Qyrghyzdyng asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri,

Qyrghyz Eli Jogorku Keneshining deputaty,

«Ata Meken» partyasynyng lidiyri

Ómirbek Serkeshúly Tekebaev

turaly jyr

                    

1

Alataudyng ar jaghy Qyrghyz Eli,

Atambaev biyligin jýrgizedi.

Tekebaev dausynan sol qyrghyzdyn,

Bizge kýnde bilinip túr minezi.

 

Alataudyng ber jaghy Qazaq Eli,

Kóktemi de, qysy da, jazy әdemi.

Bir tuysqan eki elding jyldar boyy,

Bodandyqtyng tartqany azaby edi.

 

Búiyrghan joq azattyq keshe tegin,

Qyzyl qannyng aghyzdyq neshe selin.

Ortamyzda asqaqtap túr Alatau,

Eki úlyna pana ghyp eki etegin.

 

Eki elding de suy bal, mekeni qút,

Biylep taghy túrghan joq bóten úlyq.

Alataudyng shynynda týiisedi,

Týtinimiz boz ýiden kóterilip.

 

Bólinbeymiz anau el, mynau elge,

Er salamyz bir sәtte qúlagerge.

Búlbúlymyz sayraydy bir dauyspen,

Botamyz da bozdaydy bir әuende.

 

Jep-ishemiz jyl boyy qarta, qymyz,

Taudan asqan taghy ortaq әr tanymyz.

Ystyqkólge qyrghyzdar shomylady,

Mekendeymiz Jetisu, Arqany biz.

 

Bir bolghan song ómirlik ólshemderi,

Qúlaq týrem dýbirge kórshi eldegi.

Qazaq-qyrghyz ejelden batyr halyq,

Qylpyldaghan qylyshy, semserleri.

 

Tyndap, kórip әr elding әr alybyn,

Payda bolady eken bir sanana úghym.

Tatar әnin tamsanyp tyndaymyn da,

Qyzyqtaymyn qyrghyzdyng janalyghyn.

 

Bala kezde aq tannan oyanyp ap,

Mal baqqamyn atamnyng tayaghyn ap.

Kókqamyrdyng qyrynda, qoy shetinde,

Oqyp bolgham Shynghysyn bayaghyda-aq.

 

Arman ortaq bizdegi, ortaq ýmit,

Sol armangha jettik-au mol sabylyp.

Kerek bolsa, jazamyn ózim de ólen,

Emes maghan aqyndar sonsha qyzyq.

 

Ap qalam dep tuyrlyq, ýzikti aman,

Kýresterding uy az ba biz úrttaghan?!

Bir qauymnyng jýrgen song joghyn joqtap,

Serkelerding shayqasy qyzyq maghan.

 

Kýnder keship tarihta jaqsy-jaman,

Jeke-jeke el boldyq bas qúraghan.

Ketti, mine, kelmeske sol bir kýnder,

Núsqau alyp túratyn Moskvadan.

 

Alash dese, qyrghyzym – bir qanatym,

Dýniyege shygharghan shyndap atyn.

Ýireneri kóp bizden olardyng da,

Jerimiz kóp bizding de ýlgi alatyn.

 

2

Eli ýshin ólsheusiz ese, enbegi,

Qyrghyzdyng da kóp eken kósemderi.

Bilgishteri taghy kóp, kóp odan da,

Auyzdygha sóz bermes sheshenderi...

 

Bile me eken qyrghyzdar sýiikti úlyn,

Almaytúghyn últym dep kýiip tynym.

Sol kósemning ishinde Tekebaev

Ómirbekting ensesi biyik býgin!

 

Jigit eken baq qonyp, qút daryghan,

Biyik bolsyn shyqqany, shyqpaghynan.

Sol bilgishting ishinde Tekebaev

Sóz qozghaydy kósilip tipti arydan.

 

Bilgishte agha bolmaydy, kósemde ini,

Elge amanat olardyng esendigi.

Sol dilmәrdyng ishinde Tekebaev

Ómirbekting ozyp túr sheshendigi!..

 

Kóterilip Batken de, Talas... auly,

Atqa minip kәri de, bala atauly,

Úmytqan joq dýnie qyrghyzdardyn,

Tenseltkenin eki ret Alataudy!

 

Júmyldyryp qolda bar kýsh bitkendi,

Úly úrangha Týndik te, Týstik te erdi.

Úmytqan joq Jer jýzi qyrghyzdardyn,

Tolqytqanyn eki ret Ystyqkóldi...

 

Jarasady Qaghan da, Bilge desen,

Tua bermes dәl múnday kýnde kósem!

Quyp salghan Asqar men Qúrmanbekti,

Sol kýresting basynda túrdy Ómekem!

 

Bolu ýshin júrt aman, irge bekem,

Bar qyrghyzdy ózine búrdy Ómekem.

Bastap berdi eline shyrqaytúghyn,

«Erkindik» dep atalghan jyrdy Ómekem.

 

Basyn talay qaterge tikti Ómekem,

Jaqsylyqty ertennen kýtti Ómekem.

Ejesine berdi de bar biylikti,

Bilek týrip ortagha shyqty Ómekem!

 

Ýlgirdi elin ezilgen týletip te,

Birdey boldy – kim tórde, kim esikte.

Aydagharday arany ashylghannyn,

Eki ayaghyn tyqty әkep bir etikke!

 

Jelbiredi Qyrghyzdyng tuy shynda,

Týrmeledi satqynyn, úrysyn da.

«Ata Zandy» jasady ózi bas bop,

Ústady eldi sol Zanmen uysynda.

 

Basyldy júrt dauryqpay, dabyramay,

Tynshydy jel aptyqpay, anyramay.

Bes-alty jyl bop qaldy sodan beri,

Kil tynyshtyq ornady mamyra jay.

3

Jyrgha qostym qyrghyzdyng Ómirbegin,

Ashayyn dep týnergen kónil kógin.

Izgilikting jyrshysy naghyz aqyn,

Adaldyqtyng jarshysy mening de elim.

 

Jamandaydy óz júrtyn, kim kókesin,

Jigit bolsan, elinmen birge ótesin.

Keyde elinning shebinen attap ótip,

Alystaghy bir jandy ýlgi etesin.

 

Býgin qyrghyz nysana kóp mergenge,

Baghyp otyr shynnan da, bókterden de.

Jat júrttaghy bireuge sýiinesin,

Armany men armanyng dóp kelgende!

 

Biliskenge ne jetsin, tanysqangha,

Sap túrghan jón at izin alys mangha.

Aghang qúsap ketedi beytanys jan,

Aytaryng men aitqany qabysqanda...

 

Jyldar seni synady jyljyp aqqan,

Mergenimsing atqanyn shyn qúlatqan.

Qaytsem ghana týrmege toghytam dep,

Kýndestering kóp jerden qúrdy qaqpan.

 

Kóz aldymda býginin, ótken isin,

Súmpaylardyng sypyrdyng bet terisin!

Sol qaqpannyng birine bir qylshyghyn,

Kele jatqan ildirmey Kók Bórisin!

 

Estip kelem alystan dausyndy, Agham,

Maghan shattyq – jýrgening әn kýngi aman!

Kýni boyy bir qalmay jýredi erip,

Jurnalistter sonynda sausyldaghan.

 

Taysalmaysyng eshkimnen, betpe-betten,

Týlkiden de, arystan, kók tóbetten.

Ózi taza kisining – sózi taza,

Dauysy da shyghady óktem-óktem.

 

Arpalyspen kóp jyldar sendeldi júrt,

Tumasa eken taghy da elden býlik!

Tazamyn dep aita aldyng ózing ghana,

Býkil qyrghyz aldynda keudendi úryp!

 

Saptastaryng shyqpady kýtkeninnen,

Saghan qayta qosyldy júrt bólingen.

«Ýlgi etsin dep meni elge Atambaev!»,

Ayttyng býkil halqyna nyq senimmen!!

 

Aynalysqan basshy kóp irgeli ispen,

Sonyng kóbi kýide emes tym kelisken.

Estigem joq búnday sóz ómir boyy,

Bir aghylshyn, senseniz, bir nemisten!

 

Kórgim keldi qyrghyzdy shyn qútayghan,

Jetip oghan, senemin, túr kósh, ailan...

Estigem joq múnday sóz әli kýnge,

El basqarghan bir orys, bir qytaydan!!

 

Uaqyt mynau ózendey zyrlap aqqan,

Qalamyz kóp bir kezde qúmgha batqan.

Shyqpasy haq mýnday sóz eshqashanda,

Jemedim dep bir ózbek, bir qazaqtan!!!

 

4

Asty da altyn jerinning ýsti de altyn,

Qos býiirden, bilemin, qysty narqyn.

Sol altynnyng buymen úran salyp,

Atqa minip san mәrte shyqty halqyn.

 

Tolqyp jatqan Qyrghyzdyng әsem kóli,

Shaqyrady dep jýrmin qashan meni?

Azaydy ma altynyng Qúmtórdegi?      

Qyrghyzdardyng ekpini bәsendedi.

 

Qalang tozyp túrghanmen, kósheng jýdep,

El enbekke, bilemin, tóseldi kóp.

Óz baylyghyng ózinde bolmaghan son,

Ketedi eken júrtyng da esengirep.

 

Sol Qúmtórge bir amal joq pa әlemde?!

Qalyng qyrghyz basqa bir bosty-au elge.

Senip qoyghan serkeniz songhy kezde,

Qayta basqan sekildi eski әuenge.

 

Alsyn aiday shyndyqty kim jasyra,

Shayqalyp túr túghyry, túlghasy da.

Sony kórip, bayaghy Er Ómekem,

Qayta kelip taghy da mindi atyna!

 

5

Beripti Allam qyrghyzgha aibatty erdi,

Sol buragha atan da, taylaq ta erdi.

Bir ghasyrda beredi bir halyqqa,

Zaman ózi bir ghana qayratkerdi.

 

Últym degen shynymen qayratkerge,

Otyratyn oryn kóp jaynap tórde.

Uaqyt – tóre jazady esimindi,

«Tariyh» atty ózine say dәpterge!

 

Jútqan kezde daghdaryp halyq qayghy,

Zaman birden túlghasyn anyqtaydy.

Qayratkerding búralang joly keyde,

Týzu mәnsap tiyip te jarytpaydy.

 

Tarihta kóp bolghan múnday better,

Onay emes bolu da tynbay bapker.

Mәnsapqa da kóbinde pysqyrmaydy,

Últym degen ómirde shyn qayratker.

 

Qyzyqpastan en baylyq, iri baqqa,

El basqarghan túlgha kóp túryp artta.

Men Den Syaopin aghany jaqsy bilem,

Biylik qúrdy mandatsyz jýrip-aq ta.

 

Dausyng sening songhy kez san estildi,

Ayamadyng qasqayyp jәne eshkimdi.

Mandatsyz-aq «preziydent» bolyp jýrip,

Qúrdy Arafat aqyry Palestindi.

 

Ómir boyy keshkeni sher men nala,

Jer shary ózi, bilesin, bergen bagha!

Tyrp etkizbey ústady Afrikany,

Otyryp-aq týrmede er Mandela!

 

Allam ózi qorghaydy sýiikti úldy,

Saqtyqty ómir ózine jii úqtyrdy.

Qayratkerding bedeli qay elde de,

El Basynan eki eli biyik túrdy.

 

Tasqyn sudy túlparyng keshti qansha,

Bilmeydi dep oilama eshkim onsha.

Alaqanda әlpeshtep qayratkerin,

Sosyn halqy qoldaydy tekti bolsa!

 

Jetti maghan talyqpay alystan ýn,

Sensen, tiri qyrghyzben tanyspadym.

Mýmkin, qyrghyz tanymay túrghan shyghar,

Jýrgen býgin qasynda danyshpanyn.

 

Orta kórkem, túr býgin manay jútap,

Qaytkende de osy shaq – orayly shaq.

Kórinesing sen maghan beyne bizdin,

«Mynmen jalghyz alysqan» Abay qúsap.

 

Azamatsyng aibarly, desi basym,

Alpysqa әli bar eken eki jasyn.

Bishkekte aitqan keshegi bir sózinmen,

AQSh-qa da ýlgirdi jetip atyn!

 

Jaqsylyqqa bir taban túram beyim,

Maqpal aitqan sezinip shyn әndeyin.

Seni qazaq biledi, bilmese eger,

Tipti bile týsedi búdan keyin!

 

Bilem jaqsy baghdaryn, baghytyndy,

Kómeyden jyr sol ýshin aghytyldy.

Seni jaqsy kórgenning beti jaryq,

Saghan qarsy bolghannyng saghy syndy.

 

Qúrsadaghy jolyna el sandap túzaq,

Saghan qarsy kóp jerde shang qapty jaq.

Jónge salyp kelesing sen de Elindi,

Preziydenttik ataqsyz, mandatsyz-aq!

 

Su sekildi bop túrsyng qúmgha seber,

Qauipti de sezesing jylda tóner.

Jaman bolmas edi-au shyn Qyrghyz Eli,

Aqylyndy bir jolgha tyndasa, eger!

 

Aqyn qalay jan syryn irke bilsin,

Menen sening janyna jyr sebilsin.

Saghan tizgin jón edi ústatqany,

Qadyryndy, shirkin-ay, bilse júrtyn!

 

Azattyqty bastaghan serke qyrghyz,

Bir shenberge simaytyn erke qyrghyz,

Elindi elden belgili kem qylmasyn,

Saghan bir sәt biylikti berse qyrghyz!

 

6

Saghan býgin arnadym bir tandy, Agha,

Qoyar, mýmkin, oiymdy júrt anghara.

Alty qyrdyng astynan birden tanyr,

Túlparlardyng dýbirin túlpar ghana!

 

Bermeu, mýmkin, oiymdy el tym anghara,

Ortaq bizge kósilgen úlan dala.

Sol dalanyng kóginen birden tanyr,

Qyrandardyng sanqylyn qyran ghana!

 

Emes sening maghan da mekening jat,

Tәlim aldym ózinnen óte qymbat.

Qazaq bolyp tuyppyn, qyrghyz bolsam,

Saghan erip oilanbay keterim haq!

 

Synap kórdim kóbin men joryqta erdin,

Kórdim betke shyqqanyn kóbikterdin.

Men mandatsyz preziydent bola almaspyn,

Al, «Mandatsyz deputat» bolyp kórdim!

 

Týsken emes qolymnan qalam bir kýn,

«Qalam ba?!» dep syrttaghy alang júrtym.

Men mandatsyz preziydent bola almaspyn,

Al, «Mandatsyz ministr» bolam, mýmkin!

 

Bir jaqsylyq eline bolar týbi,

Biyik bolsyn qúsynnyng qonar shyny.

El qyrghyzdy tanysa Shynghyspenen,

Men qyrghyzdy tanydym sen arqyly!

 

Shyqtyn, mine, arqalap jolgha mindet,

Azamatsyng týigenin, tolghamyng kóp.

Ózing aityp kelesing әr sózinde,

Bizdi, qazaq, kóp jerde qorghadyng dep.

 

Andyp túrghan az ba jau búl eki eldi,

Jiberu de jón emes tym esendi.

Qysylghanda qol úshyn bergeni ýshin,

Tastamaysyng auzynnan Núrekemdi.

 

Túrsyng býgin ýstinde iri beldin,

Tyndap, bilip jatyrmyz jyryn eldin.

Qyrghyz aman bolsa eken dep tileytin,

Sol qazaqtyn, Ómeke, biri menmin.

 

Tiyispesin, tiymesin júrtyna eshkim,

Nayzaghayyn Alatau kýrkiretsin!

Kórisermiz ekeumiz, kórispespiz,

Astanada bar dep bil bir tilekshim!

 

Tughan kýnning kәdesi, múrasymy,

Ýshin kerek aqynnan jyr asyly.

Ol da sening onaydan soqpaghanyn,

Esine alsa qazaqtyng bir aqyny.

 

Sen sekildi túrghanda tebindi adam,

Týspeu kerek bir mysqal kónilge alan.

Qyrghyz Tuy mәngilik jelbiresin,

Eling de aman bolsynshy, ózing de aman!!!

 Auyt Múqiybek

19-20 jeltoqsan, 2016 j.

Astana qalasy.

Abai.kz