne «Euraziya. Dala. Halyqtar» telefilimi men fotokórmesi úiymdastyrylghanyn aitugha bolady. Múnda sayahatqa qatysushylardyng saryla atqarghan auqymdy júmysynyng nәtiyjesi jatyr. Byltyr elordada «Altay-Dunay» halyqaralyq qazaqstan-venger ekspedisiyasynyng V kezenining túsaukeser rәsimi ótti. «Astana-Arena» stadiony aldyndaghy alanda kiyiz ýiler, shatyrlar men etnoauyl qúryldy. Sharagha Qazaqstan men Vengriya elderining Ýkimet basshylary keldi. Majarstandyq meymandar ekspedisiya kórmesimen tanysyp, ejelgi babalardyng at ýstindegi jauyngerlik ónerlerin tamashalaghan bolatyn. Kesh sonynda ekspedisiyanyng jana baghytyna sәttilik tilep, shygharyp salghan-dy.

Áu basta Jezqazghan tarihi-arheologiyalyq múrajayynyng bastamasymen Úly Dala beldeuin týiemen jýrip ótu arqyly әlem nazaryn Euraziya dalasyndaghy halyqtardyng tarihy yqpaldastyghyna audaru maqsatynda úiymdastyrylghan halyqaralyq arheoetnologiyalyq ekspedisiya býginde býkil elding bolmys-bitimin aighaqtaytyn biregey jobagha ainaldy.

Eng bastysy, memlekettik manyzy zor ekspedisiya jetekshisining esebi Parlament Mәjilisinde tyndalyp, deputattardyng ong baghasyna ie boldy. Memleket basshysy N.Nazarbaev jәne Resey Memlekettik Dumasynyng tóraghasy G.Seleznev ekspedisiyagha qatysushylargha alghys aitty.  Elbasynyng «Úly dala órkeniyeti tarihy ózektiligi túrghysynan ózgelerden qalyspay, әri qaray tynghylyqty zertteudi kýtedi. Biz әlemdik dengeyde Qazaqstandy Úly Dala órkeniyetining besigi retinde kórsete biluimiz qajet. Búl – «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng úly múrattarynyng biri» degen sózi bar. Shynynda, «Altay-Dunay» ekspedisiyasy «Mәdeny múranyn» asyl múrattarymen qabysatyn biregey jobalardyng biri. Alda әli úzaq saparlar túr. Búl últtyq qúndylyqtardy úlaghattaugha arnalghan úly sapar, úly sayahat, úly keruen!

Duman Núrlanúly

Abai.kz