"Ótkenge topyraq shashsan, keleshek seni taspen atady"

Kezekti enbek demalysynda jýrgem. Úyaly telefonyma Asanәli agha Áshimov habarlasty. "Qaraghym, Gýlzina! Uaqytyng bolsa, maghan kele alasyng ba? "Týrkistangha" Satybaldy súhbat bergen eken. Mening oghan qarsy aitar pikirim bar edi" dedi. Ýlken kisi ózi habarlasyp túrghan son, "júmysta emespin, demalystamyn" dep aitudy jónsiz sanadym da, aghany kabiynetine izdep keldim.

Gazetimizding 26 tamyzdaghy ("Týrkistan" gazeti, №34) sanynda rejisser Satybaldy Narymbetovting "Ár kórermenning óz Mústafasy bar" atty súhbaty jariyalanghan bolatyn. Atalmysh súhbatta rejisser býgingi qazaq kinosyna óz pikirin, ózindik kózqarasyn bildirgen eken. Sóz arasynda qazaq kinosynyng klassikasy sanalatyn "Qyz Jibek" filimi turaly da óz oiyn aita ketipti rejisser. Narymbetovtyng "Qyz Jibek" turaly aitqanyn qaz-qalpynda keltirer bolsaq, ..."Qyz Jibek" teatrlandyrylghan filim. Óte jaqsy dýniye. Biraq taza kino emes. Taza kino endi endi týsirilip jatyr. Kinonyng tarihy opera jәne drama teatrynyng tarihy sekildi terende emes. Kino qanshama jyl opera men dramanyng arasynda qolbalanyng rólin atqaryp keldi" delingen.

Al, kino ónerining maytalmany, qazaq kinosynyng metri sanalatyn Asanәli aghanyng kónilin búl pikir qatty jabyrqatyp tastapty.

"Ótkenge topyraq shashsan, keleshek seni taspen atady"

Kezekti enbek demalysynda jýrgem. Úyaly telefonyma Asanәli agha Áshimov habarlasty. "Qaraghym, Gýlzina! Uaqytyng bolsa, maghan kele alasyng ba? "Týrkistangha" Satybaldy súhbat bergen eken. Mening oghan qarsy aitar pikirim bar edi" dedi. Ýlken kisi ózi habarlasyp túrghan son, "júmysta emespin, demalystamyn" dep aitudy jónsiz sanadym da, aghany kabiynetine izdep keldim.

Gazetimizding 26 tamyzdaghy ("Týrkistan" gazeti, №34) sanynda rejisser Satybaldy Narymbetovting "Ár kórermenning óz Mústafasy bar" atty súhbaty jariyalanghan bolatyn. Atalmysh súhbatta rejisser býgingi qazaq kinosyna óz pikirin, ózindik kózqarasyn bildirgen eken. Sóz arasynda qazaq kinosynyng klassikasy sanalatyn "Qyz Jibek" filimi turaly da óz oiyn aita ketipti rejisser. Narymbetovtyng "Qyz Jibek" turaly aitqanyn qaz-qalpynda keltirer bolsaq, ..."Qyz Jibek" teatrlandyrylghan filim. Óte jaqsy dýniye. Biraq taza kino emes. Taza kino endi endi týsirilip jatyr. Kinonyng tarihy opera jәne drama teatrynyng tarihy sekildi terende emes. Kino qanshama jyl opera men dramanyng arasynda qolbalanyng rólin atqaryp keldi" delingen.

Al, kino ónerining maytalmany, qazaq kinosynyng metri sanalatyn Asanәli aghanyng kónilin búl pikir qatty jabyrqatyp tastapty.

"Halyq týsinbegen ónerding halyqqa keregi joq, - dep bastady Asanәli agha әngimesin. - Biz "kórermen ýshin emes, ózimiz ýshin týsiremiz" dep, jii aityp jatady. Onyng bәri dúrys emes. Kórermen jaqsyny biledi. "Aqyndar aqyn ýshin jazu kerek" degen pikirlerdi de estiymiz. Múnysy aqyndardy aqyndar týsinedi degen sóz bolar. Aqyn da halyqtyng bir bóligi. Demek, aqyndardy da halyq týsine alady. Kinony ónerding eng kenje salasy dep aitugha bolady. Al, endi kinonyng tarihyn keybireuler ózinen bastaghysy keledi. Irgetassyz ghimarat - ghimarat bolmaydy ghoy. Irgetasy myqty qalanghan ghimarattyng ghúmyry da úzaq bolady. Sondyqtan, búrynghy týsirilgen kinolar, aitalyq, "Qyz Jibektin" halyqqa únauynyng ózi, onyng myqtylyghyn dәleldemey me? Biz "Qyz Jibek" filimimen Fransiyagha barghanymyzda, fransuzdar filimdi kórip, tang qalghan bolatyn. Fransuzdar: "Kino degenimiz - óner". Óner barsha halyqqa týsinikti boluy kerek. "Qyz Jibek" jalghyz bir últqa qana tәn filim emes, ol bizdi de tanghaldyryp otyr. On ekinshi ghasyrda mәdeniyeti osynday bolghan elding qazirgi mәdeniyetin aitpasaq ta týsinikti" dep bagha bergen bolatyn. Osynyng bәrin joqqa shygharu, týrtkileu nege kerek?! Abaydy, Jambyldy da joqqa shygharatyndar da bar. "Jambyldy aqyn deydi, bilmeydi ekenbiz" degender de tabyldy bir kezderi. Jalpy, óz basym ótkenge tiyiskenge qarsymyn. Ózining zamanyna olar jauap berdi. Olar halyqtan shyqqan, poeziyanyng alyby bolghan adamdar. Ózin-ózi kótermelep aitudy bilmegen. Ólenderin qalamaqy ýshin jazghan adamdar emes. Halyq qabyldady, halyqtyng yqylasyna bólendi. Sol siyaqty, "Qyz Jibek" te pәlenbay myndaghan kórermenning kónilinen shyqqan filim. Kórermenining sany jaghynan "Qyz Jibekke" jetken filim joq.

"Qyz Jibektin" maqsaty - әdemilik. Epos degen sózding ózi әdemilik emes pe? Býgingi rejisserlerimiz shet elge únau ýshin týsiredi. Olardyng boyynda óz elin mensinbeushilik basym. Satybaldy bastaghan topty bir kezderi "Jana tolqyn" dep dәriptedi. Sol "Jana tolqynnyn" kórermenge jasaghan týgi de joq. Olardy jii dәriptep jatamyz. "Pәkistangha kinofestivalige qatysyp keldi" dep aityp jatady. Men, mysaly, sol Pәkistangha óz filimimdi jibermes edim. Onda artta qalghan elderding kinosy barady. Sonyng ishinen syilyq alyp keledi. Onyng bәri әdil bagha emes. Halyqtyng arasynda, jeke alghanda nadandary boluy mýmkin, biraq birikkende, halyq degen úghym - úly. Úlylyghy - jaqsy týsirilgen, únamdy filimdi olar birden qabyldaydy. Osy jóninen kelgende rejisserler qatelesip jatady. "Halyq meni týsinbeydi" deydi. Halyq jaqsy dýniyeni nege týsinbeydi. Amerikagha baryp, ýirenip keldik dep jatady. Olar Gollivudtyng ishine kire almaydy. Bir shetinen ýirenip kelgen bolady. Olar týgili, Gollivudtyng ortasyna Mihalkovtar kire almaydy. Sóite túra, Amerikadan ýirenip keldik dep maqtanady. Qalay desek te, "Qyz Jibekten" keyin shedevr tughan joq. "Kinony endi bastaldy" dep aitady. Ol ózi әrnәrsening basyn ústap, ne jazushy emes, ne ssenarist emes, ne rejisser emes. Bәri ortasha. Jazushylyghy da ortasha, rejisserligi de ortasha. Odan ýlken dýnie kýtuge bolmaydy. Sosyn janaghyday әngimeler kóbeyedi. Bir kezderi "Kto takoy Aymanov? Ya ne znay Aymanova?" degen bolatyn. Aynalayyn, ol birinshiden, ýlken akter. Bir elding kinosyn kórip kelip, soghan elikteu Aymanovta bolghan joq, ol halyqtyng óz arasynan shyqqan úly rejisser. "Qazaq kinosynyng negizin, irgetasyn qalaghan babamyz" dep aitugha, onyng tili barmaydy. Ayta almaydy. Taghy da, rejissurany ózinen bastaghysy keledi. Óstip jýrgen shermendeler. Múnday shermendeler kóp. Sonday sózdi byqsytqan kórkeudening betine bir fujer sharap shashyp jibergem birde. Múnday sózdi aitugha bola ma?! Inim retinde úrsyp aityp otyrmyn.
Ras, býgingi kýnmen ótkendi salystyrugha bolmaytyn shyghar. Óitkeni, ol kezdegi tehnikanyng ózi solay boldy. Sonyng bәrine qarau kerek. Qazir mýmkinshilik mol, týsiretin material da bar. Týsirsin shedevrdi. Epostar da jatyr. "Qyz Jibekten" basqa talay epostar, batyrlar jyry bar týsirilmegen. Sonyng bireuine bara almaydy búlar. Barugha shamasy da joq, sosyn mensinbeushilik bastalady. Ótkenge topyraq shashugha bolmaydy. Áruaq atatyn sóz búl. "Kino endi bastaldy" dep, ótken filimderding barlyghyn joqqa shygharghysy keledi. Osy pikirdi oqyghan kórermenderding birqatary ózderi maghan habarlasyp jatyr. "Mynaghan jauap bermeysiz be?" degenderi de bar arasynda. Aymanovty qabyldamaydy, Abaydy qabyldamaydy, "Qyz Jibekti" qabyldamaydy, sonda kimmen qalamyz? "Ótkenge topyraq shashsan, keleshek seni taspen úrady" deydi. Áruaq atady dep otyrghanym osy. Búrynghylardyng kózin kórgen jalghyz adam retinde, men búghan jauap qatpasam, kim aitady?!", - deydi Asanәli agha ashynyp.

Asanәli aghamen pikirlesip otyrghanymyzda, kabiynetine jazushy Baqytjan Qanapiyanov kirip keldi. Ángimening auanyn bayqaghan Baqytjan agha "Qyz Jibekti" audarghan audarmashy bolghandyqtan, óz pikirin jasyryp qala almady. Baqytjan agha aitady: "Ol filimning manynda tegin adamdar jýrgen joq. Ghabit Mýsirepov aghamyz ssenariyin dayyndady. Filimning bas-ayaghyna deyin qasynda boldy. Sonday qiyn uaqytqa qaramastan, kenestik iydeologiyanyng myqtylyghynyng ózinde, osynday filim jasap shygharu ekining birining qolynan kelmeydi. Ótken filimderdi qarap otyrsaq, qanshama mәrte tamashalasanyz da, qayta kórging kelip túrady. Tipti, janadan kórip jatqanday tamashalaysyn. Demek, búl ótken retro filimderding myqtylyghynda jatyr" deydi.

Narymbetovtyng atalmysh pikirine oray, belgili teatr synshysy Áshirbek Syghay da óz oiyn ortagha saldy.

- Satybaldy Narymbetovtyng súhbatyn oqydym. Súhbat degen kitaptyng belgili bir tarauy nemese arnayy maqala emes, auyzeki aitylghan sózder ghoy. "Árkimning óz Shoqayy bolady" dep aitypty. Onyng bәri qazir aqtalu siyaqty. Sauynshynyng óz Shoqayy bolsa, arbakeshting óz Abayy bolsa, onda bizge ruhany orta, suretkerlik ortany belgileytin qanday ólshem boluy kerek?! Halyq sýigen, halyq moyyndaghan, alashtyng aldynghy qatarly, órkeniyetti ziyaly qauymy moyyndaghan Abaydy, Shoqandy, Abylaydy kórsek deymiz. Sondyqtan, maghan әruaqytta barometr - mening oi-qiyalymdy jýiege keltiretin, ol Áuezov jazyp ketken Abay. Áuezovtik dengeyge kóterile aldyq pa? Sondyqtan, әr Abay bolyp, әr Shoqay bolyp, әrkimning qoyny-qonyshynda ketse, ol bólshek-bólshek bolghan әser qanday býtindikti, qanday býtin túlghany qúray alady?! Men osydan qorqam. Búl jauapkershilikten qútyludyng eng onay týri. Mening Abayym osy, mening Mústafam osy dep jaza beruimizge bolady, aita beruge de bolady. Kriyteriy degen bar emes pe? Eldik, halyqtyq dengeyge kóterilgen, memlekettik dәrejege kóterilgen túlghalar emes pe olar! Jigitterding osylay әrqaysysy әr keyipkerdi, әr túlghany menshiktep ketuine men onshalyqty riza emespin. Mening de óz Abayym bar, biraq, ol anau negizgi Abaymen tútaspasa, sonymen baryp úlasyp jatpasa, bәri beker dep týsinem. Satybaldyda ertedegi filimderding barlyghyn sәl joqqa shygharghanday saryn bar, tike aitpasa da. "Kino endi týsirile bastady, ony biz bastadyq" degenine mýldem qosylmaymyn. Men ony, әriyne keshirsin, talantty jigit, oily jigit, jaza biletin, qalam ústaytyn jigit, biraq túrmys-tirshilikting tóniregindegi nәrselerdi, bir kishkentay kýlkisi bar, kýlkili oqighalary bar, auqymy jóninde sәl shaghyndau kórinisterding rejisseri dep bilemin. Ol turaly ýlken masshtabtardyng rejisseri degen oigha kele qoygham joq. Olay dep aitugha qaqym da bar. Ol da men turaly pikirin ashyq aitsyn. Mústafa Shoqay, Abay men ýshin epikalyq dýniyeler. Olardy tausylmaytyn qúdyq, taptyrmaytyn orta, jan dýniye, ýlken bir әlem dep esepteymin. Olar týpsiz tereng túnghiyq, múhittan da teren. Óitkeni, 17-20 jyldardyng arasynda elden bezip, ózinen joghary túrghan anaday ortagha aibat kórsetu - ol tek Mústafa Shoqaydyng ghana qolynan keledi. Sol Shoqaylardy ansap óstim, sonday qayratker atalarymnyng bolghanyna maqtandym. Al, sol túlghany kinodan kórip, kónilim olqy týsip qaldy. Mening solay qabyldaghanym ýshin nege kinәli boluym kerek? Kónilim kónshimese, ony keremet dep, nege ótirik shattanuym kerek?! "Ótirik shattanbadyndar"dep úrsatyn siyaqty, aiyptaytyn siyaqty qazirgi rejisserler. Birdeneni tez, dereu shygharugha qúmbyl. Taqyrypty býldirgenshe asyghatyn siyaqty. Sosyn, "sony nege moyyndamaysyndar?" degendey oy aitady. Sosyn "Qyz Jibek" siyaqty shedevr dýniyelerding keudesinen iyterip, qarsylyq kórsete bastaydy. "Qyz Jibek" siyaqty halyqtyng kónilinen shyqqan dýnie bizde joq. Ony myna Satybaldylar týsire almaydy. Onday filim týsiru búlardyng qolynan kelmeydi. Sondyqtan, úsaq-týiek birnәrselerdi týsirip, sonyng tónireginde problema sheshkisi keledi. Negizi, óner problemany sheshpeydi, biraq maqsat qoyady algha. Qiyal dýniyesine jeteleydi. Osy kýshtilik búlargha jetpey túr. Sondyqtan, "kinony synaytyn synshylar joq" dep, әngime aita bastaydy. Qashan Asqar Sýleymenov kino turaly maqala jazyp edi, Áliya Bópejanova qashan kinonyng problemasyn sheship edi, Saghat Áshimbaev kino turaly pikir aitqan emes. Qazir "jalghyz ssenarist Ermek Túrsynov bolypty", onda kýnimiz qarang bolghany. Basqalar qayda? Jalghyz degen ne sóz? Ákim Tarazi, Dulat Isabekov, Smaghúl Elubay jazyp jýr. Olar qayda? Barlyq kinonyng problemasyn Satybaldy men Ermek Túrsynovqa berip qongymyz kerek pe? Onda bizding óskenimiz qayda? Sondyqtan, synshy, rejisser, ssenarist joq emes, az bolsa da bar. Sondyqtan, jigitter shamasyna qarap sóileu kerek. Eger "Qyz Jibektey" bir filim týsirse, men Satybaldy Narymbetovti basyma kóterer edim. Aymanovtar týsirgen muzykalyq filimder qayda? Ekrannyng mýmkindigi mol, auditoriyasy ýlken. Halyq qazir qazaq kinosynan mýldem habarsyz. Sonau Sozaq, shet audandar, Aqtóbedegi Shalqar audandary qazaq kinosynan mýldem habarsyz. Qazaq kinosy jandanu kerek. Ony jandandyratyn úrpaq shyghady dep oilaymyn.

P.S. Qazaq kinosynyng tarihy býginnen emes, ótken ghasyrdan bastalady. Qazaq kinosy kenje damyghan óner shyghar, biraq, mýldem bolmady dep asylyq aitugha da bolmas. Kýni keshe-aq "Qazaqfilimnin" irgetasyn qalaghan túlghalarymyz qazaq kinosynyng qanday ekendigin dәleldep ketken. Qazaq kinosy myqty bolmasa, qazaq halqy kýni býginge deyin "Qyz Jibek", "Atamannyng aqyry", "Taqiyaly perishte", "Mening atym - Qoja", "Alpamys mektepke barady", "Bandyny qughan Hamiyt" jәne t.s. siyaqty qazaq kino ónerining tarihynda altyn әriptermen jazylghan filimderimizdi tamsana kórmes edi ghoy. Halyqtan asqan synshy joq. Aq pen qarany tarazylaytyn da halyqtyng ózi.

«Týrkistan» gazeti