Senbi, 9 Jeltoqsan 2023
Biylik 3494 0 pikir 27 Qazan, 2016 saghat 18:24

««QAZAQ ELIN» ELBASYNYNG ÓZI JOGhARY BAGhALADY»

«Ontýstik filim» kompaniyasynyng diyrektory, "SAQ-dala" kinostudiyasynyng rejisser-ssenariysi Batyrhan Daurenbekovpen súhbat.

- Batyrhan agha, jaqynda «Qazaq eli» atty tolyqmetrajdy tuyndynyz jaryq kórdi. Búl mulitfilimdi týsiru iydeyasy qalay dýniyege keldi? 

- Áriyne, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnap týsirilgendikten iydeyasyn oilastyru asa qiyn bolmady. Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrliginin tapsyrysy boyynsha týsirildi. Jalpy búl tuyndyny  jasau ýshin 8 aigha juyq  uaqyt ketti. Áriyne, uaqyt tapshy boldy.Dәl osynday filimge  Reseyde, shet memlekette 2-2,5 jyl uaqyt ketedi. Uaqyt tyghyz bolghandyqtan biz kýndiz-týni eki auysymda júmys jasadyq. Bir saghattyq mulitihikayany jasau ýshin 60-qa juyq animator maman júmyldyryldy.

- Tuyndy qanshalyqty tarihy shyndyqqa negizdelgen? 

- Ssenariydi talqylau, bekitu barysynda Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng qabyldauynda eki ret boldym. Ángime barysynda ol kisi búl júmystyng ýlken sayasy salmaghy bar ekenin aityp, tarihy shyndyqqa negizdelu kerektigin týsindirdi. Ssenariyde әdebiy-kórkemdik jaghynan olqylyqtar bolmau ýshin belgili dramaturg Dulat Isabekovke kórsetip, kenes aluymyzdy da eskertti.  

Sóitip, ministrding núsqauymen  Jambyl Artyqbaev aghamyz tarihy túrghyda keyipkerlerding sózin qadaghalap, qalamger Dulat Isabekov sózderding kórkemdik jaghy, sol zamanghy qoldanystaghy úghymdardyng baylanysyn jasady.  Mulitfilimning sujeti -  Qazaq handyghynyng qúryluy, Kerey men Jәnibektin  biylik qúryp,  Ábilhayyr han ordasynan bólinip shyghuy turasynda.

Balalardyng qyzyghushylyghyn arttyru  ýshin batyrlardyng sadaq atu, qylyshtasu, atpen shabu, jauyngerlik ónerding týrli tәsilderin  ýirenui keninen kórsetiledi. El basqaruda bilimning de manyzy zor ekenin úghyndyru ýshin Kerey men Jәnibek hannyng Otyrar qalasyna attanuy, Otyrar kitaphanasyn aralap, ghúlama ústazdardan týrli dәris alyp, elge oralghanda týrli erligimen kózge týse bastauy da sәtti oilastyrylghan. El tarihy men bolashaghy  ýshin mәni zor filim týsiruding «Saq» kinostudiyasyna jýktelui beker emes. Óitkeni shygharmashylyq újym- tarihy faktilirge sýiene otyryp, dayyndalghyn kórkem tuyndyny balalargha týsinikti tilde jenil әri qyzyqty oqighalarmen jetkizuding sheberi.  

- «Qazaq elin» Elbasynyng ózi tamashalady degen sóz bar. Ras pa?

- IYә, dúryc aitasyz. Jaqynda ghana Elbasymyz N.Á. Nazarbaev «Qazaq eli» tolyqmetrajdy filimin arnayy kórip, ong baghasyn berdi. Búl әriyne, biz ýshin jemisti nәtiyje.

Tabighattyng kórinisin 3D formaty arqyly kórsetip, qolmen salynghan suretpen qosyp, qoldanghan ekensizder. Eksperiymentteriniz aqtady ma?

- IYә, aqtady. Búl jana tehnologiyamen, ózgeshe әdispen jasalghan kartina. Keyipkerlerding qimyldary 2D ýlgisinde jasaldy. Al ondaghy kórinister men artqy fondary 3D әdisi arqyly dayyndaldy. Múny qazaq animasiyasy salasyndaghy alghashqy qadam deuge bolady.Animasiyamen ainalysu  kino týsiruden qiyn ekenin aita alamyn. Animasiyada 1 sekundta 24 kadr jasalady delik. Jәne tek bir ghana keyipkerding qimyl-qozghalysy. Al «Qazaq eli» filiminde qanashama keyipkerler, atty әskerler bar. Bizding animatorlar tapjylmay otyryp, qanshama kýsh-quatyn osy kartinagha júmsaghanyn bile berinizder.

Shygharmashylyq toptyng júmys barysy qalay boldy? Qanday da bir kedergiler bolmady ma?

- Alghashqyda bizding suretshi-animatorlarymyz qazaq batyrynyng eskizderin jasaghan kezde Reseyding «Try bogatyrya» siyaqty animasiyalyq tuyndylaryna sýiengen bolatyn. Al ondaghylardyng bәri - bastary men men deneleri ýlken, ayaqtary kishkentay animasiyalyq keyipkerler. Búnymyzdy Arystanbek Múhamediyúly qúptamay,  úsynghan eskizderdi ózgertuge tapsyrma berdi. Bir aptadan son, qazaqtyng batyrlaryn da, astyndaghy sәigýligin de  alyp deneli, súlu túlghaly etip salghanymyzda ghana, eskizderdi bekitip, rúqsatyn berdi. Jәne sol kezdegi han saraylaryn, ejelgi Otyrar qalasyn, basqa da Jibek joly boyyndaghy Isfidjab (Sayram), Týrkistan, Taraz qalalarynyng kórinisterin sol zamandaghy sәulet ónerining talaptaryna say zerttey otyryp, jasauymyzdy eskertti.  

- Óz tarapynyzdan qanday úsynystar boldy?  

- Búl filim balalargha arnalady ghoy. Sondyqtan  Kerey men Jәnibekting bala kezinen bastap kórsetudi úsyndym. Óitkeni batyrlar da, biyler de, handarymyz da kezinde bala bolghan. Olar da oinaghan, kýlgen, jylaghan degen siyaqty. Al keyin óse kele, tәrbiye, bilim alyp, elin qorghaytyn batyrlargha ainalghan. Jalpy, meninshe, búl filimdi kórgen balalar eki súraqqa naqty jauap bere alady dep oilaymyn. Birinshisi: «Qazaq handyghyn kimder qúrdy?» degen súraqqa: - Kerey men Jәnibek,- dep, ekinshisi: Kerey men Jәnibek hannyng balalyq shaghynan er jetip, el basqarghangha deyingi kezendi, Qazaq handyghyn qalay qúrghanyn, bilimdi adam ghana el basqara alatyndyghyn tolyqmetrajdy filimdi kóru arqyly mýdirmesten aityp bere alady.  

- "SAQ-dala" kinostudiyasynyng aldaghy josparlary turaly da aita otyrsanyz...

- Negizi iydeologiyalyq salmaghy bar tolyqmetrajdy animasiyalyq shygharmalar bizge kóptep kerek. Eger memleket qoldau bildirip, qarjy bólip jatsa, qazaq handarynyng ómirin, batyrlyghyn negizge ala otyryp,  tolyqmetrajdy animasiyalyq filimder týsiru oida bar. «Qoshqar men teke», animasiyalyq filiminin,  «Tompaq» teleserialynyng jalghasyn týsirsek degen de niyet bar. 

Algha qoyghan maqsattar men josparlar jeterlik, әriyne. Biraq solardyng biregeyi  -  Shymkentte arnayy Kinostudiya salynsa degen tilek.  

- Rahmet!

 Ángimelesken: Sherhan Talap

 Derekkóz: Últ portaly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Súhbat

«Qytayda jeri bar sharualar ózin bay sanaydy»

Álimjan Áshimúly 1563
Abay múrasy

Kenes Odaghynyng ydyrauy Abay ilimi ayasynda...

Dosym Omarov 1319