Qalyng qazaqqa Keyki batyr degen atpen tanys  Núrmaghambet Kókembayúlynyng bas sýiegi  býgin Resey astanasynan Qazaqstangha әkelindi. Búl turaly "Egemen Qazaqstan" sayty habarlady.

Osyghan deyin belgili sayasatker Berik Ábdighaly myrza "Feysbuk" jelisindegi jeke paraqshasynda batyrdyng basyn alyp kele jatqandyghyn jazghan bolatyn.

Sayasatkerding aituynsha Astana uaqytymen erteng tanghy saghat 04:50-de 1916 jylghy Últ azattyq kóterilisining qaharmany Keyki batyrdyng (Núrmaghambet Kókembayúlynyn) bas sýiegi arnayy bortpen Astanagha jetkizildi.

Sonday-aq, jerleu rәsimin úiymdastyru ýshin Ýkimet janynan arnayy komissiya qúrylatyny da mәlim boldy. 

Ayta keteyik, biylghy jyldyng mamyr aiynda QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly batyr babamyzdyng bas sýiegi elge qaytarylatyny turaly habarlaghan bolatyn.

"Qazir biz búl mәseleni sheshe alamyz. Reseyden kelisim keldi. Bizding ghalymdar da kerek mәlimetterdi jinap qoydy. Tek ony әkeluding tehnikalyq proseduralaryn sheshu ghana qaldy", - degen bolatyn ministr myrza.

Keyin ózining reseylik әriptesimen Mәskeude kezdesken eks-premier-ministr Kәrim Mәsimov te kunskamerada jatqan qazaqtyng songhy hany Kenesary men Keyki batyrdyng bas sýiegin elge qaytaru mәselesin talqylaytynyn mәlimdegen.

Keyin Kәrim myrzanyng Resey premierimen kezdesuinde tek Keyki batyrdyng sýiegi turaly sóz qozghalghanyn jәne kelissózderding ong nәtiyje bergenin aitqany da esimizde.

Áytse de RF basshylary Keykining basyn qaytarugha sonau mamyrda kelisimderin bergenin eskersek, búl mәselege qatysty 25 jylda jaq ashpaghan eks-premierding pәrmeni sebep boldy deu qisynsyzdau, ras. Degenmen, "azattyq jolynda mert bolghan batyrdyng basy elge qaytaramyn" degen uaghda sóz  júrt ishinde bedeli týse bastaghan Kәrim Qajymqanúlyna úpay jinap berdi desek te jalghan aitpaghan bolar ek.

Osyghan deyin Qazaqstan tarihshylary babalarymyzdyng bas sýiekterin elge qaytaru mәselesin qotara-qotara kótergenimen esh nәtiyje bolmaghan edi.

Qos-qosynan odaqtas bolyp otyrghan Reseyding topyraghynda endi, Han Kenening basy qaldy. Álemdik geosayasatta irgelesip, týrli jaghdaylarda Reseyge әm onyng sayasy bastamalaryna demeushi bolyp kele jatqan Qazaqstannyng jәne onyng negizin qúrushy qazaq últynyng taghy bir úly Kenesary  hannyng bas sýiegin qaytaru mәselesi kýn tәrtibinde boluy talap!

Núrzat Toghjan

Abai.kz