Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 6700 0 pikir 1 Aqpan, 2017 saghat 17:42

OIShYBAEVTYNG ORNYNA KIM BARADY?

Qazaqstan últtyq arnasy basshylyghynan Kemelbek Oishybaevtyng ketkenine de birqansha uaqyt ótti.

Kemelbekting keluinen ketui tez boldy. Qazaqstan telearnasynyng on toghyzynshy tizginshisi tyndyrghan sharua mynau deytindey bolmady. Sebebi, oghan berilgen merzim tym qysqa edi.

Ózi әleumettik jeli arqyly, oqu-ghylymgha bet búrmaqpyn degenimen, bizdegi toptyq talas-tartystar Oishybaevtyng oiysuyna sebep boldy deytinder kóp. Mýmkin, әriyne. Ne desek te Oishybaevtyng oryntaghy on kýnnen beri bos. Ol oryntaqqa  qúlshynyp otyrghandar da kóp sekildi.

Beyresmy derekterge sýiensek, qúlshynyp otyrghandardyng biri - eks-basshy Núrjan Múhamedjanova kórinedi.

Núrjan Jalauqyzynyng basshylyq etken túsyn korporasiyagha segiz jyl tizginshi bolghan Hamit Hasenovpen salystyrugha kelmes. Ol kezde televiziya týrli-týsti habar taratugha kóshti. 17 oblystyng óz radiosy boldy. 15 televiziyalyq studiya júmys istep jatty. Kemelbekpen salystyrghanda Núrjan Jalauqyzy baqanday 5 jyldan astam basshylyq jasady. Ol kisining enbegin joqqa shygharudan aulaqpyz. Dәl Núrjan hanymnyng túsynda arna 100 payyz memlekettik tilde qyzmet kórsetuge kóshti. Degenmen, ol kisining júmysyna júrt baghasyn berip qoyghany da ras. 

Búl jaqqa barugha basty ýmitkerler – Lәzzat Tanysbay men Darhan Mynbay deydi júrt. Hosh, búlar da júrtqa mәlim. Shama-sharqyn kórgenbiz. Bizding payymymyzgha syimaytyny – televiziya salasynyng otymen kirip, kýlimen shyghyp jýrgen qanshama azamattar bar emes pe?.. Osy salanyng ozyq mamandary qora-qopsynyng manayynda jýre berui kerek pe? Modernister nege joq? Elding eng birinshi aqparattyq iydeologiyasyn jasaytyn sheberhananyng jana basshysy etip, qaytadan eski kadrlardy taghayynday ma?

Ayta keteyik, sәl erterekte ghana elge oralghan Marat Tәjinning RF-daghy elshilik kreslosy da bosap túrghanyna biraz uaqyt ótti.  Ol turaly ilgeride jazghanbyz. Boljam bireu: ya bizde Tәjindi almastyratyn adam joq. Ya bolmasa – Resey bizding kanditattardy qabyldamay jatyr.

Búdan bólek, Qazaqstannyng Týrkiyadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi bolghan Janseyit Týimebaevtyng da elshiliktegi oryny qanyrap túr. Týimebaevtyng Ontýstikke әkim bolghanyna da jyl jaqyndap kele jatyr. Bizding Týrkiyada elshimiz joq.

Birinshi kezekte sayasy әm salalyq kadr tapshylyghy bastalghanyn anghartsa kerek. Sonymen Oishybaevtyng ornyna kim layyq? Búl taqyryp tónireginde jurnalistika salasynyng mamandary "Abai.kz" portalyna pikir bildirdi.

TIZGINDI KIM-KÓRINGENGE ÚSTATA SALUGhA BOLMAYDY

Quandyq Shamahayúly, QR Mәdeniyet qayratkeri, Halyqaralyq jurnalist:

Qazaqstan" TRK tóraghasy juyqta ghana óz erkimen qyzmetinen ketken son, onyng ornyna әzir eshkim taghayyndala qoyghan joq. Áriyne, búl salany basqarugha myqty basshy menedjer tabylmay otyr dey almaymyz. Degenmen múnday iri korporasiyanyng tizginin kim qalasa soghan ústatyp jiberuge bolmaytyny bәrimizge mәlim. Elimizdegi qazaq tilinde habar taratatyn jalghyz telearnamen qatar oblystardaghy telekompaniyalar da atalmysh korporasiyagha qaraytynyn eskersek, últtyq oy men iydeyanyng múnday iri oshaghyn jurnalistika salasynda әbden ysylghan, sayasat pen ekonomika salasyn jilikshe shaghatyn, halyq arasynda bedeli zor tanymal túlgha basqarghany abzal.

Óz basym osy salany ghylymy túrghydan biraz jyl zerttep jýrgen maman retinde aitarym: korporasiya tóraghalyghyna layyq eki túlghany erekshe atap aitar edim. Onyng biri - Darhan Qamzabekúly Mynbay, ekinshisi - Biybigýl Núrghaliqyzy Jeksenbay. Búdan búryn basqarghan jurnalist mamandar boldy, endi, olardy qayta әkelip qoyyp shiyrlay beruding qajeti shamaly shyghar. Men ataghan eki túlgha da men ýshin beytarap jandar. Men ataghan osy eki túlghanyng bazalyq mamandyqtary jurnalist әri bizding salada ózderining kóshbasshylyq qabiletterin moyyndatqan adamdar.

Múnday jaghdaydy kadr tapshylyghymen baylanystyrudyng esh qisyny joq. Mamandar barshylyq. Elshi mәselesine kelsek, onday diplomattardy bizding memleket úsynghanymen kelesi jaq bata bermegen song ýmitker ótpey qalatyn tústary da bolady. Taqtyng bos túruy oghan ie tabylmaudan emes, soghan barghysy keletin izdenushiler men ýmitkerlerding tym kóptigi, talastyng qarqyndylyghynan boluy da yqtimal. "Qazaqstan" teleradio korporasiyasyn qazirgidey kezde eng senimdi aqparat kózine ainaldyru bәrinen de manyzdy. Ondaghy baghdarlamalardyng salmaghy auyr, kóteretin mәseleleri saliqaly bolugha tiyis. Jenil-jelpi kónil kóteru baghdarlamalardy kommersiyalyq arnalardyng enshisine qaldyryp, "Qazaqstan" últtyq arnasy sayasi-ekonomikalyq ózekti mәselerdi qauzaytyn iri nysan ainaluy ýshin tereng biliktilik kerek.

BIYLIKKE TÁUELDI BOLGhAN ARNANYNG TÁUELSIZ AQPARAT TARATUY EKITALAY 

Esengýl Kәpqyzy, tәuelsiz jurnalist:

Kemelbek keldi de ketti. Onyng búl qadamyn Baghlan Maylybaevpen baylanystyryp jatqandar bar. Bәlkim solay da shyghar. Ol jaghy biz ýshin búlynghyr. Biraq mening oiymsha, Kemelbekting ornyn almastyratyn kemel basshy nemese qarymdy jurnalist joq desek, qatelesemiz.

Osy televiziyanyng ainalasynda jýrgen, onyng otymen kirip, kýlimen shyqqan, búl salany bes sausaghynday biletin jandar, shýkir, jeterlik. Biraq, júrttyng jýregi memlekettik qyzmetten shaylyghyp qalghan syndy. Óitkeni, jemqorlyqpen aty shyghyp, isti bolyp jatqandar tym kóbeyip barady. Ári sol tútqyndaulardyng artynda bir belgisiz klandyq soghys jýrip jatqan syndy seziledi. Shygharylghan ýkimder de týsiniksiz. Mysaly, Seyitqazy Mataev pen Biygeldi Ghabdullinning isine paralleli jýrgizip kórinizshi. Jasaghan isine ókinip, keshirim súraghan adam sot zalynan bosap shyghady da, ózi isinen belgili sayasy astardyng bar ekenin aitqan әri óz kinәsin moyyndamaghan adam alty jylgha sottalady.

Sol ýshin de belgili bir memlekettik lauazymnyng qúlaghynan ústaugha júrt jýreksinip otyr.

Búl oryngha layyqty myqty menedjerler, telearnanyng qazanynda býlkildep qaynaghan mamandar jetedi. Kim basqarsa da, adal jurnalistik prinsipterge layyq adam basqaruy kerek

Qazaqstan últtyq telearnasy 24 saghat qazaq tilinde aqparat taratatyn birden-bir arna. Ókinishke qaray, búl arnada jenil-jelpi әzil-ospaq pen kónil-kótererlik baghdarlamalarmen, týrik pen ýndining arzan telehikayalarynan kóz ashpaytyn arnanyng birine ainaldy. Áriyne, keybir kórermenning kózayymyna ainalghan "Dara jol", "Aytugha onay", sekildi tok-shoular men "Kelbet", "Jansaray" degen baghdarlamalar bar.

"Apta" aqparattyq-saraptamalyq baghdarlamasy janartylyp, kóptegen mәselelerdi kóteruge bel baylap jatyr eken. Dese de, biylikke tәueldi bolghan arnanyng tәuelsiz aqparat taratuy ekitalay.

Ol biylikting soyylyn soghudy toqtatyp, ómirding shynayy bet perdesin bermese, odan kórermenge keler payda joq

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383