Ózine qauip tóngende týieqús basyn qúmgha tygha qoyady eken. Alyp denesi syrtta qalghanynda sharuasy joq, «ózin tyghylyp túrmyn» dep oilaytyn bolsa kerek. Bizding býgingi tanda elding berekesin alyp, talay azamatymyzdy ajal qúshtyrghan salafizm aghymymen kýresimiz dәl sol týieqústyng qylyghynday kórinedi.

Birinshiden, salafizmmen kýres saqal qiyp, balaq úzartumen jýrmeydi. Kósheden olardy ústap alyp, qamaghan sayyn, yza tughyzyp kektene beretinin eskersek, bizding shendiler óte qauipti joldy tandaghanyn kóresiz.

Ekinshiden, qazir Siriyagha jihad jasaugha ketip, oralyp jatqandardyng bәrin týrmege toghytyp jatyrmyz. Olar sol abaqtydaghy azamattardy ulap jatuy әbden mýmkin jaghday.

Ýshinshiden, keshe Aqtóbede jat aghymnyng jeteginde ketken on jigit әsker qataryna alynbaghany habarlandy. Arnayy komissiya olardyng diny kózqarastarynan qorqyp irikteuden ótkizbegen kórinedi. Radikaldardyng qorghanys salasyna kirip, iritki saluynan qoryqqan qúzyrly organdar kýzgi shaqyrylymgha kelgenderdi jiti sýzgileude eken. Otan aldyndaghy boryshyn óteuge mindetti jastardy medisinalyq tekseruge shaqyrmastan búryn jeke isterin tekserilipti. Eger Últtyq qauipsizdik komiyteti men Ishki ister departamentining tizimine ilikkender bolsa әskerge jolatpaydy. Biyldyqqa on jigit ekstremistik ústanymdary ýshin, taghy biri baptisterding uaghyzshysy bolghandyqtan әskerden shettetilgen. 

Sonda bizding qúziretti organdar on jigitti әskerden shettetu arqyly salafizmmen kýrespek pe?

Salafizmmen kýres búlay jýrmeui kerek? Birinshiden, salafizmdi astyrtyn qoldaytyn Resey, Týrkiya, BAÁ sekildi elderden keletin qauipti sýzgiden ótkizgen dúrys. «Olarmen sayasy qarym-qatynas qalay bolghany jón, salafizmdi tejeu ýshin qanday qadamdar jasau kerek?» degen sekildi súraqtargha ghylymy túrghyda  jauap berilui qajet.

Ekinshiden, týrmedegi diny fanattardy oqshaulap ústau mәselesi qolgha alynyp, olardyng betin beri qaratudyng keshendi júmysy jýrgizilgeni jón.

Ýshinshiden, elimizdegi osy aghymdy qarjylandyratyn ortalyqtar anyqtalyp, salafitterding serkeleri zang aldynda jauap berui kerek.

Tórtinshiden, Din isteri ministrligi men Diny basqarma salafittik baghyttaghy uaghyz jýrgizushilerdi tizimge alyp, olardyng uaghyzy әleumettik jelilerde taralmauyn qadaghalau qajet.

Besinshiden, memlekettik qyzmet pen aqparat qúraldarynda enbek etip jýrgen barlyq azamattardyng senimi tekseruden ótip, qauipti joldy tandaghandar qyzmetten alastatyluy qajet.

Altynshydan, salafizmmen kýres Aqtóbede ghana jýrmeui tiyis. Qazaqstannyng býkil aumaghynda salafizmning qateri jayly týrli jiyndar úiymdastyrylyp, qajet bolghan jaghdayda kóshelerge ýnparaqtar ilinui kerek.

Osy atalghan kýres jolyn tanday almasaq, biz salafizm aghymyn qoldaytyn el bolghanymyz. Shyndyghyn aitayyq, qazirgi jat aghymmen kýresimiz týiekústyng qylyghynday kýlkini keltiredi. Ýlken qalalarda bizdi qorghaydy degen ishki ister departamentterining ghimarattary tas qorghanmen qorshalyp jatyr. Búl týieqústyq emey nemene?

Shәriphan Qaysar

Abai.kz