«Azat» qozghalysynyng 20 jyldyghyna arnaldy.

Tәuelsizdikke deyingi ýsh búlqynys

HH ghasyrdyng sonynda qazaq halqynyng últtyq ruhyn әigilegen ýsh oqigha boldy:

- Almatydaghy 1986 jylghy jeltoqsan oqighasy;

- Janaózendegi 1989 jylghy shilde oqighasy;

- Oraldaghy 1991 jylghy qyrkýiek oqighasy.

Áli kýnge deyin tarihshylarymyz búl oqighalardyng mәn-jayyna ýnilip tarihy tarazydan ótkizuge kerenaulyghy jibermey otyrghandyghy ókinishti.

Búl oqighalardy qazaq halqynyng egemendikke úmtylysynyng kórinis tapqan tizbektes ýsh búlqynysy edi desek, qatelespespiz. Búlardyng ýsheuine de tәn jayt - qarapayym halyqtyng qatynasuy. Ýsheui de egemendikke qol jeter uaqyt qarsanynda jalpy últtyq sipatqa ie bolghan qúbylystar.

«Azat» qozghalysynyng 20 jyldyghyna arnaldy.

Tәuelsizdikke deyingi ýsh búlqynys

HH ghasyrdyng sonynda qazaq halqynyng últtyq ruhyn әigilegen ýsh oqigha boldy:

- Almatydaghy 1986 jylghy jeltoqsan oqighasy;

- Janaózendegi 1989 jylghy shilde oqighasy;

- Oraldaghy 1991 jylghy qyrkýiek oqighasy.

Áli kýnge deyin tarihshylarymyz búl oqighalardyng mәn-jayyna ýnilip tarihy tarazydan ótkizuge kerenaulyghy jibermey otyrghandyghy ókinishti.

Búl oqighalardy qazaq halqynyng egemendikke úmtylysynyng kórinis tapqan tizbektes ýsh búlqynysy edi desek, qatelespespiz. Búlardyng ýsheuine de tәn jayt - qarapayym halyqtyng qatynasuy. Ýsheui de egemendikke qol jeter uaqyt qarsanynda jalpy últtyq sipatqa ie bolghan qúbylystar.

Alayda, Almaty men Janaózen oqighalary arnayy úiymshyldyqpen emes, oida joqta stihiyaly týrde búrq ete qalghany belgili. Al, Oral oqighasy basqarylyp, bastan ayaq barysyna qatysyp qoymay, jauapkershiligin moynyna jýktegen úiymnyng boluymen ereksheleu. Osyghan qarap ýsh oqighanyng sabaqtasqan songhy jalghasy retinde, Oral oqighasy qazaq halqynyng sayasy batyldyghynyng kórinis berui edi. Eger Jeltoqsan oqighasyna anghaldyq, jastyq namys, dauryqpalyq tәn bolsa, Shilde oqighasynyng sipaty әleumettik mәsele bolatyn. Al, qyrkýiek oqighasy bolsa, sayasy shiryghys pen tarihy jauapkershilikting taqalghan egemendikke jolashary bolghandyghyn joqqa shyghara almaymyz.

Oqighagha dayyndyq

Aqtóbe qalasynda 1990 jyly 21-qazanda «Aldaspan» klubynyng úiymgha ainalu qúryltayyna býkil respublika aumaghynan delegattar kelgen. Oral jaghdayymen sol qúryltayda alghash ret tanysyp, onyng bolashaq sayasy sipatynyng bar ekenin bildirgen osy qúryltaygha Núrlybay Siysenbaev bastap kelgen oraldyq bir top jigitter edi. Sol qúryltayda respublika kóleminde Oral jaghdayy alghash ret jergilikti túrghyndardyng bayandamasynan tyndalyp, onyng bolashaq bayypty jaytqa ainalatyn negizi barlyghyna kóz jiberilgen edi. Qazaq egemendigi qarsanynda ýiirilgen әldebir búltty sol top alghash ret jetkizip, últshyldardy qatty oigha ghana emes, dayyndyq barysyna iytermelegen bolatyn.

***

1991 jyly Aqtóbelik qoghamdyq-sayasy mәdeny «Aldaspan» birlestigi «Azat» qozghalysynyng oblystyq bólimshesi bolyp jariyalanghannan keyin men qozghalystyng batys aimaq (Aqtóbe, Atyrau, Manghystau, Qyzylorda, Oral, Torghay oblystary) boyynsha ýilestirushisi bolyp taghayyndaldym da, oblys bólimshesin basqaru Estay Jaylybaevqa jýkteldi, sóitip maghan ýilestirushi retinde qalghan batystaghy tórt oblysta (Manghystauda «Parasat» qoghamy da «Azatqa» kirgen edi) «Azat» qozghalysynyng bólimderin qúru mindeti tapsyryldy.

1991 jyly «Azat» qozghalysynyng Oral oblystyq bólimine belsendiler izdep mamyr aiynda Oral qalasyna barugha tura keldi. Syrttay súrastyra, últshyl adam retinde sol kezdegi «Qazaq tili» qoghamyn qúrushy aqyn Aysúlu Qadyrbaevagha manday tirep barudy jón kórdim. Aysúlu ekeumiz tez úghystyq. Sóitip, sol joly Amanjol Zinullin (auyl sharuashylyq institutynda oqytushy eken) bastaghan bir top azamatty «Azat» bólimshesining úiymdastyru komiytetine tartyp, qúryltaydy mausym aiyna belgiledik.

***

Mausym aiynda Aqtau qalasynda marqúm Sayyn Shapaghatov basqaratyn «Parasat» (Janaózen oqighasynyng izimen qúrylghan) úiymy úiymdastyrghan mitingisine Sәbetqazy Aqatay, Aysúlu Qadyrbaeva ýsheumiz qatystyq.

«Parasattyn» is-tәjirbiyesimen tanysyp, bir top aqtaulyqtardy ertip Atyraugha keldik. Ol kezde Atyrauda «Azat» bólimshesi joq bolatyn. Sol joly úiymdastyru komiytetine adam tartyp, әri Oljas Sýleymenov basqaratyn «Nevada-Semey» qozghalysynyng batys aimaq boyynsha ýilestirushisi Baqytjan Ádilovtyng úsynysymen Atyrauda ótken antiyadrolyq konferensiyagha qatystyq. Ol kezde Atyrau obkomynyng 1-hatshysy Ghaziz Aldamjarov bolatyn.

Sapar odan әri úlasyp, Oral oblysyna avtokólikpen shyghyp, Taypaq audany arqyly Oral qalasyna bir top últshyl delegasiya jettik te, «Azat» qozghalysynyng Oral oblystyq bólimshesining qúryltayyn bastap jiberdik. Qúryltaygha bar bolghany 23-aq adam qatysty. Bólimshe basshylyghynan bas tartyp,bizding qolqamyzgha ýzildi-kesildi qarsy shyghyp, A. Qadyrbaeva «halyqtyng isin er-azamat basqarsyn» dep Amanjol Zinullindi úsyndy. Sonymen, oraldyq jigitterge maqsat-mindetti úghyndyryp, is-qimylgha jigerlendirip biz attansaq ta, artymyzda jýni jyghylyp, esirgenderde esesi ketken kazaktektiler basynghan ayanyshty haldegi bauyrlarymyz qaldy. Birneshe aidan keyin әlde bir әreketting bolaryn bәrimiz de ishtey sezip, alandaumen Oraldan attanyp kettik.

Oralda ne kózdeldi?

Kenes odaghy tigisinen setiney bastaghanyn sezgen qyzyl imperiya jaghyndaghy shovinistik tobyrlar ony kýshpen bolmasa, jasandy soghysty jeleu etip, ydyraudy boldyrmaudy oilap, alas úrghany belgili. Oghan әriyne, әr jerdegi últtyq separatizm da arandatu auanyn jasady. Sonyng bir mysaly, Prednestrovie oqighasy edi. Mine, dәl osynday ssenariy Qazaqstan aumaghynda da dayyndalyp, Oral oqighasyn tughyzu arqyly barlyq soltús aimaqty Reseyge qosyp alugha jeleu jasaugha shovinistik kýshter de, onyng iydeologtary da (Soljenisyn, Gorbachev) jantalasty. Osynday maqsatqa paydalanu ýshin orys-kazak kýshi izdegenge súraghanday edi. Býkilreseylik kazachestvo Oral kazaktaryn aitaqtap, syrttan ruhtandyryp, oraldyq kazaktardyng «jan dýniyesi» soghan týlep shygha keldi de, «oral-kazak respublikasy» kartasyn oinaugha kirisken edi. Búghan jeleu retinde Oral aimaghynyng kazaktar kýshimen Reseyge kóshkendigining 400 jyldyghy deytin data jasaqtaldy. Búl 1991 jyly 15 qyrkýiekke keletin edi. Sóitip, ony kazaktardyng meyramy ete otyryp, býkilreseylik kazak atamandary qatystyrylyp, әlgi «respublikany» jariyalap jiberu maqsaty kózdeldi. Odan arghysy shiyelenisip bara jatsa, әskery kýshting sharuasy bolu kerek edi. Sóitip múnday tolqyn Qazaqstannyng býkil teristigin qamtuy tiyis edi jәne ol mýmkin de bolatyn. Bir qyzyghy, búl jayynda Qazaqstannyng resmy basshylyghy bilgenmen, ony «qozdyrmau maqsatymen» úsaq-týiek nәrse degen synay tanytyp, «elemeuge» tyrysty. Ol kezde GKChPdan keyin ydyraghan qyzyl imperiyanyng qúlandysynda qalghan Qazaqstan tәuelsizdigin jariyalap ta ýlgermegen bolatyn. Al, Resey ýshin búl qaytkende de jenilis bermeytin territoriyalyq oiyn edi de, ol iydeologiyalyq-informasiyalyq shoqty auyq-auyq laqtyryp qoyyp, atamandardy aitaqtap, tipti, kiyim-keshek, qaru jaghy da beyresmy týrde payda boluyn qamtyp otyrdy. Al, kazaktar bolsa, búdan kәdimgidey «toydyng toygha úlasuyna» kýdik keltirmey, Oral qalasyn basynghan ýstine basynyp jatty.

Semeydegi últshyldardyn sybaylasuy

Últ-azattyq ruh boylaryn kernegen sol kezdegi qazaqtyng bir top legi 1991 jylghy tamyz tónkerisining qaharynan seskenbesten, oqigha biter bitpesten Semeyge jinaldy. Maqsat - sol kezdegi últtyq dengeyden shyghyp әlemdik auqymgha jetken yadrolyq poligondy japqyzu edi. Respublikanyng týpkir - týpkirinen jinalghan 100-ge tarta adam bir apta boyy Semeydi basyna kóterip, poligondy jabudy Mәskeuden de, Almatydan da talap etip jatqan-dy. Ol kez jer betining altydan birin alyp jatqan qyzyl imperiyanyng adamzattyng kóz aldynda ydyrap, bireuding esinen tanyp, bireu ah úryp, әldekim tang qalyp jatqan, al kommunistik sayasat bitkenning dal-dúly shyghyp, kimning neni tútqa eteri belgisiz, әure-sarsang kez bolatyn. Mine, sol kezde sarabdal sayasatshy Mihail Esenaliyev bastaghan bir top «azatshyldar» osy sәtti óz halqymyzdyng paydasyna sheshudi kózdey jýrip, sol kezdegi Qazaq KSR preziydenti Nazarbaevtyng qolymen Semeydegi úly poligonnyng ýnin óshirudi qolgha alghan edik. Áli esimde, Amantay Asylbekov (kәzirgi Amantay qajy) aghamyz ekeumiz kýnige eki ret miting atynan Oljas Sýleymenov pen Núrsúltan Nazarbaev attaryna telegramma salumen boldyq.

Aqyry, «azatshyldardyn» aiqayynda bir negizding bar ekenine ilanghan jәne tarihy mýmkindikti paydalanyp, Qazaqstan taghdyry óz qolyna anyq kóshe bastaghanyna kózi jetken N. Nazarbaev óz jarlyghymen atalmysh poligon taghdyryn sheship, jabugha sheshim shyghardy. Búl sheshim - Núrsúltannyng halqy iytermelegen jaghdayda әlemdik dengeydegi sheshimge alghash qol qoyghan sәti әri egemendik alyp ýlgermegen Qazaqstannyng Jogharghy Kenesi saylaghan preziydentting әlemdik dengeydegi alghashqy iri sheshimi bolatyn. Sóitip, tamyzdyng 29-y kýni tәuelsizdik alyp ýlgermegen Qazaqstannyng basshysy Nazarbaevtyng KSRO basshysynyng qolymen qúrylghan әlemge azuyn bilegen qyzyl imperiyanyng basty qaruy taratylghan edi.

Ol kez poligonnyng jabyluymen ghana emes, «azatshyldar» «Alash alany» atalghan Ertis boyyndaghy toghay alqabyna baryp, kommunistik jәne komsomoldyq biyletterin órtep, «tarihy tazaru» aksiyasyn da jasaghany ýlken sayasy qadam eken. Sonda qanshama qolqalasaq ta, Amantay aghamyz ózining partbiyletin otqa tastamay-aq qoyghany bar. Ol onyng keybir ekijýzdi kommunisterden góri azamattyq pozisiyasynyng myqtylyghy bolar dep baghalaymyn.

Sóitip, Qazaqstan tarihynda Semey poligonynyng jabyluy turaly sheshimning qabyldanuyna ózderining de qatysy baryn sezinip, qanattanghan últshyldar qyrkýiekte Oralgha jinalugha kelisip, mәre-sәre attanysyp jatty. Qazaqstannyng әr týkpirinen ózderi kýsh-qarajat tauyp jinalghan búl top, shyn mәnisinde el taghdyryndaghy erekshe qúbylys bolyp tabylatyn últtyq sybaylasudyng naqty alghy kórinisi edi!

Jayyqqa attanu

«Azat» qozghalysynyng batys aimaq boyynsha ýilestirushisi retinde ózime qarasty 4 oblysqa (Oral men Aqtóbeden basqa) Jayyqqa jinaludy aityp, habar saldym da, ózim Aqtóbe oblysy boyynsha delegasiya jasaqtaugha kiristim. Delegasiya basshysy retinde Aqtóbe oblystyq «Azat» bólimining tóraghasy Estay Jaylybaev taghayyndaldy. Al, men Oral oqighasyna qatysty qúrylugha tiyis shtab jasaqtau iydeyasymen jýrdim.
Bizder Aqtóbeden attanarda barlyq mýmkin jaghdaygha ózimizdi de, janúyamyzdy da dayarlap attanghan edik. Shyn mәninde, jigitter ýi-ishimen ishtey qoshtasyp shyqty. Óitkeni, biz qayda, nege jәne ne ýshin bara jatqanymyzdy jaqsy bildik.

Búl attanys eshbir danghoylyq pen daraqylyqqa, jalghan namysqoylyqqa jatpaytyn, halyq pen jerimiz ýshin attanu, erteng ne bolghaly túrghan egemendikke qol sozudyng shynayy da boyamasyz ýlgisi bolatyn.
Jasyratyn nesi bar, birshama oblystardan delegat-sarbazdar Oralgha shyqpay qaldy, tipti, «Azat» qozghalysynyng ortalyq basshylyghynan Almatydaghy aghalarymyz da keluge jýrekteri daualamady, týrli sebep aityp, qashqalaqtady da, biraq jenis jalauy jelbiregen kezde kórnekti orynnan keshikpey tabyla bildi.

Obalyna ne kerek, sol kezde «Azattyn» mýshesi bolmasa da, oqighanyng basqaru shtabynyng mýshesi bolyp jeke dara astanadan kelgender - Baqytjan Ádilov, Jasaral Quanyshәliyn, Oral Sәulebaev, Dәuren Satybaldinder jýrdi. Ásirese, tughan aghasyn ertip Shoqay aqsaqal, tipti, 3 jasar qyzyn jetelep, Hadisha jengemiz sekildi әielder aralas qaptay kelgen Shymkent, Jambyl oblystarynyng delegasiyasyn aitsayshy! Al, qalagha jiberuge tyiym salynyp, oqighagha atsalysa almay ókinip keyin attanghan, Atyrau men Oral oblystarynyng audandarynan atpen kelgen sarbazdardy qalay atamasqa! Oralgha jinalghandar «Azat» qozghalysy mýsheligining shenberinen shyghyp, býkilalashtyq mәnge ie bolghan otanshyl qúrama bolatyn. Sol sebepti de, oqighany basqaryp, barlyq jaghdaydy qolgha alyp, jauapkershilikti ózine jýktegen organ qúru jónindegi úsynysym qabyldanyp, shtab qúryldy; ony sol kezdegi Oraldyng sayasy aghartu ýiine ornalastyrghan edik. Shtab qúramy on ýsh mýsheden jasaqtaldy.

Oqigha

Jayyqqa el týkpirinen jinalghandar 13-qyrkýiekten qalmay kelip boldy. Sol kezde eshbir qarjynyng joqtyghyna qaramastan, elding jaghdayy kenestik qordyng әli de әlsiremey túrghan kezi edi. Kelgen júrt qonar oryn men asty eshbir mәsele qylmay ózderi tauyp jatty. Shtabtyng basty maqsaty ahualdy beybit jolmen, biraq últ paydasyna sheshu ghana bolatyn.

14-qyrkýiek kýni tanghy saghat 7-de Oral qalasynyng manynda eleusiz týrde qúm basyp, qúrylys tabanyna týsip jatqan, kazaktar qolynan qaza bolghan qazaqtar qorymyna Aysúlu Qadyrbaeva bir top adamdy ertip bardy. Qorym degen aty ghana, eshbir beyit kózge týspeydi, jermen-jeksen. Aqyn da ór kónildi Aysúlu apamyz kózine jas aldy. Bilgen dúghamyzdy oqydyq.

Sol kýni aua-rayy qara suyq boldy. Oqighagha jinaluy tiyis degen mekeme, oqu oryndaryna tanertengi saghat 9-gha jinaludy habarlaghanbyz. Sayasy aghartu ýiining manyndaghy alangha dybys kýsheytkish aldyrttyq, plakat, lozungylar dayyndalyp jatty.

Saghat dәl 9 bolghan sәtte, mitingini ashyp jiberip, jan-jaqtan kelgender alma-kezek sóz alyp, ortalyq kósheni basymyzgha kótere oryssha-qazaqsha sampyldap jattyq. Ol kezde barlyq jerde biylikting belbeui bosap, kóshelik demokratiya beleng alghan kezeng edi.

Oblys, qala basshylyghyna jaghdaydyng ushyqpau jaghyn oilastyrudy, jinalghan kazaktardyng toy toylaudy dereu dogharuyn, kelissózge keluin aityp mәmilege shaqyrdyq. Oblystyq әkimshilikke baryp, oqighanyng aldyn alu sharalaryn úsynyp, óz qúzyrlaryn qoldanudy talap ettik. Sonda týsingenimiz, Oralda jergilikti mәseleni sheshuge qauqar bolarlyq oblys basshylyghynda dәrmen de, jiger de joqtyghy edi. Kýiingennen miting mazmúnyn basshylyqty kinәlaugha búrdyq. Osynyng arasynda bizding talabymyz boyynsha kelgen shirkeu basshysymen kelissóz mandymady. Jergilikti ókimet oidaghyday mәmilege keltiruge eki jaqqa da arasha bola almady.

Biz sol kýni toygha baylanysty shirkeu men «Zeniyt» sarayynda ótpek arnayy sharalardy dereu dogharudy talap etkenbiz. Basynghan kazaktar bizdi mensinbedi, al jergilikti biylik kazaktardyng shylauynda jýrdi. Jergilikti ókimetti basynghany aiqyn kórinip túrdy. Al, ókimet ókilderi oghan namystanbady da. Bar bolghany bizdi ayaqtan shalyp, bolashaq kinәlau ssenariyine bizding jaqty jasandy týrde iykemdeumen boldy.
Miting qyza bastady. Jastar jan-jaqtan kelip qosylyp alandy kernedi.Eresekter de ishki ashynysyn bildirip, miting otyna may tamyzdy. Sol arada kazaktar jaghyna kóbirek barghyshtap jýrgen Múqanov (ol keyin Jogharghy Keneske deputat boldy) degen orystildi qazaq mingen «Volgany» júrt audaryp tastady. Biz әrbir shalt qimyldy baqylap, artyq әreketke úlaspayyn qadaghaladyq, әlgi Múqanovpen sóilesudi ózimiz qolgha alyp, júrttyng dauryghuyn bastyq. Jәshikpen araq taratylyp jatqany turaly da habar týsti. Biraq onyng bәrinen týk shyqpady. Biz týgil jinalghan halyq jauapkershilikting qanday ekenin jaqsy sezine bastady. Búl -  mәselening basty kórinisi edi. Jinalghan júrt bir komandagha úlasty degen sóz.

Saghat 10-da shirkeude shoqynu saltanaty, 11-de «Zenitte» kazaktar qúryltayy bolady degen habar aldyq. Resmy basshylyqtan kýder ýzgen bizder oqigha barysyn ýilestirip, qolgha aludy jәne basqarudy oilastyra bastadyq.

Dereu, әr oblystan kelgen toptardan biriktirip, 13 adamnan túratyn shtab júmysyn iske qostyq. Endi, jinalghan júrtty mengeretin jәne ushyqqan jaghdaygha aldyn ala әzirlik sharasyn jasap, tәrtip saqtau men oqighany basqarugha kýsh jasaqtau kerek boldy. Sóitip, 100 adamnan túratyn erikti jasaq qúrdyq. Olardyng mәlimetin tizip, qoldaryn qoyghyzyp, ant qabyldadyq.

Kazaktar shirkeuinde shoqynu bastaghan kezde, bizder de 113 adam sap týzep, qúryltaydy boldyrmau maqsatymen «Zeniyt» sarayyna tarttyq. Al, Sayasy aghartu ýii janyndaghy basty alanda qalghan júrttyng barmauyn tapsyryp, mitingini jalghastyra berudi aityp, olargha basshylar men jasaqtar taghayyndap qaldyrdyq.

***

«Zenitke» tayap kelip tizilip túrdyq. Milisiya jasaghy bizden de kóp eken. Aldynda kórshi oblystardan milisiya men MQK-ning qyzmetkerlerin aldyrtty dep estigenbiz.Almatylyq orta boyly qazaq, milisiya general-mayory jýrdi. Biraq onyng qyzmeti qanshalyqty ekenin aqyry týsine almadyq. Milisiya jasaghy betin bizge qaratyp «Zeniyt» pen bizding aramyzgha qalqan bolyp sap týzep túrdy. Ásirese, orys-kazak milisiyalardyng qabaghy qatynqy, dóreki sóileydi. Ish qazanday qaynasa da aldyn ala ózimiz jasaghan núsqau boyynsha eshbir arandatugha barmay, bar maqsatymyz - kelimsek kazaktardy keyin quyp, qúryltayyn boldyrmau.

Kýn qara suyq. Jenil kiyingen bizding ónmenimizden ótip barady. Bir kezde әlem-jәlem, әskery kiyingen qaugha saqal kazaktar sap týzep, bizdi ainalyp, túp-tura «Zenitke» qaray әskery qadammen, bizge qyr kórsete óte bastady. Bizden shydam ketti. Bir-birimizdi toqtatsaq ta, әrkimning keudesi yzagha toly ekeni týiilgen qabaq pen júdyryqtan kórinip túrdy.

Bir mezgilde aramyzdaghy Jambyldyq shymyr deneli, karateshy, orta boyly Múqtar degen jigit shyday almay aiqay salyp, kazaktargha túra úmtyldy. Bәrimiz onyng sonynan jýgirip, ústap qaldyq. Bayghús jigit yzagha bulyghyp, sharasyzdyqtan namysqa týiilgen keudesi shydamay, enkildep jylap jiberdi. Ózin-ózi ústay almay, 100 metr boyyna sap týzegen bizding jasaqty boylap oiyndaghy sózin aiqaylay aityp, ersili-qarsyly jylap kezip ketti. Biz jylama demedik. Óitkeni, bәrimiz ýshin eng bolmasa, bireu namysyn jyrtyp, ishtegi sherin tarqatqanyn dúrys sanadyq. Múqtardyng búl qylyghy jarty saghatqa sozyldy. Oghan ilesip, saptaghy bir milisioner qazaq ýnsiz jylap túrdy. Kem-kemdep Múqtardy sabyr saqtaugha shaqyrdyq.Óitkeni, oghan qosylushylar qatary shygha bastady.

Kazaktardyng saltanatty jinalysynyng ashylghanyn bildik. Aspandy búlt torlap, bir uaqytta janbyr sirkiredi. Nege ekeni belgisiz maghan aspan jylap túrghanday bolyp kórindi. Ertengi dúgha oqyghan beyit basy esime týsti.Bizben birge o dýniyelik әruaqtar da sharasyzdyqtan jylap túrghanday sezindim, oiymdy saptaghylargha aittym. Áldekim múny jaqsylyqqa jorydy. Jauyn 15 minut jaudy da, kóp úzamay kýn shyghyp, jylyp qoya berdi.

Biz mitingidegi júrttyng baghynbay, beri qaray keluge súranyp jatqanyn estidik. Olargha «kelmenizder, qyrghyn bolady» dep habar aittyq.

Aramyzdan, jeti adam delegat retinde men, Aysúlu, Amanjol, Jasaral, Baqytjan, Oral, Dәuren kazaktar saltanatyna baryp kelissóz jýrgizudi úighardyq. Sóitkenshe, bizge qaray jamyray jýgirip kele jatqan mitingige jinalghan  on myng adamnyng qaptap kele jatqanyn kórip, shoshyp kettik. Beyne bir qúrlyqty basyp, topansu kele jatqanday. Bir sәt bәrimizding oiymyzda «Kәzir qyrghyn bastalady!» degen suyq oy qaryp ótti. Kazaktargha da, Reseyge de keregi osy ghoy!..

Dereu 3 jasar balasymen jambyldyq Hadisha jýgirip baryp, basyndaghy oramalyn júlyp alyp, qaptaghan qazaq jastarynyng aldyna jayyp otyra qalyp, «Toqtandar!» dep aighay saldy. Saptaghy bizder de dereu esimizdi jyiyp, qol ústasqan kýii kele jatqan topqa qarsy sabymyzdy kerip túra qaldyq. Dereu búryn jetkenderding ózderin qol ústastyryp, ekinshi qatar, sosyn ýshinshi qatar týzdik. Sóitip, kijinip kelgenderding ózderine ózderin tosqauyl etip, endi kazaktarmen kelissóz jasau kerektigin aityp, kóriktey qyzghan júrttyng basyluyn ótindik.

Solay túrghanda әlgi jeteuding kelissózge baru kerektigi eske týsti. Myndaghan mitingishilerding qan qysymy kóterilgendigi sonday, eshtenege toqtar emes. Keshegi oraldyq búiyghy qazaqtardyng bir kýnning ishinde múnday namysqoylanyp batyldyq pen jaugerlikke barady deuge qimas edik. Sonymen, mitingishilerden kelissózge bar bolghany 15 minut súradyq. Eger osy uaqyt ishinde eshtenege ýlgermesek, ne istesender sony istender dep jauapkershilikting bir úshyn olargha da keri tastadyq.

«Zeniyt» sarayyna kelip, oblys basshysy N.Esqaliyevke bar jaydy aityp, kazaktardyng jinaluyna 15-aq minut beriletinin eskerttik. Jaghdaydyng qanshalyqty ushyqqanyn oblys basshylyghy da, kazaktar da aitpay-aq sezdi. Dereu «Zeniyt» mәdeniyet sarayynyng qaptal esigine avtobustaryn taqap, kazaktardyng ketuden basqa sharasy qalmady.
Búl jaytty tosyp túrghan qazaqtargha aituymyz sol eken, 3-4 qatar tosqauyldy da, milisiya sabyn da byt-shyt qylyp, «Zeniyt» sarayyna qaray lap qoydy. Kazaktardyng avtobusqa mingeni minip, minbegeni jayau tym-tyraqay qashyp, managhy manghaz imperiyalyq keyipting tu-talaqayy shyghyp, masqara bolyp tyraghaylap ketti. Últtyq ruhtyng saltanatty qúdyreti degenimiz - osylay kórinis bergen edi! Kóterilis degenimiz - shayqas pen qiratu emes eken, ol - ushyqqan ahualdy óz paydana jarata biluding zor taktikasy.

Jayyq oqighasy neni kórsetti?

Búl oqigha bir birine qarama qarsy kóterilgen qos taraptyng qatysymen qatar naqty maqsattyng eki jaqta da bolghanyn aiqyndady. Biraq múnday jaghdayda jenis tek qana bir jaqqa tiyesili ekeni belgili, ol Alla búiyrtyp, bizge tiydi.

1. Sәti kelip, niyet birikkende sanauly top ta búiyqqan halyqtyng qanyn tulatyp, ruhyn jelbiretip, óz taghdyry ýshin úly kýsh bolatynyn kórsetti.

2. Elding egemendigi ýshin jauapty da, kýsh te, kýresker de halyqtyng ózinen basqa eshkim bolmaytynyn kórsetti.

3. Qazaqstan egemen bolarda elding kýsh-jigerin biriktirip, onyng namysyn jyrtatyn naqty sayasy kýsh te, qoghamdyq top ta (ziyaly qauym), basshylyq ta (N.Nazarbaev sol kýnderi B,Elisin ekeui Qarabaqtaghy әzerbayjan-armyan soghysyna ara aghayyndyqpen jýrgen edi) bolmady. Qazaq halqyna búl joly da Jaratqan ie jar boldy!

4. Asqaq múratyn halyqtyng taghdyrymen baylanystyrghandar bolyp onyng jigerin úshtap, kótere bilse, halyqtyng búiyqqan ruhyn bir sәtte-aq kóterip, onyng jemisin jenispen kómkeruge bolady. Kez-kelgen elderde alynbay otyrghan asugha ainalghan týrli daghdarystar halyqtyng óz kýsh-jigerin túsaghannan bolady eken.

5. Qazaq elitasy (bir de bir ataqty ziyaly Oral oqighasyna qatyspady) halyq ýshin bas kóteruge niyet te bildirgen joq, qanshalyqty qajet ekenin andamady. Ziyaly qauymnyng sonshalyqty beyshara ekeni osy oqighadan taghy da kórinip qaldy.

6. Oqigha Resey tarapynan Qazaqstan jerine kóz tigu mәselesin birneshe ese keyin serpip, Qazaqstan basshylyghyna elding territoriyalyq tútastyghyn nyghaytyp alugha bagha jetpes mýmkindik әperdi.

7. Oqighanyng shyghu sebebi sayasy jaghynan meylinshe joyylmayynsha, onyng jalghasy bolashaqta kez-kelgen uaqytta jalghasatyndyghyna eshbir kepildik joq.

S.Erghaliy

Jayyq oqighasynyng on jyldyghyna arnalghan sipatsóz.

2001 jyl, qyrkýiek.

P.S. Atalmysh taqyrypqa oraluymyzgha oqyrmandar súranysy týrtki boldy. Shamasy, halqymyz ózining ruhany kýsh-jigerin shyndaytyn taqyryptargha zәru sekildi. Oqighagha qatysty foto avtor múraghatynda sanauly ghana. Ókinishtisi sol, oqighany tolyq beyneleytin ýsh saghattyq viydeotýsirimdi әldekimder bermey otyr, ony qolgha týsiruding sәti týspeude.