Qoylybay ASANÚLY. Aytys naghyz propaganda ekendigin kommunister jaqsy angharypty
- Qoylybay agha, búrynyraqta sizdi qolynyzdaghy dombyranyzben aitystyng qaq tórinen kórushi edik, biraq songhy jyldary kórinbey kettiniz, sóitsek, qazaqtyng osy bir kiyeli ónerin ghylymy jaghynan zertteuge kirisken ekensiz. Býginde tipti sonau Arqadan Alataugha kelip, doktorlyq dissertasiya qorghap otyrsyz. Ghylymy enbeginizde siz «sóz barymtasyn» kóne zamandardaghy shyghu tariyhynan beri býginine deyin qarastyrghan bolarsyz...
- Qoylybay agha, búrynyraqta sizdi qolynyzdaghy dombyranyzben aitystyng qaq tórinen kórushi edik, biraq songhy jyldary kórinbey kettiniz, sóitsek, qazaqtyng osy bir kiyeli ónerin ghylymy jaghynan zertteuge kirisken ekensiz. Býginde tipti sonau Arqadan Alataugha kelip, doktorlyq dissertasiya qorghap otyrsyz. Ghylymy enbeginizde siz «sóz barymtasyn» kóne zamandardaghy shyghu tariyhynan beri býginine deyin qarastyrghan bolarsyz...
- Tәuelsizdik alghannan keyin biz ózimizding ruhany qúndylyqtarymyzgha qaytadan tәuelsiz elding kózqarasymen qaray bastadyq. Tarihymyzdy týgendep, kóneden qalghan jәdigerlerimizge qayta ýnilip, tarazylau mýmkindigi tudy. Al oghan deyin bәrine de kenestik iymperiyanyng kózimen bagha berip keldik. Mysaly, qazaq jurnalistikasyn san jyldar boyy «Dala uәlayatynyng gazeti» men «Týrkistan uәlayatynyng gazetinen» beri tarqatyp keldik. Tipti әli kýnge «Qazaq», «Ayqap» basylymdaryn negizge ala otyryp, «jalpy, últtyq jurnalistikanyng negizi HH ghasyrda qalandy» deymiz. Jaraydy, onymen keliseyik, biraq osy HH ghasyrgha deyin Altaydan Atyraugha, Alataudan Arqagha deyingi baytaq jerimizde aqparat qalay taraldy degen súraq tuady emes pe? Shynynda da, jurnaliystikanyng elementi qazaq dalasynda erteden qalyptasqan, aqparat taratudyng dalalyq ýlgisi bolghan. Onyng basynda qazaqtyng biy-sheshenderi, jyraulary jәne aitys aqyndary túrghan. Kóne týrki dәuirinde halyq shygharmashylyghynyng alghashqy bastaularynyng barlyghynyng da boyynda aqparattyq sipat bar. Mysaly, geologiya, arheologiya ghylymy bolsyn, jer qoynauynan qanshama ghasyr búryn jerlengen adamdardyng qanqalary, ydys-ayaq, kiyim-keshek t.b. tauyp, soghan qarap sol dәuirding kәsibin, túrmys-saltyn, nanym-senimin, dýniyelik kózqarastaryn anyqtap jatady ghoy. Yaghny sonday materialdyq jәdigerlerge qarap, uaqytqa bagha berip jatamyz. Al sóz degen - ghasyrlar boyyna atadan balagha múra bolyp kele jatqan qasiyet, olay bolsa, bizge nege sózding astaryna, etimologiyasyna ýnilip, biy-sheshender, danalar, aqyndar aitqan sózge qarap, solardyng qozghaghan problemalaryna qarap, babalarymyz ghúmyr keshken dәuirlerge saraptama jasamasqa?!. Aytystyng tarihyna ýniler bolsaq, «aytystyng altyn ghasyry» dep osy HIH ghasyrdy aitugha bolady. Shynynda, el әli kýnge tamsana aitatyn Kempirbay men Shóje, Birjan men Sara, Sýiinbay men Qataghandardyn, Jambyl babalarymyzdyng aitysy osy ghasyrda ótken. Negizi, әr dәuirde, әr qoghamda belgili bir ónerding týri beleng alyp, ýlken rólge ie bolyp otyrady. Mysaly, halyqtyng mamyra-jay tirshiligin suretteytin ertedegi túrmys-salttyq jar-jar, aujar, óli men tirining aitysy, bәdik jyrlary bolsa, jyraular poeziyasy attyng jaly, týiening qomynda qazaq halqynyng jaugershilik zamanynda dýniyege kelgen. Onda arqany kenge jayyp, alty qanat aq ýide dastarqandy jayyp tastap, maqamdap aitysatynday jaghday bolmaghan. El basyna kýn tughan jaugershilik zamangha say, jyraudyng bir qolynda nayza, ekinshi qolynda dombyra bolghan. Aqtamberdi, Jiyembet, odan әri Marghasqa men Dospambet, Shalkiyiz, Qaztughannyng jyrlaryn oqyghanda beynebir jaugha shapqaly túrghandaghy patriottyq ruhty sezesiz. Búl jyraular poeziyasy HIH ghasyrda attan týsip, aqyndar aitysy qoghamdyq arenagha shyqqan. Jyraulardyng songhy túyaghy dep Mahambetterdi aitugha bolady. Sondyqtan sol kezding ekonomikalyq-әleumettik túrmysynyng barlyghy aitysta bederlenip túr. Jogharyda aityp ketken Birjan men Sara, Áset pen Yrysjan, Jambyl men Aykýmisting aitystary osyghan mysal bola alady. Kele-kele orystandyru sayasaty kýsheye bastaghanda, tipti nadandyq pen ghylymnyng aitysy degen de payda bolghan. Oghan deyin, senseniz, nadandyq degen úghym qazaq saharasynda bolmaghan. Mirjaqyptardyng «Oyan, qazaq!» degen túsy halyqtyng túnjyrap, ýlken kýizeliske ketken kezi edi. Biraq sol tústarda da aitys jýrip jatqan. Bylay qarasanyz, kenes dәuirinde aitys bolmaghan sekildi kórinedi, biraq negizinde olay emes. Men zertteu barysynda bayqadym, kerisinshe, kenes dәuirinde ýzbey aitys bolyp otyrghan. Bir qyzyghy, kommuniystik iydeologiya anyz әngimeler, ertegiler, batyrlar jyrynan bastap, jyraular poeziyasyn mansúqtap tәrk etkende, jalghyz osy aitysqa kommuniyster ong peyilmen qaraghan eken. Nege degen zandy súraq tuady ghoy. Sóitse, aitys naghyz propaganda, yaghny ýgit-nasiyhatshyldyq sipatqa ie ekendigin kommuniyster jaqsy angharyp, óz iygilikterine paydalanudy kózdepti.
- Sonda, sizdinshe, tipti iydeologiyalanghan, kenestik sayasattyng soyylyn soqqan aitysty da aitystyng sanatyna qosugha bola ma?
- Kommunisti maqtasyn, Lenindi dәriptesin, «oy, olar sóitti ghoy» dep kinәlap, ol aitystardy joqqa shygharugha bolmaydy. Búl - býgingidey sanasy oyau, órkeniyetke úmtylghan úrpaqqa jaraspaytyn әdep. Sebebi eger biz de sol aqyndardyng ornynda bolsaq, solay jyrlar edik. Meyli qanday bolsyn, ol aqyndar óz missiyasyn atqaryp, aitysty óltirmey aman alyp qaldy. Qayta barlyq janrlargha tyiym salghan tústa Qúdaydyng qúdiretimen kommunisterding osy ónerge týzu qaraghandyghynyng arqasynda biz býgin qanshama tarih betterin tiriltip otyrmyz. Eng basty tarihy qúndylyq - osy. Soghys kezinde aitys halyqqa ruh beretin, nasiyhatshyldyq qúraly retinde keng óris aldy. Sol kezderdegi aqyndardyng aitysyn oqysanyz, qaru-jaraqtyng týrlerine, tipti oqtyng qalay shyghatynyn, oghan neshe keli qorghasyn ketetinine deyin aitylghanyn oqyp, tanghalasyz. Sol tústaghy zenbirek, katushalardyn, úshaqtardyng attaryn qarapayym qazaq aqyndary qaydan bildi deysin. Demek, memleket aitys aqyndaryna barlyq mәlimetterdi berip, olardy kәdimgidey dayyndaghan. 1985 jylgha deyin aitys osylay jalghasty.
Býgingi aitysty men óte kemeline kelgen aitys dep aitar edim. Bayanghaly Álimjanovpen bir kezdeskende osy aitys jayly әngime órbidi. Sonda ol kisi: «Týrki halyqtarynyng ishinde qyrghyzdarda, qaraqalpaq, týrikmenderde aitys boldy, biraq solardyng ishinde qazaq qana aitysty saqtap qana qoymay, zamangha say damyta bilgen, al qalghan halyqtarda ol sonshalyqty qatty damy qoymaghan», - dedi. Búl túrghyda biz qalay desek te, Jýrsin Ermangha sheksiz alghys aitugha tiyispiz. Sol kisining bir kezderdegi janqiyarlyq is-әreketining arqasynda aitystyng týtini óshpey, býginde kemeldenip, kәsiby aitysqa ainaldy. Taspagha basylyp, qaghazgha týsken aitys núsqalaryn alyp qaranyz, qoghamdyq oy aituda, lirikalyq jaghynan da jazba poeziyasynan asyp týspese, kem emes. Qazaq bar jerde aitys óneri ólmeydi.
- Óziniz bertinge deyin aitystyng alamanyna aralastynyz, tek songhy kezderi ghana sahnany qoyyp, ústazdyqqa oiysqandaysyz. Óziniz tәrbiyelegen shәkirtterim dep kimderdi atay alar ediniz?
- Aytysta shәkirt degen úghym - mekteptegi oqushy sekildi emes, mýldem basqa. Ol aitysqa talaptanushynyng ózine baylanysty. Teginde sheshendiktin, aqyndyqtyng úshqyny bar balanyng qay salada jýrse de, boyynda aityskerge tәn suyrypsalmalyq, oy jýiriktigi degen qasiyetteri qylang beredi. Beynelep aitqanda, balaghynyng biyti bar bala bolmasa, jay «men aityskermin» degen adamnan týk shyqpaydy. Ol sizge jýrgizushilik siyaqty ýiretumen qonatyn kәsip emes. Bayaghyday әn salu ýshin Birjannyng qasynda jýru kerek ne aitysker bolu ýshin Sýiinbay syndy aqyndy izdep baryp bata alatyn kez emes, qúdaygha shýkir, qazir izdenemin degen adamgha aqparat kózi, bilim beretin kitap sekildi qúraldar jetkilikti. Osy rette aita ketu kerek, kitapty kóp oqu degen til baylyghynyng kepili bola alady. Alayda soghan qaramastan, aldyma kelip, kenes alghan bauyrlarymyz joq emes. Áriyne, qaytalap aitayyn, ony arnayy audiytoriyagha kirgizip alyp, «aytys degen osynday bolady» dep dәris oqyghan emespin, kenes pen baghyt bergenim ras. Qazirgi aqyndargha da aitarym sol, aitysker tek suyrypsalushy dengeyinde ghana, úiqas quushy bolyp qalmay, bilimdi bolyp, kóp izdenui qajet. Qazaqtyng auyz әdebiyeti men jyraular poeziyasy osy rette eng keremet ruhany azyq bolary sózsiz. Sonymen qatar kórkem әdebiyet, gazet-jurnal, teledidar, radio, iynternetti de qaldyrmau kerek. Elimiz әlemdik órkeniyetten tysqary jeke dara damyp jatqan joq, sondyqtan әlemdik ruhaniyatpen susyndau da shart.
- Tariyhqa ýnilsek, bәdik aitysy, aujar degen sekildi týrleri bolghan. Býginde olar mýldem kezdespeydi. Sol sekildi aitystyng taghy qanday týrleri býginge jetpey qaldy?
- Bәdik jyrlary búrynghy diny nanymdy tanytatyn qazaq túrmysynyng bir bólshegi boldy. Sol siyaqty jar-jar aitu, aujar da... Qogham ózgergen sayyn adamdardyng sana-sezimi, týisigi de ózgerip otyrady. Qazirgidey kópqabatty ýilerding tórt qabyrghasyna qamalghan zamanda kim bәdik aityp otyrady? Al endi aitystyng saqtalghan týrlerine kelsek, sýre aitys, týre aitys, qayym aitys, qyz ben jigit aitysy, júmbaq aitysy týrleri saqtalyp, janaryp, týrlengen. Alayda úmyt bolghan týrlerin de solay qaldyrmay, mәselen, Nauryz meyramynda ózimizding etnografiyalyq mәdeny dәstýrimizding kórinis sipaty retinde әlgi bәdikti, jarapazan, aujardy janghyrtyp otyru kerek. Eshbir ruhany qúndylyq eksponat bolyp qalmauy kerek.
- Aytystyng atasy desek bolatyn shyghar, Jýrsin Erman aghamyz bir sózinde «Eger aitys aghylshyn tilinde bolghanda, shougha ainalar edi» depti. Mysaly, býginde el-júrt Balghynbek Imashev pen Rinat Zayytovtyng oryssha aitysyn qayta-qayta tamashalap, kózderinen jas aqqansha kýlip әri astarynan taghylym alyp, bir-birine taratyp jýrgen jayy bar. Meninshe, búl aitystyng zamanauy týrlenui algha damugha jasaghan qadamy sekildi. Osy rette zertteushi retinde aitystyng zamangha say damu formasyn siz qalay kóresiz?
- Qazirgi aitys aqyndary - tek el ishindegi dana qariyalardyng sózin ghana estip jýrgen adamdar emes, bilimdi, jan-jaqty jetilgen azamattar. Ol oryssha da, tipti aghylshynsha da sayraydy. Biraq Balghynbek pen Rinattyng aitysyn men «aytysty búdan bylay oryssha ótkizeyik» degen bastama dep bilmeymin, ol - ashy mysqyl, әjua, orystildi qazaqtardyng sanasyna jetpey jatqan mәselelerdi ortagha salu maqsatyndaghy tabylghan tәsil. Ol - jogharyda otyrghan keybir aghalarymyzgha ana tilimiz jayly eskertu. Áytpese oryssha, aghylshynsha aitysu osy bir ónerding kókjiyegin keneytedi dep aita almaymyn. Qazaq halqymen birge bite qaynasyp jasaytyn aitys óneri tek qazaq tilinde ghana últymyzdyng ruhany shólin qandyrady.
- Bәlkim, qazaq bola túra, qazaqsha bir auyz sóz bilmeytin, sondyqtan aitysty «eskilikting qaldyghy» dep qabylday almaytyndargha osylay kópke úghynyqty tilde týsindiru kerek shyghar... Sonda baryp olar «e, búl degen keleli sóz aityp, kemeldikke shaqyratyn óner eken ghoy» dep moyyndaytyn shyghar?
- Aytysty ana sýtining uyzyna jarymaghan, óz tilin bilmeytin, jýreginde ruhany quaty joq adamdar ghana qabylday almaydy. Qúdaygha shýkir, bayaghy kezdermen salystyrghanda qazir qazaq, әsirese auyl, aitysty ansap otyrady. Adam ýshin jútatyn aua, ishetin su qalay qajet bolsa, qazaq ýshin aitys óneri de sonday qajet.
- Búrynghy kezde 30-40 jastan asyp, kemeline jetkender aityssa, býginde, bayqadynyz ba, aitys «jasaryp» kele jatqanday...
- Kenes zamanynda, shynynda da, aitysqa Mayasar, Bolman, Tayjan sekildi eludi ensergen, tipti alpysty alqymdaghan aqyndar shyqqan. Ol kezde biraq aitystyng sәl toqyrap túrghan túsy boldy. Biraq odan arghy tarihymyzda 9, 13, 15 jasynda dombyra ústap, sharshy topta aitysqan aqyndar bolghan. Mәselen, Jambyl babamyz aitysqa alghash 9 jasynda shyqqanyn aitady. Sonday-aq Sara Birjanmen aitysqanda 16-da bolghan. Mәselen, sportshylardy otyzdan asqan song kәri sanaydy ghoy, sol siyaqty aqyndyqta da adamnyng ishki quaty, ónerge degen qúshtarlyghy, naghyz kemeldenetin shaghy sol 30 jasqa deyin. Odan keyin aqyndardyng kýshi kemip qalady degen sóz emes, biraq jalyndap, oiyndaghysyn qoryqpay, býkpey aitatyn kezi - 15-25 jas. Sondyqtan da aitystyng «jasaruy» janalyq emes, ol - zandylyq.
- Belgili aitysker Rinat Zayytov bir baghdarlamada «Men aityskerlerding shapan kiiine qarsymyn, tipti aitysker kerek bolsa, djinsy kiyip, zamanauy ýlgidegi kiyimmen sahnagha shyghuy kerek. Sebebi telediydardy qosqan býgingi bala shapan kiygen aqyndy kórse, ony ótken tarihtyng dýniyesi dep qana qarap, býgingi óner dep esh qabylday almaydy» deydi. Qarap otyrsaq, sózinde jan bar sekildi. Al sizding osy túrghyda oiynyz qalay? Kelisesiz be, әlde kózqarasynyz qayshy ma?
- Aytys - qazaqtyng tól óneri. Soghan say onyng ishki jәne syrtqy mәdeniyeti degen bolady. Sondyqtan aityskerding halyqtyng aldyna qalay bolsa solay shygha saluyna bolmaydy. Aytyskerdi men shapanyndaghy oy-órneginsiz, dombyrasyndaghy ýkisinsiz, basyndaghy bórkinsiz qabylday almaymyn. Al sony «bireuler qabylday almaydy eken» dep, ózgerte salugha óz basym týbegeyli qarsymyn. Biz de aitysqa qatystyq, sonda zamanauy kostum-shalbarmen shyqqandar da boldy. Ol biraq keybir jaghdaylargha baylanysty shyghar. Sondyqtan mindetti týrde basyna aiyrqalpaq, jelbegey shapan jamylu emes, biraq aityskerding kiyiminen qazaqtyng últtyq naqyshyn joghaltpau kerek. Mәselen, әlgindey oidy aitqan Rinattyng ózi de zamangha ýilesimdi oqaly jagha kostum kiyip jýrdi ghoy. Aybek Qaliyev te sonyng jarqyn ýlgisin kórsetip jýr. Djinsy kii degen mýldem dúrys emes.
- «Arqada aitys ótse, Amanjol Áltaev jenedi, ontýstikte Bekarys jenedi, aitysta da sybaylastyq bar» degen siyaqty el ishinde bir kózqaras bar. Osy qanshalyqty shyndyqqa janasymdy ne bolmasa jansaq pikir?
- Men ózim de dәl osynday bolmasa da, «songhy jyldary sahnadan osy bir on-on bes aqyn týspey qoydy-au» degen oida jýretinmin. Biraq osy doktorlyq júmysymnyng barysynda bir nәrsege kózim jetti: eger Amanjol jýldeni jenip alsa, ne Bekarys bas jýlde alsa, ol, rasynda, әlgi aqyndardyng myqtylyghynan eken. Býkil aitystardyng taspasyn, sosyn songhy kezde shyqqan aitystyng tomdyghyn qarasanyz, óziniz de búghan kóz jetkizesiz. Ataly sóz aityp, qoghamnyng keleli mәselesin kóterip jýrgen, shynynda da, Bayanghaly Álimjanov, Serik Qúsanbaev, Qonysbay Ábilov, Áselhan, Ásiya, Amanjol, Múhamedjan, Aybek, Bekarys, Rinat, Balghynbek syndy aityskerler eken. Al qalghandary jeniske jete almay jatsa, demek, olardyng әli óspegendigi, әli de әlsiz týsip jatqany. Taghy da qaytalap aitamyn, men búl salada oqydym, zerttedim, ýnildim. Doktorlyq taqyrybymnyng ózi qoghamdyq manyzy bar, últtyq mýddeni nasiyhattaytyn jyrlar edi. Sonyng ishinde men osy aqyndardyng jyrlaryna eriksiz oraldym. Óitkeni mening izdegenim osylardan tabyldy.
- Aytyskerler zamanynda sal-seriler sekildi el arasynda ýlken qúrmetke bólenip, barghan jerlerinde at mingizip, shapan jauyp degen sekildi syi-siyapaqa ie bolyp jýrdi. Qazir de aityskerler aitys sayyn jana kólikting iyesi bolyp jatady. Alayda ol aityskerding enbegine layyq shynayy marapat bola ala ma? Álde әli de bolsa olargha qogham men memleket tarapynan qoldau qajet pe?
- Jalpy, jýlde jayly aitsaq, tarihtan bir mysal keltireyin. Sýiinbay men Qataghannyng qyrghyz jerinde ótken aitysynda qyrghyz manaby jeniske jetken Sýiinbaydan «Jýldene ne súraysyn?» - deydi. Sonda Sýiinbay: «Alty qanat aq orda, shanyraghy altyn, uyghy kýmis bolsyn, manayynda mynghyrghan maly, tipti esiginde kýni bolsyn», - dep sipattaytyn edi ghoy. Búl qarap túrsaq, ónerding qúndylyghyn bildiretin edi. Sebebi ekining biri aitysker bola almaydy, attyng jaly, týiening qomynda suyryp salyp aitysu degen onay sharua emes. Qazirgi aitys aqyndary da jýldeden kende emes. Osy enbegimdi qorghardyng aldynda men Jýrsin Erman aghamyzdyng aldynda boldym, sonda ol kisi «osy uaqytqa deyin aityskerlerge 150-den astam mashina taratqan ekenmin» dedi. Shetelde bir әnshi bir klipke týsip, ne bir taspasyn shygharu arqyly ne kinogha týsip, miyllioner, miylliarder bop jatqanda, qazaqtyng aityskerleri elding mәselesin kóterip, bes-alty kólik minse, ony keybireuler sekildi kóp kóruding qajeti joq. Olardyng barlyghynyng da shikireyip, bayyp otyrghany shamaly, aghayyn-tuysy bar degendey, bәrine qaraylasady ghoy. Alsyn, aityskerding qos-qos kólik mingeninen qazaqtyng baylyghy kemip qalmaydy.
- Ángimenizge rahmet.
Alashqa aitar datym...
Meni býginde bir mәsele qatty alandatady. Ol - tilimizding taghdyry. Óitkeni óner de, tarih ta, mәdeniyet te, әdebiyet te, baspasóz de tilge kelip tirelip túr. Qazaq tili memlekettik til dep jariyalanghanymen, әli kýnge onyng qoldanys ayasy keneymey otyr. Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jylday bolsa da, әli kýnge Pavlodar, Petropavl syndy iri-iri qalalarymyz orys atauynda. Odan keyin ýsh túghyrly til degen sayasat shyqty. Bylay qarasaq, qazaqtyng balasy oryssha da, aghylshynsha da bilui kerek. Biraq osy sayasattyng jaqsylyghymen qatar, jaman da jaghy bar, yaghny ol ózi endi kóterilip kele jatqan tildi mýldem túqyrtyp tastaydy. Mysalgha aitsaq, tildi damytugha 150 tenge aqsha bólinse, onyng 50-i orysshagha, 50-i aghylshynshagha bólinip ketedi de, qazaqshagha da sonday ghana qalady. Al әlgi tilder onsyz da órkendep, damyp ketken til, qazaq tilining kýii olardyng qasynda kósh keyin qalyp qoyghan. Sondyqtan da tughan tilimning taghdyry qatty alandatady...
Qoylybay ASANÚLY, filologiya ghylymynyng kandidaty, dosent, aitys ónerin zertteushi ghaly
Mәriyam ÁBSATTAR
«Alash ainasy» gazeti