Bauyrjan BERIKÚLY. ShAYYR BÚZYLSA, ShAYTAN ÓRMEK QÚRADY
«Ózimning shimay-shatpaqtarymnyng bәrin eske alu maghan asa qorqynyshty. Olardyng bәri mening kóz aldyma qatal aiyptaushyday elesteydi...»
Gogoli
Aqyndyq Alla Taghalanyng adam balasyna bergen bir syiy. Qazaq halqy aqyndaryn qadir tútqan. Sebebi, aqyn halyqty jaqsylyqqa, imandylyqqa, azattyqqa ýndegen. Ataqty Búqar jyrau:
Allah degen ar bolmas,
Aqtyng joly tar bolmas... dese;
Qablisa jyrau:
Birligin Haqtyng biliniz,
Haq jolymen jýriniz,
Pәk bolady dininiz...
dep jyrlaghan eken.
HÝIII ghasyrda ómir sýrgen Shal aqyn:
Qúdaya, qúdiretinmen saqtaghaysyn,
Haq degen pendeng bolsa tastamaysyn...
dep, Allah Taghalagha minәjat bildire otyryp, Haqty tanyghan pende balasy eki dýniyening baqytyna bólenetinin aitady. Al, Dulat Babatayúly bolsa:
Allahtan súrap imandy,
Rәjim shaytan laghyndy...
dep, Allahtan basqagha iman keltiru, laghynattalghan shaytan isi ekenin eskertedi.
HIH ghasyrda ómir sýrgen ýlken aqyndardyng biri Shortanbay Qanayúly:
Qúday degen mýminnin
Auyzdan ketpes tәubasy.
Imany bardyng belgisi
Tilinen tamar shyrasy...
dep, jýrekke singen imannyng tilden tamghan nәrin suretteydi. Qazaqtyng imaniy-jyr dingegi - Abay atamyz:
Patsha Qúday, siyndym,
«Ózimning shimay-shatpaqtarymnyng bәrin eske alu maghan asa qorqynyshty. Olardyng bәri mening kóz aldyma qatal aiyptaushyday elesteydi...»
Gogoli
Aqyndyq Alla Taghalanyng adam balasyna bergen bir syiy. Qazaq halqy aqyndaryn qadir tútqan. Sebebi, aqyn halyqty jaqsylyqqa, imandylyqqa, azattyqqa ýndegen. Ataqty Búqar jyrau:
Allah degen ar bolmas,
Aqtyng joly tar bolmas... dese;
Qablisa jyrau:
Birligin Haqtyng biliniz,
Haq jolymen jýriniz,
Pәk bolady dininiz...
dep jyrlaghan eken.
HÝIII ghasyrda ómir sýrgen Shal aqyn:
Qúdaya, qúdiretinmen saqtaghaysyn,
Haq degen pendeng bolsa tastamaysyn...
dep, Allah Taghalagha minәjat bildire otyryp, Haqty tanyghan pende balasy eki dýniyening baqytyna bólenetinin aitady. Al, Dulat Babatayúly bolsa:
Allahtan súrap imandy,
Rәjim shaytan laghyndy...
dep, Allahtan basqagha iman keltiru, laghynattalghan shaytan isi ekenin eskertedi.
HIH ghasyrda ómir sýrgen ýlken aqyndardyng biri Shortanbay Qanayúly:
Qúday degen mýminnin
Auyzdan ketpes tәubasy.
Imany bardyng belgisi
Tilinen tamar shyrasy...
dep, jýrekke singen imannyng tilden tamghan nәrin suretteydi. Qazaqtyng imaniy-jyr dingegi - Abay atamyz:
Patsha Qúday, siyndym,
Tura basta ózine...
dep, bir Allahqa ghana syiynudy layyq sanaydy. Búrynghylar býy depti... Keyingiler she?!
*****
Al, býgingi kózi tiri aqyndarymyz ne deydi? Aqyn jyrlarynda imany sóz eng basty nazarda boluy kerek. Óitkeni, auyzdan shyqqan sóz dúrys bolmasa Allahtyng qaharyn shaqyrady. Abay atamyz aitqanday: «Bóten sózben bylghansa sóz arasy, ol - aqynnyng bilimsiz beysharasy». Demek, bóten sóz degenimiz Allahtyng sipatyna núqsan keltiretin úghym nemese sóz. Búl ýlken kýnәler qataryna jatady.
Mysaly, aqyn-zertteushi Baybota Serikbayúly Qoshym-Noghay «Aruaq qashty bizderden» atty óleninde:
Asyly azghan úrpaqqa:
«Tәnirin Alla, Qúday», - dep,
Aqsaqaldardyng auyzy
Qisaidayyn qisaydy.
Jolynan tayghan úrpaghyn
Aruaq qalay qoldasyn?!
dep jyrlaydy. Alla Taghala: «Tәnirlering bir-aq Tәnir. Odan basqa eshbir Tәnir joq» («Baqara, 163-ayat), - deydi. Jaratushy IYemiz qatelesken aqyndy keshire kórsin. Basqa aitarymyz da joq.
Aqyn Úlyqbek Esdәulet aghamyz da myna bir óleninde («Zaman-ay», Astana, 1999, 21-22 b.) tipti Tәnirmen tildeskisi keledi.
Aqynmyn men,
Jyr tartam qoghamdasqa,
Ne keledi qolymnan odan basqa?
Tәnirmen de teng túryp tildeser em,
Ózi kelip aldymen amandassa.
Áriyne, aqylgha syimaydy. Pende balasy Tәnirding dәrgeyine teng kelip, tildesui mýmkin emes. Allah saqtasyn!!! Búnday jansaq oidy aqyn Nesipbek Aytúly da aityp qalghan:
Qayghy-qasqyr talap jesin jesirdi,
Jesir múnyn estiytúghyn joq Qúday, -
deydi («Kóz jasym», Astana. 2006. 91-b). «Qúdaydy estimeydi» dep aitu adamdy dinnen shygharady. Asa qaterli sóz.
Osy siyaqty asqaq pafostaghy tirkester aqyn Tynyshtyqbek Ábdikәkimúlynyng da jyrlarynan kezdesedi. «Aqsham hattary» atty ólender jinaghynda:
Jylynamyz birimizge birimiz,
Syiynamyz birimizge birimiz.
Alla taghala, Siz de óziniz biliniz,
Esh qúdaymen bólispeymiz múny biz...
deydi.
Aqiqatynda aqynyng «esh qúdaymen» degen sózi óte auyr. Islamda «qúdaylar» degen úghym joq. Ondaydy «Allagha serik qosu» dep esepteydi.
Endi kelesi bir aqynymyz Jaras Sәrsek:
O dýniyelik biz bilmes topta synar,
Sol júmaghyng kim bilgen, joq ta shyghar.
Tozaq ot pen tozang ba, meyli, bolsyn,
Bir jylghadan dәriya aqty otqa shydar...
deydi. («Jýregimning ishindegi jýregim», Astana, Elorda, 2001, 45-48 b.)
Jaras aqynnyng týsiniginde «júmaq» pen «tozaq» degeniniz dýdәmal úghym siyaqty. Aqyn júmaq pen tozaqtyng sipattaryn dúrys úghynsa, tozaqty jәy tozangha tenemegen bolar edi.
Taghy bir aqynymyz Baqytjan Aldiyardyn:
Lala kelbeting laghyl Ay ma edi,
Qay qúday seni jaratty?
Tamaghyndaghy taryday meni
Tauysty, tipti taghatty,
degen óleng joldarynda: «Qay qúday seni jaratty?» dep, Allahtyng dara sipatyna núqsan keltiredi. («Ólender: «Soros-Qazaqstan-Debut» bәigesi». Almaty, Jibek joly, 1997). «Ár súludy bir-bir qúday jaratty» deu asqan kýpirlik, aghayyn!!!
*****
Aqyn bauyrlarymyz dúrys týsinsin. Olardy oqyrman qauymgha jekkórinishti qylyp kórsetu emes, kerisinshe, «janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq bolmaydy» degendey, sóilese júrtty auzyna qaratqan arqaly aqyndarymyz bilmestikten osynday qate-kemshilikterge jol berip qoyghan dep oilaymyz. Búdan bylay saqtyq jasaghany abzal. Allah Taghala Qúran Kәrimde: «Áy, mýminder! Allahdan qorqyndar da dúrys sóz sóilender», - degen («Ahzap» sýresi, 70-ayat).
Búl maqalany biz Allahtyng rizashylyghy ýshin jazyp otyrmyz. Óitkeni, Allahtyng atyna aitylyp jatqan kýpirlikti bilip otyryp, ýndemey qaludyng ózi kýnә. Qúran Kәrimde: «Biraq sonday iman keltirip, izgi is istegender, bir-birine shyndyqty ýgittesip, sabyrdy ýgitteskender; olar ziyangha úshyramaydy» («Ghasyr» sýresi, 3-ayat), delingen.
*****
Qazir adamdy alapat ta tolassyz aqparatpen onay adastyrugha bolatynyn jaqsy bilesiz. Sóz sonynda aita ketu kerek, qazirgi kýni memlekettik tapsyryspen shyghyp jatqan sózdikterdi qarap otyrsanyz, ishindegi mәlimetterdi oqyghanda jaghanyzdy ústaysyz. Jaghanyzdy ústamasqa amal bar ma?
Mәselen, 2008 jyly shyqqan «Qazaq tilining týsindirme sózdiginin» 17-betinde Payghambarymyz Adam Atagha «Islam dinining anyzy boyynsha Alla jaratqan, eng alghashqy kisi, adamzattyng atasy»,- dep týsinik beredi.
Sonda kitap qúrastyrushylardyng týsiniginde payghambarlar aqiqat emes, jәy bir anyz boyynsha ghana jaralghan bolyp shyqpay ma?
Búl búl ma, búdan asqan soraqylyqtyng kókesin kóriniz. Pavlodar qalasynan 2006 jyly shyqqan «Oryssha qazaqsha týsindirme sózdiktin» 170-betinde Qúrangha mynanday anyqtama berilgen:
«Qúran músylmandardyng bas kitaby, әlemdik әdebiyetting arab tilindegi eskertkishi. Múhamed Payghambardyng (shamamen 570-632) 610-632 jyldary aitylghan sózderi men diny uaghyzdary jazylghan kitap», - dep Aydy aspangha bir-aq shygharady. Qúrandy Alla taghalanyng emes, Payghambardyng kitaby qylyp shygharady. Diny týsindirmelerge kelgende jýrdim-bardym kózjúmbaylyqpen qaraytyn osynday olqylyqtardy qazir dúrystamasaq, erteng kesh bolady. Islam dinindegi qúndylyqtarymyz erikkening ermegine ainalyp bara jatyr.
Qúran әlemdegi tendessiz Jaratushy Alla taghalanyng sózi. Ol qanday әlemdik әdebiyetting eskertkishi? Ádebiyet adam balasynyng enbegi. Týsindirme sózdikti qúrastyrushylardyng týsiniginde Eskertushi bolyp týsken kitap, endi әlemdik әdebiyetting Eskertkishi bolghany ma? «ngnus» sýresining 37-38 ayattarynda: «Búl Qúrandy Allahtan basqagha teluge tipti de bolmaydy», degen sózderdi úmytpayyq, aghayyn.
Alla taghalanyng adam balasyna: «Auzynan bir sóz shygharsa-aq boldy, aldynda qaltqysyz andushy dayyn» (Qaf, 18-ayat), - degen sózin esten shygharmaghanymyz abzal.