Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 6956 0 pikir 20 Qazan, 2016 saghat 14:24

SALQYN TIYIP QALGhAN JOQ. SALQYNDAP BARADY

Qazaq әdette jel-qúz jabysyp, túmau qarmasa, «suyq tiyip qalypty» dep jatady. «Salqyn tiyipti», «salqyn tiydi» deytin de aghayyn bar. Jә, qaysysy bolsa da, qazaqtyng sózi, biz sol «salqyn tiyiptimen» tarta bereyik.

«Salqyn»...degende biz búl arada preziydent Nazarbaevqa tiygen salqyn turaly aitqaly otyrghan joqpyz. O, ne salqyn, tәiiri?.. Keldi, ketti. Elbasymyz esen-sau – qyzmetinde. Bizding nazardy audaryp otyrghan salqyndyq – basqa salqyndyq. Aqorda men Kremli arasyndaghy salqyndyq. Bylayynsha býlik tilep, býlinip bastaghan eshtene joq. Aghy – aq, qyzyly – qyzyl әdemi dýniye. Sayasatta búnday alqyzyl týs, alqynghan ystyq jýrekti aralastyq bola bermeydi. Alayda, biz – RF-men aradaghy dostyghymyzdy qymbatqa baghalap otyrghan elmiz. Áytkenmen de, syrttyng  kózi - kóregen kóz emes pe? AQSh baspasózi, Týrik baspasózi Reseyding aldaghy jyldary ekonomikalyq odaq shenberindegi eki elge – Qazaqstan men Belorussiyagha әrtýrli qysym jasay bastauy mýmkin ekendigin jazyp otyr. Rasynda, solay boluy mýmkin be?  Putin siyaqty adam Resey biyligin biylep-tóstep túrghanda bәri de mýmkin. Mýmkin boluyna shamamen mynanday sebepter bar:

-         Qazaqstan men QHR arasy qazir tym jaqyn; alys-beris kóp. Barys-kelis te jiyi. Qytay Qazaqstanda basty investorlardyng birine ainaldy. Ekonomikasy shatqayaqtap keri ketken Resey myna týrimen Qazaqstangha yqpal etu mýmkindiginen airylyp qaluy yqtimal. Putin osyny oilap typyrshidy. Sondyqtan da Qazaqstan-QHR qarym-qatynasyna kedergi jasap baghady. Biraq, QHR-gha shamasy kelmeytindikten qyltasynan qysyp ústap ýirengen Qazaqstandy, qazaq biyligin, Aqordany ainaldyrady.

-         Juyrda Islam Karimov dýnie saldy. Islam әka jaryqtyq – tiri kezinde teris azudyng biri boldy. Eshkimning aldynda yghyp sóilep, yqtamay-aq ketti marqúm. Diny ekstremisterdi attap bastyrmady, AQSh pen Batystyng aldynda ózin biyik ústady. Reseydi, tipti, eleng qylmady. Arab elderimen de abaylap aralasty. Týrki әlemi degenge de elp ete qoymady. Osynday qynyrlyghymen ol Orta Aziyanyng «oqqaghary» bolyp jýrdi. Ásirese, Reseyding óndirshegin sozyp ónmendeuine, aimaqty (Orta Aziyany) emin erkin jaylasam degen esek-dәme әreketine jol bermedi. Ol kisining TMD shenberindegi kódiy-sódy úiymdar men odaqtargha onsha kónil bólmeuining syry osynda edi. Tek QHR qosylghan Shanhay yntamaqtastyq odaghyna ghana eptep mәn berdi. Basqasyna Reseyding oiyny dep qana qarady. Sonday adam bú dýniyeden ozdy. Endi ózbekti  Batys pen Arab dýniyesi shyr ainaldyruy kәdik. Orta Aziyadaghy geosayasy orny erekshe Ózbekstan atalghan ekeuding birimen yqpaldassa, onday yqpaldastyqtyng auyly Qazaqstangha da alys bolmay shyghauy mýmkin. Putin osy jayttargha da alandap, Qazaqstandy qyryna ala týsuge úmtylady. Óitkeni Resey - Resey bolghaly Qazaqstangha júmsaq sayasat ústanyp kórgen emes. Tashkentke barghanda sypayy-sylq bola qalatyn Putinning Astanagha at basyn búrghan bette-aq súrlanyp sala beretin sebebi sol. Óitkeni qazaq biyligining ynjyqtyghyn ol jaqsy biledi.

-         Kedendik odaq, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq deytin oiynshyq odaqtardyng týkke túrmaytyndyghyn Putin qazir bek týsinip qaldy. Búl odaqtardyng aghasy (avtory) dau joq – Nazarbaev. Nazarbaev osy odaqtardyng shenberinde jýrip-aq Reseyden aulaqtaudy, sypayylap aitqanda, arqadan qaghyp túryp qoshtasudy oilaytyndyghyn Putinning qu ishi әbden sezedi. Alayda ol osy odaqtar ayasyndaghy qatynasty syltau etip sayasy qysym jasay beruding qajettigin úghyp aldy. Qysym jasau әreketin, kóresizder, Putin dәl osy odaqtar hattamasy boyynsha kýsheyte týspekshi.

-         Taghy bir sebep – Qazaqstanda diny ekstremisterding bas kóterui der edik. Ázirge jalghyz-jarym әreket jasap jýrgen lankesterdi, dәstýrli emes jat aghymnyng jolyna týsip sorlaghan fanttardy tez arada kelege keltirmese, qazaq biyligi kýtpegen jerden Resey әskerining kómegine «zәru» bolyp shygha kelui kәdik. Búnday zәrulik, әriyne, Putin tarapynan jasalady. Búnday soraqylyqtyng nyshanyn AQSh pen Týrkiya baspasózi de seze bastaghan synayly (qaranyz: http://abai.kz/post/view?id=10387 ).

Áriyne, sebepke syltau tabyla beredi ghoy. Orta Aziyany, onyng ishinde Qazaqstandy strategiyalyq әriptes sanaytyn AQSh pen Batys «bazaryndaghy»  sayasy saudasyn qyzdyra týsu ýshin de Putin jogharydaghy yqtimal qadamdargha baruy ghajap emes. Búnday jaghdayda Resey ózining halyqaralyq qauymdastyqtaghy ornyn mýlde joghaltady. Sebebi: Qazaqstan Ukraina emes. Búl – jer asty qazba-baylyqqa belshesinen batyp jatqan el. Qazaqstandaghy investorlar Ukrainadan әldeqayda kóp. Shyghysynda «әlemning ekinshi ekonomikasy» atalyp ýlgergen QHR otyr. Degenmende Aqorda men Kremliding arasynda qazir salqyn syz bayqalady. Búny qaybir jyly Reseyden attanyp Týrkiyagha barghan saparynda asa saq sayasatker Nazarbaev: «Biz – orystyng otarynda bolghan elmiz» degen sózimen ashyq anghartty. Shamasy, qazaq basshysy Putinmen sózi jaraspay shamyrqanyp shyqsa kerek. «Qazaqta Nazarbaevqa deyin memleket bolghan emes» degen Putinning sózi de  aradaghy salqyndyqty qabyndyta týsetin sóz. Mine, juyrda QR preziydenti «salqyn tiyip» qalghandyqtan Erevanda ótken Újymdyq qauipsizdik shartty úiymynyng kezekti jiynyna barmay qaldy. Anyghynda Elbasyna pәlendey salqyn tie qoyghan joq-au...alayda, Putin ekeuining arasy salqyndap barady. Búl salqyndyqty aldaghy kýnderi qapysyz angharatyn bolamyz. Sóz joq, Aqorda «mәngilik dostyqtan» әzirge qol ýzbeu  ýshin baryn salyp baghady. Biraq, búl «dostyqtan» ketpeuding eng songhy qareketi boluy mýmkin.

Dәuren Quat

Abai.kz    

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5675