Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3733 0 pikir 4 Qazan, 2016 saghat 00:00

Qazaqstan-Resey: sauda-ekonomikalyq baylanys arta týspek

Býgin Aqordada Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev pen Resey Preziydenti Vladimir Putinning ekijaqty kezdesui ótti dep habarlaydy ukimet.kz.

Kezdesu barysynda Elbasy RF Preziydentimen aghymdaghy jyly segizinshi ret kezdesip otyrghanyn aita kele, Memlekettik Dumadaghy saylauda «Edinaya Rossiya» partiyasynyng jenisimen V. Putinge qúttyqtauyn jetkizdi.

«Mening oiymsha, búl siz ýshin, Resey ýshin jәne túraqty damu ýshin ýlken jenis. Búl óz kezeginde qazirgi qiyn kezende óte manyzdy. Osy rette Preziydentting jәne siz jýrgizip otyrghan sayasattyng joghary bedelin kórsetip otyr»,-dedi N. Nazarbaev.

Memleket basshysy býgingi Qazaqstan men Resey yntymaqtastyghynyng XIII óniraralyq forumy óte manyzdy ekenin, oghan Qazaqstan men Reseyding 900 biznesmeni jinalghanyn aitty. Elbasynyng sózine qaraghanda, forumda 27 mlrd. AQSh dollary somasyndaghy birlesken 40 kelisimge qol qong boljanyp otyr.

Óz kezeginde RF Preziydenti V. Putin eki elding arasyndaghy qatynystar strategiyalyq seriktestik mәnine ie ekenin atap ótti. Sonymen qatar ol obektivti jaghdaygha baylanysty belgili bir problemalar bar ekenin de jetkizdi.

«Búl jaghdaylardyng obektivti sipaty sauda-ekonomikalyq ainalymda birshama týzetulerge alyp keledi. Biz osyghan әreket etip, búl qúbylystardyng yqpalyn barynsha tómendetuding joldaryn izdeuimiz kerek», — dedi ol.

V. Putinning aituynsha, Astanadaghy forumgha qatysyp jatqan 900 biznesmenning arasynda 400-i reseylik kәsipkerler eken.

Sonymen qatar Resey Preziydenti keshe Orynborda kәsipkerlermen kezdeskenine toqtala kele, olardyng kóbisi Qazaqstanmen tikeley júmys isteytinin jәne osy jemisti qarym-qatynas ózin quantqanyn aitty. Ol kólik jәne logistikalyq infraqúrylymdy damytu taqyrybynda ótip jatqan býgingi forum ekonomikany damytu ýshin jaghday jasauda óte manyzdy ekenin sóz etti. Onyng payymynsha, býgingi kelissózder barysynda jospargha alynghan jobalar aldaghy uaqytta óz nәtiyjesin beretin bolady.

Qazaqstannyng últtyq ekonomika ministri Quandyq Biyshimbaev Resey ekonomikalyq damu ministri Aleksey Ulukaevpen eki jaqty sauda-ekonomikalyq yntymaqtastyqtyng ózekti mәseleleri men Qazaqstan men Reseyding 2016-2017 jyldardaghy ózara saudany keneytuge  baghyttalghan sharalaryn talqylady.

Kezdesu Astanada ótip jatqan Qazaqstan men Reseyding óniraralyq yntymaqtastyq Forumy ayasynda bolyp ótti.

Ministrler Qazaqstan-resey qarym-qatynasynyng túraqtylyghyn jәne integrasiyalyq prosesterding nyghangyn atap ótti, sauda-ekonomikalyq jәne investisiyalyq yntymaqtastyq mәselelerin talqylady, sonday-aq,  әleumettik-ekonomikalyq damu jәne eki elding ýkimetterining daghdarysqa qarsy sharalary boyynsha pikir almasty.

Biyshimbaev, 2016-2017 jyldargha arnalghan ózara saudany keneytuge baghyttalghan sharalar Tizbesining jobasy  dayyndalghanyn habarlady.

Birlesken  is-sharalar ayasynda  ekonomikanyng týrli salalarynda 4 mlrd. AQSh doll. astam somagha   27 jobanyng iske asyryluy josparlanuda.

Taraptar biznes missiyalar, aqparattyq jýielerding integrasiyalauyn jәne  ózara saudanyng derekterin salystyrudy jýrgizu jóninde kelisti, búl sauda ainalymynyng  úlghangyna qosymsha impulis beredi jәne  biznes ýshin  qolayly  jaghdaylar jasaydy.

Sauda ainalymyn keneytu sharalarynyng iske asyryluy Qazaqstan men Resey arasyndaghy  sauda ainalymyn  orta merzimdi perspektivada  5 ten 11% deyin úlghaytugha mýmkindik beredi.

Resey tarapy  qazaqstan ónirlerin gazdandyru  jobasy ayasynda  jabyqtar men gaz jetkizuge qyzyghushylyghyn tanytty.  Ministrler sonday-aq qazaqstandyq kәsiporyndardyng Reseyding import almastyru  baghdarlamalaryna qatysu mýmkindikterin talqylady.

Kezdesuding qorytyndysy boyynsha ministrler talqylau barysynda qol jetkizilgen uaghdalastyqtardy bekitetin hattamagha qol qoydy.

Abay-aqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552