Astanada kórnekti jazushy Mәdy Ayymbetovting jetpis jasqa toluyna oray ýlken toy ótti. Toy ýstinde qalamger jayynda mazmúndy beynefilim kórsetildi. Onda toy qarsanynda bolghan  shygharmashylyq keshter, kezdesuler jóninde de әngimelengen edi. Mәdiyding tuyp-ósken ólkesindegi oqyrmandarymen osy joldar avtory da qatysqan jýzdesuleri jap-jaqsy kórsetilgen. Al sonau shygharmashylyq issapar barysynda Aqtóbe oblysy men Bayghaniyn  audany ortalyqtarynda, qalamger balalyq shaghyn ótkizgen Jarqamys, Altay batyr auyldarynda ótkizilgen is-sharalar, merekelik jiyndar, súhbattar haqyndaghy mazmúndy aqparat professor Qúdaybergen Túrsynnyng «Qazaq әdebiyeti» gazetining 18 mamyr kýngi sanynda jariyalaghan maqalasynda berilgen eken. Toygha kelgen júrtqa gazetting sol sanymen tanysudyng da reti keldi.  Sonda kópshilikti tanyrqatqan bir jәit boldy.

Beynefilimdi kórushilerding nazaryn audarghan bir maghlúmat gazette kórinis tappapty. Naqtyraq aitqanda, arnayy saparmen baryp, oqyrmandargha Mәdiyding shygharmashylyghy jayynda  әngimelep berip jýrgen almatylyq qalamdasy turaly gazette mýldem jazylmay, tipti tizimderge de kirgizilmey qalypty. Yubilyar tanyrqady. Professor materialyn gazetke úsynar aldynda oghan kórsetse kerek, «Bekenning ózi de, sózi de maqalanyng birneshe jerinde atap aitylyp, tәp-tәuir kórsetilgen edi ghoy», – dedi. Biraq «Qazaq әdebiyetinen» bilgen shyndyghymyz basqasha-tyn, gazetke qaraghanda, mening ol sapargha esh qatysym joq bop shyqqan. Mening aty-jónim men pikirlerim jayynda jazylghan sózder Mәkeng oqyghan maqalanyng ón boyynan múqiyat sylynyp alyp tastalghan eken. Nysanaly «redaksiya» jasalghany angharyp oqyghan kisige op-onay kórinip túr.

Men oghan tandanbadym. Jazushylar basylymy tútqasyn ústaghan «bastyqtar» ózderi qosh kórmeytin qalamgerlerding tól tuyndylary týgil, aty-jónderin de basylym betine jolatpaugha tyrysatyn. Búlary maghan tansyq emes edi. Olar múnday әreketterin bayaghydan-aq emin-erkin jasaugha mashyqtanghan, tipti, «zandy» әdetke ainaldyrghan. Ony bayqaghan yaky bastan keshken qalamgerlerding әlsin-әlsin nazalana búrqyldap qoyatyny bar, alayda oghan qymsynatyn «bastyqtar» joq – «it ýredi, keruen kóshedi»... 

Sodan on shaqty kýn búryn, dәlirek aitqanda, 4 qarashadan beri sayttarda «Ziyaly azamat» degen maqala jariya bolyp edi. Sodan myna ýzindini alyp, nazargha úsynghandy jón kórip otyrmyn. Múny oqyghan kisi basylym tútqasyn ústaghandardyng  «kýshtiliginin» syryn, «qysqartqyshtyghynyn» astaryn dәlme-dәl úghady ghoy dep oilaymyn...

Sonymen: «...josparly ekonomika dәuirinde birshama alansyz ómir sýrip jatqan merzimdik basylymdardyng bazar ekonomikasy tabaldyryqtan attay bergende-aq qiyndyqtargha úshyrasa bastaghany mәlim. Memlekettik tәuelsizdikpen birge ekonomikalyq reformalar kezeni tughanda gazet-jurnaldardyng tynys-tirshiligi, qarjylyq túrghydan qaraghanda, kýrt auyrlap ketti. Múny andap otyrghan ýkimet (әriyne, tiyisti vedomstvo, ministrligi arqyly), jaghdaydy sauyqtyru maqsatymen, baspasóz salasyna birqatar ózgerister jasady. Áueli jiyrma bes basylymdy iriktep, memleket qamqorlyghyna aldy. Onyng sonshalyqty tiyimdi tәjiriybe emes ekeni bayqalghanda, aksionerlik qoghamdar qúru mәselesin algha tartty. Sol shaqta, 1999 jyly, «Qazaq әdebiyeti», «Ana tili», «Úighyr avaziy» gazetteri men «Júldyz», «Prostor», «Aqiqat», «Mysli» jurnaldaryn biriktirgen «Qazaq gazetteri» aksionerlik qoghamy shanyraq kóterdi. Keyinirek jauapkershiligi shekteuli seriktestikke ainaldyrylghan búl úiymdy basqaru Júmabek Kenjalinge tapsyrylghan bolatyn. Ol auyrtpashylyghy shash-etekten bop túrghan zamanda uaqyt talabyna tótep bere alatyn jana újym qúryp, atalghan basylymdardy qiyndyqtan alyp óte aldy. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary qyzmetkerlerining enbekaqy aluy, basylymdarynyng jaryq kórui múng bolyp qalghan «Qazaq әdebiyeti» gazeti men «Júldyz», «Prostor» jurnaldary «Qazaq gazetteri» seriktestigining arqasynda qayta qonaydy. Sol shaqta olargha Jazushylar odaghy qojayyn bolghysy keletin niyet tanytyp, ýlken shu kóterdi. Mәselening mәn-jayy men qyr-syryn Jazushylar odaghy hatshylyghyna Júmabek te, seriktestikti odan keyin basqarghan Mereke Qúlkenov te bilikti basshy parasatymen týsindiruge tyrysqan. Alayda Odaqtaghy basshylardyng týsinigi basqasha edi, sodan da shyghar, aragha az ghana uaqyt salyp, atalghan basylymdargha qoja bolmaq pighyldaryn taghy qozdatty. Óitkeni olar jón sózge toqtaytyndar qatarynan emes-tin. Ózimning qalamgerler úiymynda qyzmet atqarghan jyldarymdaghy tәjiriybeme baylanysty, mening búghan anyq kózim jetken. Jazushylar odaghynyng jana basshylyghy zaman talabyn dúrys úqpaghan, eskishe ómir sýruden airylghysy kelmeytin, kenestik dәuirdegi masyldyq payymda qalghan qyzmetkerler qatarynan edi. Sovet zamanynda shylqyp kýn kórgen Odaq tәuelsizdik kezende de sonday bolugha tiyis dep oilaytyn. Alayda naqty shyndyqtyng basqasha ekenin, ókimet bazar ekonomikasyn qabyl etkendikten, endigi tirshilikte jazushylardyng da soghan kóndigui әm beyimdelui tiyis degendi týsine qoymaytyn.

Uaqyt algha shygharghan jana talaptargha baylanysty, tәuelsizdikting alghashqy jylynda-aq, jazushylardyng shygharmashylyq odaghyna ýkimetten, Ádeby qoryna ortalyq qordan qúiylatyn qarjy kózi toqtaghan. Sondyqtan Odaqtyng tәuelsizdik qarsanynda saylanghan basshylyghy aldymen, qarjylyq tyghyryqtan op-onay shyghyp ketsek degen ýmitpen, ózining jәne Ádeby qordyng ghimarattaryn kommersanttargha jedel basqarugha bergen. Áriyne, qatty qatelesken. Artynsha týzetuge tyrysty, biraq búl әreket úzaqqa sozylghan sottasular saldarynan, olardyng jarghylyq qyzmet etu merzimin tútas aldy deuge bolady. Aqyry, sot sheshimimen kommersanttardan ghimarattar qaytaryldy. Odan arghy jaghday dúrys órbu ýshin, jyljymaytyn mýlikting bәri Ádeby qorgha berildi. Odaq pen Qor ózara qyzmettestik haqynda kelisimshart jasady. Onda Odaqtyng shygharmashylyq jәne qoghamdyq sharualarmen shúghyldanatyny, al Ádeby qordyng sharuashylyqty útymdy jýrgizu arqyly Odaqqa jәne jazushylargha materialdyq, әleumettik-túrmystyq jaghday jasaugha tyrysatyny belgilegen-di.

Alayda materialdyq iygilikti óz qolyna almayynsha, atqarar júmysynyng jón-jobasyn kózine elestete de almaytyn jana basshylyq ony moyyndaghan joq. Týrli әdis qoldanu arqyly zandy belden basyp, Ádeby qordy joydy. Esesine kommersanttarmen betpe-bet qaldy da, ózderining aituy boyynsha, olarmen ýsh jarym jyl sottasty. Eng ghajaby, múnday qiyndyqqa úshyraularyn olar ózderinen (bitken isti negizge alyp, júmysty janasha damytudyng ornyna, ózderining qaytkende bәrin bir qolgha shoghyrlandyryp, dókey bastyq bolugha qúmarlyqtan tughan qúqyqtyq sauatsyzdyqtarynan) emes, Odaqtyng ózderine deyingi basshylarynan kórdi jәne sol qate kózqarastaryn kýni býginge deyin jalaulatyp, jalghandyqty aspangha kótere dauryghumen keledi.

Mine, basylymdar mәselesinde de tap soghan úqsas jaghday oryn alyp túrghan. Odaq keyingi jyldary jaghdaylary túraqtanyp, uaqtyly shyghyp kele jatqan gazet-jurnaldar endi «ózimizge qaytarylsyn, ol bayaghydan bizdiki bolatyn» deydi. Biraq olardy qaytip qarjylandyratynyna oy jýgirtpeydi. Is jýzinde, materialdyq túrghydan qaraghanda, búl gazet-jurnaldar eshqashan odaqqa tiyesili bolghan emes-tin. Ras, shekelerine odaqtyng organy ekeni jazylyp qoyylatyn, biraq olardy basyp shygharugha, qyzmetkerlerine enbekaqy beruge ortalyq partiya komiytetining baspasy jegilgen, al odaq budjetten qarjylandyrylatyn. Tәuelsizdik kezinde jaghday ózgerdi. Jazushylar odaghyna qarjy әuelde tek ghimaratty ústap túru ýshin ghana bólinip, artynan ol da dogharyldy.

Sodan Odaq tek ghimarat bólmelerin jalgha beru jolymen kýn kóre bastady. Al basylymdardy baspa ministrligi qarjylandyryp, alghashqy kezde Odaq pen redaksiya újymyn ministrlikpen qatar qúryltayshy etip kórsetip jýrdi de, úzamay, qosatyn materialdyq ýlesi joq boluy sebepti, Odaqty da, redaksiya újymyn da qúryltayshylyqtan mýldem alyp tastady. Odan keyingi kezende, jogharyda aitqanymyzday, ministrlik birneshe basylymnyng basyn qosyp, derbes qúrylym jasady. Qalamgerlerding osy qúrylymda tirshiligi tәp-tәuir bop qalghan gazet-jurnaldaryn biylegisi kelgen Jazushylar odaghy kәsiby mamandardyng dәleldi týsindiruinen keyin sәl tynshyghanday bolghanmen, az mezgilden keyin júrtshylyqty qaytadan dýrliktirdi. Óitkeni qaytkende qojalyqqa jetuding jana qadamdaryn jasaudy oilastyrghan. Sóitip, dәleldi týsindirmelerdi bir qúlaghynan aghyzyp jiberip, mәseleni basqa qyrynan qozdyrdy. Jazushylardyng gazeti men jurnaldaryn Jazushylar odaghyna qaytarmaytyn jaghdayda, basylymdardyng Odaq ghimaratynda ornalasqan bólmeleri ýshin «Qazaq gazetteri» seriktestigi jaldau púlyn tólesin...

Osy jәit sheshushi ról atqardy ma deymin, Mereke Qúlkenov basqaratyn seriktestik atalghan gazet-jurnaldardy Odaq ghimaratynan ózderi otyrghan Baspalar ýii ghimaratyna kóshirip aldy. Sodan song qiqu janasha órbidi, jogharghy jaqtaghy qol jetetin buyndardyng bәri iske qosyldy. Aqyry, ýsh basylym seriktestik qúramynan shygharylyp, Odaq ghimaratyna qayta kóship keldi. Biraq qarjylyq qiyndyqty, janylyspasam, әli enserip kete qoyghan joq. Eng jamany, olar is jýzinde, zany túrghydaghy qoghamdyq menshik iyesi retinde barshasyna teng qarauy әm sanasuy tiyis odaq mýshelerin alalaytyn, shyntuaytynda, basshylyqtyng jekemenshigindegi aqparat qúralyna ainaldyryldy».

Nazar audarynyzdar: jazushylardyng gazet jurnaldary Jazushylar odaghyna qoghamdyq menshik mәrtebesinde qaratyldy. Búl zang boyynsha solay. Demek, Jazushylar odaghynyng basshylary atalmysh basylymdardyng qoghamdyq menshik retinde odaq mýshelerining barshasyna teng bolmaghyn esten shygharmaugha tiyis bolatyn. Jәne, әlbette, olardyng qay-qaysysyna da qúrmetpen qarauy әm әrqaysysymen sanasuy tiyistigi óz-ózinen týsinikti.

Alayda, búlar – Jazushylar odaghynyng basshylary – jazushylardyng bәrine ortaq boluy tiyis basylymdaryn  bir qolgha alyp, odaq mýshelerin bólip-jaryp, tandap qaraytyn, ózderi jaqyn tartatyn azyn-aulaq topqa ghana adal qyzmet etetin, qoghamdyq menshik degen anyqtama qiyalda ghana bar, is jýzinde jekemenshik aqparat qúralyna ainaldyrdy. Múnday kózqarasqa narazylyq bildirgen sanauly qalamgerler «odaqtyng úiyp otyrghan birligin búzushylar» retinde baghalandy. Osynday ahualda, jau kóretin әriptesining aty atalghan maqalany әlgindey qasaqana búrmalauly «redaksiyadan» ótkizushining qara isine narazylyq bildiruding taghy da «úiyp otyrghan úiym júmysyna iritki salu» dep tanbalanatynyna kýmәn joq. Alayda ýndemey qalghan da dúrys emes.

Ras, bir nәrse anyq, jazushylardyng kópshiligine tәn fәlsafa: «tek jýrseng – toq jýresin». Sondyqtan da bizding Odaghymyzdyng jaghdayynda әrdayym әdiletsizdik ýstemdik qúryp keledi. Qynjyla moyyndaugha mәjbýrmiz, búghan olar tereng oy jýgirtpeydi.  Nemese, qúqtary moldyng isteri әrqashan ong sanalatynyna shýbә keltirmey, «әlipting artyn baqqandy» artyq kóredi. Alayda múnday әdetting qúryp jatqan demokratiyalyq qoghamymyzdyng mýddesine say kelmeytini nege qalamger kópshilikting janyn auyrtpaydy?  Jazushylar qalaysha aq pen qarany týstep tanugha enjar qaraydy? Nelikten búghan, tym bolmasa, jogharghy biylik mәn berip, manyzdy qoghamdyq úiymnyng әdiletti ómir sýruine jaghday jasaudy  oilanbaydy?

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz