«Egemen Qazaqstan» gazetining 2016 jylghy 5 qarashadaghy basylymynda Elbasynyng «Úly dala úlaghattary» atty shygharmasynyng ýshinshi bólimi – «Tughan tilding túghyry» atty enbegi jariyalandy. Preziydentimiz sonau tarih qoynauynan etek alatyn kiyeli tilimizding túghyryn, Otarlau sayasaty kezenindegi til ezgisin, qazirgi Tәuelsiz Qazaqstannyng tildik ahualynyng mәn-maghynasyn ashyp, aldaghy negizgi ústanym baghyt-baghdaryn kórsetti. Ana tilimizding damuyna búghau bolyp túrghan kedergilerdi belgiledi. Jahandyq ýrdistegi til mәselesi әri qaray qalay órbui kerek ekendigin saralap berdi. Ol ýshin Elbasy eng aldymen mynaday mәselelerdi algha qoyyp otyr.

«Memleket damuyndaghy manyzdy mәse­le­ning biri – ýsh túghyrly til mәselesi desek, artyq aitqandyq bolmas. Jahandanu jagh­dayynda jalghyz tilmen qala almaysyn. Álem­dik aqparat, tehnologiya, jana inno­va­siyalyq industriya aghylshyn tilinde jý­rip jatyr. Demek búl tildi de biz erkin men­geruimiz kerek. Últaralyq qatynas tili – orys tili de el damuynda ózindik rólin jo­ghaltqan joq. Ony tarihymyzdan syzyp tas­tay almaymyz. Búryn kóp til bilushilik maq­tan bolsa, endi ol qajettilikke ainaldy.

Qajettiligi sol, kóp til bilsen, kóp aq­paratty iygeresin, ózgelerding ozyghy men to­zyghyn aiyrasyn. Býgingi uaqyttaghy eko­no­mikalyq, әleumettik, ghylymiy-tehnikalyq pәr­meni bar, quatty damyp kele jatqan mem­leketterding ýlgi-ónegesin tanisyn. Bәri­men sanasugha tura keledi. Ony zaman aiqyn kórsetip otyr. Jas úrpaq osyny tereng týsinip, jan-jaqty boluy shart. Kóp til bilgenning ziyany joq. Dosyng da, әriptesing de, joldasyng da kóp bolady. Alayda, qanday jaghdayda da tughan tilimiz – qazaq tili óz mәrtebesin joghary ústauy tiyis. Tughan tilding tuy qashanda biyik boluy qajet».

Tilding qoldanylu ayasyna baylanysty or­tagha salar birtalay jayttar da bar. Til damuy ýshin tildik orta qajet. Búl – eng birinshi shart. Sosyn tilge degen qajettilik kerek. Ýshinshi shart, ana tilindi ardaqtaytyn últtyq namys kerek. Qanday zang bolsa da onyng ómir sýru, qyzmet etu ayasy uaqyttyng qúzyryna tikeley tәueldi bolyp jatady. Múnday jagh­day tәuelsizdigin endi alghan, damudyng jana, ózindik jolyna týsken memleketterding ta­riy­hynda kóp kezdesedi. Bizding de әp dep azattyq alghan túsymyzda tuyndaghan, qa­byl­danghan kóp zandar uaqyt óte kele sapalyq ózgeristerdi bastan keshti. Olar jetildirildi, to­lyqtyryldy, ózgeristerge úshyrady.

Memlekettik tilding aldynda túrghan ma­nyzdy mәselelerding biri onyng jana әleu­mettik-mәdeny bolmysty beyneleudegi mým­kindikterin keneytu qajettigi bolyp otyr. Búl baghytta naqty, nysanaly ghy­lymy júmystar, saraptamalyq is-sharalar jýr­gizilui tiyis. Áli orys tilining bilim men ghylym, әleumettik-túrmystyq salalarda basymdyghy anyq bayqalady.

Zang bizge tikeley til ýiretip bermeydi. Biraq zang bilgen adam zamannyng qiyndyghyna asa abyrjy qoymaydy. Jaghdaydyng jónin biledi. Odan shyghatyn joldy janylmay taba alady. Áriyne, júrttyng bәrine zandy jatqa bil, baptaryn basynda ústa dep talap ete almaysyn. Biraq Qazaqstan zany әrbir otandasymyzdyng aryn arlap, baryn qorghaugha qyzmet ete alady. Sonyng ishinde til turaly týitkilderding ózin zandyq, qúqyqtyq dengeyde tolyq retteuge bolady» dep atap ótti.

Osy aitylghandarmen tolyqtay kelisemiz jәne Elbasynyng oi-payymdarynyng jete­gin­degi bizge jýktelgen jauapkershilik te óse týsetinin bilemiz. Qazir oblysymyzda 19 til damytu ortalyghy júmys isteydi. Múnda ýsh­túghyrly til mәselesine airyqsha nazar audarylghan. Byltyrghy oqu jylynda 1944 adamgha arnayy sertifikat berildi. Biylghy kurstargha 4880 kisi qatysyp jýr.

Jyl sayyn memlekettik tilding mәrtebesin kóteru, onyng qoldanylu ayasyn keneytu maqsatynda «Memlekettik til jәne BAQ», «Til – parasat», «Oy-sana», «Tildaryn», «Til mereyi», «Til sheberi», «Abay oqulary», «Oralhan Bókey atyndaghy kórkemsóz oqu sheberlerining bayqauy», aqyndar mýshәirasy syndy is-sharalar úiymdastyryluda.

Ýgit-nasihat júmysy da belsendi at­qa­ry­luda. Oblystaghy gazetterde 35 aidar mem­lekettik tildi nasihattaugha baghyttalghan. Oblystyq telearnada beriletin barlyq habarlardyng 69%-y, radioda 50%-y qazaq tilinde taratylady. 2016 jyldyng toghyz aiy boyynsha til sayasatyna qatysty 431 maqala merzimdi basylymdargha jariyalandy, onyng 282-si memlekettik tilde bolsa, 140-y orys tilinde, 9-y aralas tilde.

Memlekettik organdardan qazaq tilinde shyghatyn isqaghazdardyng ýlesi: 2016 jyldyng qazan aiy boyynsha 98 % dengeyde túraqtady.

Tiyanaqtay aitar bolsaq, til mәselesi  barlyghymyzgha ortaq. Elbasynyng algha qoyghan mejelerin jýzege asyruda eseli enbek etu barshamyzdyng abyroyly paryzymyz bolmaq.

 Arman BERDALIYN, Aqmola oblystyq tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy

Aqmola oblysy

Babalar múrasyn úlyqtaugha ýiretedi

Qazaqstannyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Egemen Qazaqstanda» jariyalanghan «Úly dala úlaghattary» enbegin múqiyat oqydym. Onyng alghashqy tarauyndaghy Tәuelsizdikting tal besigi bolghan, qasiyetti meken, últtyq sanany qalyptastyrudyng ruhany ortalyghy, óner men mәdeniyetting qaynar búlaghy aru Almaty atanghan arman qala turaly saliqaly oilar týigen joldar әrkimnin-aq jýregin tebirenteri haq.

Alataudyng baurayynda tuyp-ósken Preziydentting aru Alma­ty­daghy astanany Aqmolagha auystyru tura­ly oi-armany tәuelsizdikting alghashqy kýn­derinen bastau alghan. Búl mә­sele turaly baspasóz bet­terinde jii sóz bola bastady. El ishinde qarama-qayshylyqtargha toly әr ­týr­li pighyldaghy pikirler tolas tap­pady. Aqyry Almaty bas qalagha lay­yq bolsa da, jana zaman tala­byna say astanany Aqmolagha auys­tyrugha bekem bel baylaydy. «Úly kóshting tizginin qaghar tústa, –  dep jazady N.Á.Nazarbaev, – alyp – úshaqtyng baspaldaghynda túryp janym tolqyp, ayauly Almatygha bas iyip qoshtasqan sәtimdi úmytqan emespin. Alataudyng úshar basyna kóterilgen altyn shapaqty arqalanyp túryp, sonau zanghar kókte qalyqtaghan qyrangha da qosh aitqanday bolghanmyn. Alatau sonda aq saqaly aldyn japqan abyz qariyaday basyn shúlghyp, batasyn bergendey sezinip, qanattanyp attandym».

Osynau joldardy tebirenbey oqu mýmkin emes. Mine, tәuelsiz el bol­ghanymyzgha shiyrek ghasyr tolghan shaq­ta Núrsúltan Ábishúlynyng ba­tyl sheshimining dúrystyghyna, onyng danyshpandyq kóregendigine eli ghana emes, býkil dýnie jýzi qau­ym­dastyghy sózsiz moyyndaghan shyn­dyqqa ainaldy. Qazir As­tana qalasynyng әsemdigine qazaq­s­tandyqtar ghana emes, shet­el­ding mýiizi qaraghayday bas­shy­larynyng ózderi tanghalysyp, bas shayqaydy.

Elbasy tuyndynyng «Sayasat sal­tanaty» tarauynda: «Úly da­la­nyng úlaghatyn últtyq tariy­hymyz dep baghalay otyryp, jana tarihtyng tarau­laryn jazyp jatyrmyz. Búl oraydaghy berik ústanym – últ­tyq yntymaqty tu etu», dey ke­lip, ózi kindik kesken jeri Shama­l­ghan degen shaghyn auyldyng sol kezdegi tirshilik-
tynysy turaly syr shertedi. Býgingi kýnning túrghysynan qaraghanda, osy auyl birlik pen yntymaqtyng mektebi bolghan. Kórshiler bir-birimen tatulyqta, tonnyng ishki bauynday ýilesip, jarty nandy bólip jep ómir sýrgen. Jas otaugha býkil auyl asarlata ýy kóterip, ýielmeni qinalmasyn dep aldyna mal salyp bergen. «Bir erekshe este qalghany, bizding auylda janjal degen mýlde bolmaytyn, – dep jazady Elbasy, – әlde auyl aghalary boldyrmay ma eken? Áyteuir júrt júmylyp, bir-birine sýieu bolyp, ayaday auyldyng ortaq abyroyyn qyzghyshtay qorityn». Osy joldardy oqyghanda qazirgi keybir eldi mekenderdegi qalyptasqan teris ahualgha qarnyng ashady. Aqsaqaldy atasynyn, aqjaulyqty anasynyng aldynan kesip ótpeytin, qisyndy sózge toqtaytyn auyldy ansaysyn. Keybir auyldarda jastar týgili qariyalardyng týrli jiyn-toylarda araqqa sylqiya toyyp alyp, birimen biri janjaldasu, tipti jagha jyrtysugha deyin baratyndary, ru-rugha bólinip, әkimdikterge domalaq aryzdy boratyp jaza beretini, sóitip sýttey úiyghan el ishin ala tayday býldiretin faktilerding oryn alyp otyrghany jasyryn emes. Múnyng syrtynda kórshi otyryp, birining malyn biri úrlau, órt salu siyaqty qylmysty jaman qylyqtar da joq emes. Kezinde tizgin ústaghan el aghalarynyng bәtualyq sózine qúlaq aspaydy. Ókpening arty ókinish, daudyng sony dauryghu ekenin týsingileri kelmeydi. El ishinde tynyshtyq búzylsa, ol jerde eshqashan bereke-birlik ornamasy anyq.

Eleuli enbekte qazaqstandyq damu jolynyng tiyimdiligin әlemning moyyndap otyrghandyghy, eldegi qoghamdyq kelisimdi, últtar men últaralyq tatulyqtyng ýlgisi retinde joghary baghalaghany, Qazaq­s­tannyng BÚÚ Qauipsizdik Kenesining tú­raq­ty emes mýshesi bolyp saylanuy respublika­­nyng halyqaralyq dәre­jedegi bedeli­ning óse týskendigi erek­she atalyp ótedi. Qazaqstannyng Resey men Ukraina, Ázerbayjan men Armeniya, Mәskeu men An­ka­ra arasyn jaqyndastyruda ara­aghayyndyq, mәmilegerlik is-sha­ra­lardy ótkizuine, Ortalyq Aziya­da alghashqy bolyp Eko­no­mikalyq yntymaqtastyq jәne da­­mu úiymy Bәsekelestik jó­nin­degi komiytetining mýsheligine qa­byldanuyna Elbasy joghary bagha be­redi.

Preziydent enbeginde «sybaylas jemqorlyqtyng – jegiqúrt, halyqtyng qazynasyn tonap jatqan, is basyna kelgenshe minәiim, qolgha biylik tiygesin «qúdayym» bola qalatyn adamdar aramyzda әli de kezdesetinin, «mal alasy syrtynda, adam alasy ishinde» ekenin ashyna jazady.

Elbasy Núrsúltan Na­zar­baev­tyng «Úly dala úla­ghat­tary» en­be­gi óte ózekti mә­se­le­lerdi qoz­gha­ghan. Avtor oiyn: «Kon­­s­tiy­tu­siya­­da tújyrymdalghan bas­­ty qa­gh­iy­dattardy negizge ala oty­­ryp, Qa­zaqstannyng ýshinshi myn­­jy­l­dyq­taghy ornynyng tek qa­na tórden ta­byluyna bar kýsh-ji­ge­rimizdi, aqyl-parasatymyzdy jú­m­saytyn bo­lamyz. Serttey sózi­miz – osy. Ser­pindi isimiz de son­day bolmaq. Sert­ting syny men ser­pi­nin uaqyt kór­setedi. Sol kezde biz uaqyttyng be­tine úyalmay qa­ray alamyz dep se­nemiz» dep tújyr­y­m­daydy. IYә, tәuelsizdik alghanyna 25 jyl tol­ghaly otyrghan Qazaqstan bo­lashaghynyng jarqyn bolatyny­na, keleshek úrpaghymyzdyng bir jen­nen qol, bir jaghadan bas shy­gharyp, Elbasynyng kóregendik bas­shylyghymen ortaq jenisterge jet­e be­retinine kýmәnsiz ekenine biz de se­nim bildiremiz.

Ghúmar HMETChIYN, Qazaqstan Jazushylar odaghy Qostanay oblystyq

filialynyng diyrektory, «Qúrmet» ordenining iyegeri

QOSTANAY

Eng bastysy – el birligi

«Adamzattyng bәrin sýi, bauy­rym dep», dep danyshpan Abay atamyz aitqanday, taghdyr jazmyshymen bizding jerimizde toghysqan aluan últ pen úlystyn, ózimizding de bereke-birlik, dostyghymyzdy ósip-órkendeuimizding altyn qazyghy retinde ústanyp, bolashaqqa qaray adymday beruge tiyispiz.

Osynshama qiyndyqpen kelgen tә­uel­­sizdik ruhymyzdy asqaqtatyp, bo­la­shaqqa degen senimimizdi kýsheytti. Ba­balar jý­rip ótken joldyng tarihy ta­­ghylymy biz­ge bereke bastauy – bir­lik­­te, yrystyng aldy – yntymaqta eke­nin aiqyn kórsetti. El­basy Núr­súl­­tan­­ Nazarbaevtyng «Úly dala úla­­ghat­ta­ry» at­ty jazbalarynda elding birligi, ta­tu­lyghy, yntymaghy qa­rapayym ghana my­saldarmen óte jaq­sy bayan­dalypty.

«Biz – yntymaq degen sózding mәn-ma­ghynasyn bala kezden boygha sinirip ósken úrpaqpyz. Ári múny tek mektep oqulyqtarynan ghana emes, alaqanday auyldyng qarapayym adamdarynan es­tip, kýndelikti tirliginen tanyp óstik. Osyn­dayda bir tәmsil eske týsedi. Bayaghyda bir qariya jemis aghashyn egip jatypty. Ózi beli enkish tartyp, әbden qartayghan kәri adam eken. Ony kórgender: «Ata, óziniz bolsanyz qartaydynyz, búl aghash qashan jemis beredi, ony siz kóre almaytyn da shygharsyz, nesine әure bolyp jatyrsyz?», degende, belin bir sәtke jazghan qariya: «Men jemisin jemesem de, ony keyingi úrpaghym jeydi ghoy, sol ýshin otyrghyzyp jatyrmyn», depti.

Bizding әkelerimiz osy tәmsildegi qa­riyanyng ózindey, úrpaghyn oilaghan ýlkenderding kózindey edi. Alatau bau­rayynda boy kótergen auyldardaghy qariyalardyng bәri derlik osy tәmsildi óz bastarynan keshken úrpaq edi. Múny jyldar óte kele tereng úghyna týstik. Al býkil qazaq dalasyn jaudan da, daudan da qorghap, keler úrpaghy ýshin shybyn janyn da, qasyq qanyn da qighan qasiyetti agha úrpaqtyng el men jer turaly mәngilik tәmsilin býgingi úrpaqqa jan-jaqty úghyndyra aldyq pa? «Bitken iske synshy kóp, bitirgen erding kemi joq» degen Mahambetten jetken ma­ghynaly sóz bar. Keyde bir azamattar sha­madan tys minshil bolyp jatqanda, osy sózdi ústanghan bayaghy auyl qarttary es­ke jiyirek týsetini bar» dep tolghanady El­basy «Úly dala úlaghattarynda».

Shynynda, auyzbirlik pen týsinistik, qarapayym syilastyq ýstemdik qúrghan jerlerge qashanda nәtiyjeli isterding ýiir bolatyny belgili. Al yntymaq-birlikke shaqyrar aqsaqaldyqtyng aby­roy-bedelin arttyru – uaqyt talaby. Óitkeni, elimiz ejelden el aghalaryna, ardaqty abyzdaryna, qaghidasy qazyna­ly qariyalaryna qarap, oiyn da boyyn da týzegen. Talantty túlghalaryna tәu etip, tútqaly tәjiriybelerinen ýlgi al­ghan, enselerin tiktep, enbekke de, erlikke de aqylmandardyng aq batasy arqyly bel baylaghan. Býgingi egemen elimizding mamyrajay jaghdayynda agha úrpaqtyng qadiri arta týspese kemigen joq. Árbir iygilikti is, tolaghay tirlik, bәtualy birlik alash asyldarynyn, aq niyet­ti aqsaqaldarynyng qoldap-quat­tauymen, aq jol tilep alqa­lauymen jýzege asyp jatady.

Negizi dos sýisinip, dúshpan qyzghana qaraytyn jetistikter onaylyqpen kelip jatqan joq. Búl – eng aldymen qazaq halqynyng óz ishindegi auyzbirshiliktin, jalpy, qazaqstandyqtardyng ynty­maq­tas­tyghy men birligi arqasynda jetip oty­rghan iygilikti nәtiyjeler. Ata-baba amanatyna adal bolu, ósiyet aqyldaryn iske asyru – basty paryzymyz.

Erkinbek SOLTYBAEV, Jambyl oblystyq ardagerler kenesining tóraghasy

Jambyl oblysy

Sheshendik sheberligine tәnti boldyq

«Úly Dala úlaghattary» atty Elbasy enbegining el gazeti «Egemen Qazaqstanda» kitapsha núsqasymen jariyalanghanyn júrtshylyq jyly qabyldady. Tәuelsizdikting túghyrly 25 jyldyq merekesi qarsanynda elding jigerin janityn, namysyn qayraytyn, sanasyn sergitetin sózding Elbasy shygharmasy bolyp oqyrmangha jol tartuy qúptarlyq dýniye. Eng aldymen, Núrsúltan Nazarbaev oiynyng oramdary týsken tuyndynyng kórkem tilmen jazylghany únady. Qalamy úshqyr avtor oqyrmanyn ózi jetelep otyrady.

Búl túrghyda Preziydentimizding qazaqtyng qara sózin jan-dýniyesimen týsinetindigin ghana emes, jetkize alatyndyghyn da kórip, sheshendik she­­ber­ligine taghy bir tәnti boldyq. Mә­selen, Memleket basshysynyng ja­na shygharmasyndaghy: «Qazaq sózining kó­bi astarly, beyneli. Sózimizding bәri úi­qa­syp túrghan qara ólendey әser etedi. Mәselen, qara degen sózding mәn-mazmúny ken. Ol kóp, qalyn, mol, ýlken degen úghymdardy beredi. Al osy sóz – qayghynyng qara búltyn serpiytin jauynger úghym. Halqymyzdy qara ormanym deymiz. Ýlken, bas ýidi qara shanyraq deymiz. Týrki júrtynyng qara shanyraghynda otyrghan qazaqtyng әrbir tirligi halyq tarihy – últtyng úrany, qaruy men qúraly. Qara shanyraqtyng iyesi de bizbiz, kiyesi de bizde» degen baylamy qanday әserli!

Rasynda, qazaq – kýlli týrki júr­ty­nyng qara shanyraghy bolsa, týrki halyqtarynyng qara shanyraghy – Tór Altay! Osy orayda «Qazaq tarihynda qazaq úyalatyn eshtene joq» degen Elbasynyng sonau saq, ghún dәuirindegi Altaydyng memlekettilikti qúru tarihy­nyng qaynarynda túrghanyn tarihy derektermen tarqatuy talaylargha oy salsa kerek. Óitkeni, ata-baba tarihynyng tújyrymdary da últtyq úlaghat. Tarih tekti úmytpau ýshin, ótkennen sabaq alu ýshin jazylady.

Memleket basshysynyng bastamasymen qazaqtyng qasiretti oshaghyna ainalghan Semey synaq poligony jabyldy. Býginde atom әleuetin beybit maqsatta iygeru jónindegi qazaqstandyq ýndeuge jahan júrty bas iyzep, maqúldap otyr. Tәuelsizdik jyldary elimiz antiyadrolyq kýresting tizginqaghar jetekshi eline ainaldy. Búl – kók aspanyn radiasiya búlty torlaghan shyghysqazaqstandyqtar ýshin qaytadan kýn shyghyp, shúghylasyn shashqanday boldy desek, artyq ait­qandyq emes.

Núrsúltan Ábishúlynyng shygharma­synda tughan jerining qasiyeti men túlghalarynyng arakidik bolsa da sóz boluy beker emes. Óitkeni, әr adam al­ghash­qy nәrdi, bolmys pen bitimdi tughan je­rinen alady. Sondyqtan da qazaq hal­qy kindik kesken júrtty, atamekendi erekshe qadirleydi. Otan tughan oshaqtan bastalady. Elbasy tughan ónirding asqaq Alataudyng baurayynda, epikalyq jyrau Jambyldyng elinde boluy da qazaqtyng últtyq maqsat-múrattarynyng paydasyna sheshildi der edim. Óitkeni, adam tughan jerdi, tughan eldi tanday almaydy. Búl – Jaratushynyng jazmyshy. Tәuelsizdik tarihymen birge dýnie jaratylysynan, ómir pәlsapasynan syr shertetin «Úly Dala úlaghattary» – úlaghatty oi-tolgham.

Álibek QANTARBAEV,

Qazaqstan Jazushylar odaghy Shyghys Qazaqstan oblystyq filialynyng tóraghasy

Abai.kz