Bastauyn sonau qyrghyzdyng aqbas Alatauynan alatyn Shu ózeni qúldilap kelip teristikke qaray bet týzeydi. Sayyn dalagha sozyla shyghyp alghan song Qaratau jotalarymen jarysa jylystap, Shoyynqúiynnyng teriskey jaghyn ala batysqa qaray baghyt alady. Osylaysha sylanday aqqan Shu ózeni Qaratau jotalary ayaqtalar tústa aghysyn bayaulatyp, Aynakól men Ashykólge qúyady da tizgin tartady. Búl eki kól de aidyny tolqyghan, ýirek-qazy shulap jatatyn kólemi ýlken kólder. Ásirese, Aynakólding aumaghy atshaptyrym, aidyny ainaday jarqyraghan әsem kól bolghan. Ókinishke qaray, qazirgi kezde Aynakólding tabany kebersip, qansyghan ydystay kýy keship jatyr. Shudyng suynyng Aynakólge qúimaghanyna kóp jyl ótti. Al, Ashykólge de Shudyng ózeni keyingi kezde myrzalyq tanytyp jatqan joq. Qúbylmaly keyuanaday birde jetip jatady, keybir jyldary jýikelep, orta jolda qalady. Kóbine-kóp Ashykólge qúiyp jatqan Saryarqa jerinen beri qaray aghatyn Sarysu, Boqtyqaryn ózenderi. Aydyny kýnmen shaghylysyp, balyghy tayday tulaghan, shaghalasy shulap jatqan jarasymdy kól.

 Osy kólderden shyghysqa qaray týstik jerde Shu ózenining boyynda Bókenbay dep atalatyn jaylau bar. Búl jerde aidyny shalqyp Aqjayqyn kóli jatyr. Aqjayqyn kólin tónirektep sozyla jatqan qos sengir toby kózge sonadaydan kórinedi. Eki tóbening arasy bir-birinen qozy kósh jer. Tau jaghynda túrghany Qabanqúlaq dep atalady da, tómengi Shu boyyna qarap ornalasqany Enkey degen atpen belgili.

Erterekte búl tónirekte qúlan kóp bolghan kórinedi. Óitkeni, osy manayda Qúlan atymen baylanystyra atalatyn jer ataulary kóptep kezdesedi. On segizinshi ghasyrda osy tónirekte ómir sýrgen bir batyr kisi qolyndaghy eki sәigýlik atyn arnayy qúlandy quyp alugha baptaghan desedi. Attardyng terin alyp, sadaghyn asynyp, óriste jatqan bir ýiir qúlandy aqyra quyp shygharady. Óksheley qughan attyly adamnan yqtaghan top qúlannan sәlden song beseui bóline qashady. Jerding jabysyn jaqsy biletin batyr qúlandardy erkine jibermey, arnanyng tau jaqtaghy qaptalyna qarap tyqsyrady. Óitkeni, osy jaq qaptalda oidym-oydym sorlar kóp. Batyrdyng múnysy qashqan qúlandardy sorgha tolarsaqtatu nemese jýirik januarlar shabysynan toqyrap, sadaq jebesine iligui mýmkin. Biraq sezimtal januarlar sordy janamalap qighashtay tartyp, taugha qaray jónkiydi. Bókenbaydan shygha bere búlay qaray bútasy siyrekteu jazyq bolyp keledi. Jazyq jerde erkin kósilip zulaghan qúlandar jebe jeter jerge keltire qoymaydy. Annyng qyzyghymen taqym qysqan batyr tau bókterine tayau Kólshikke deyin quyp keledi. Kólshik pen Sozaqtyng arasy jiyrma bes shaqyrym. Al, qúlandardy quyp shyqqan Bókenbaydan Kólshikke deyingi aralyq alpys bes shaqyrymdy qúraydy. Ózining qútty meken órisinen úzap shyghyp ketken qúlandar qaytaru bermey, kelgen izimen Bókenbaygha qaray josidy. Qúlandardyng sonynan qalmay týre quyp otyrghan batyrdyng taqymyndaghy Enkey atalghan túlpary sol kezde zoryghyp qúlaydy. Jigerdi namysqa janyghan batyr qúlaghan jýirikti tastay salyp, Qabanqúlaqty taqymgha basady. Áli de ýiirine qosyla qoymaghan qúlandardy qashyra quyp shyghady ghoy. Jerge tanys bolyp qalghan januarlar ózderi qashqan sýrleumen jónkile tartsa kerek. Az-kem tynys alyp qalghan qúlandar sadaq jebesine iliktirmeydi. Kólshikting janyna kelgende jәne keri qaray jónkiledi. Namysqa bulyqqan batyr et qyzuymen túlpargha qamshy basyp, qinap jiberse kerek, Enkey túlpar qúlaghan tústan ótip baryp Qabanqúlaq ta zoryghyp mert bolady.

El auzynda batyrdyng aty úmytylghanymen, jylqy týligin janynday jaqsy kórgen halyq qos túlpardyng qúlaghan jerindegi sengir tóbelerdi eki sәigýlikting atymen atap, mәngi este qaldyrghan. Al, bes qúlan qashqan sýrleu «bes qúlannyng joly» atalghan. Keyin ýlken keruen joly bolghan eken.

Osy atau ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldaryna deyin aitylyp keldi. Keyingi kezde búl sýrleu Bókenbaydaghy Aqjayqyn kóline baryp demalushylardyng ýlken kýre jolyna ainaldy. Ata-babalarymyz meken etken sayyn dalamyzdaghy tarih taghlymynyng bir parasy osylay syr shertedi.

Tileubek YBYRAYYMOV.

Abai.kz