Biraz kýn boldy, Abai.kz aqparattyq portalynda (http://abai.kz/post/view?id=3515) múghalimder mәselesi talqylanyp jatyr. Oghan alghashqy týrtki bolghan ústaz Ayman Saghidullaeva (surette). Men múny "fenomen" dep sanaymyn. Sol turaly oilarym mynau:

Barlyq jerde shyndyqty ashyp aitatyn kez keldi. Elbasynyng ózi ony qoldap otyr. Sondyqtan "ústaz" aty bar bilikti múghalimder endi búrynghyday diyrektorynyng aldynda jasqanshaqtay bermegeni dúrys. Myndaghan diyrektorlar da ózderining júmystaryn "qayta qarap", korrupsiya degen pәleni óz mektepterinen "quyp shyghugha", onyng ornyna bilikti ústazdar újymyn toptastyrugha úmtylulary qajet, әri, sonymen bir mezette diyrektorlardyng "basqasha qyzmet etuine" mýmkindik bolmaytynday jaghdaylar aldyn ala rettelip qoyyluy tiyis! Mektep - diyrektor jәne onyng manayyndaghy shapqylaghan orynbasarlary men ózge de tamyr-tanystarynyng kýnkóris kózi emes. Mektep - memleketting bolashaghyna qyzmet etushi, belsendi, bilimdi, adamgershilikti, әdiletti azamat tәrbiyeleushi, elimiz ýshin strategiyalyq manyzy bar "tәrbiye-bilim kesheni" ekenin - mektep basshylarynyng jadyna jattap alghany ondy. Keybir diyrektorlar óz minezindegi "әperbaqandyqty" úmytyp, "pedagogtardyng pedagogy" bolugha úmtylsa - tamasha kórsetkishterge jetedi: Qúrmet te, Ataq ta, Baylyq ta, Baqyt ta onday "Ústaz-basshyny" ózi izdep tabatyn bolady. Al, Ýkimet ghylym men bilimge dep bólinetin aqsha eselenip artyp jatyr deydi. Onyng qomaqty bóligin mektep múghalimderining jalaqysyn kóbeytuge búru qajet. Sebebi, qazirgi shekteuli óndiriske ghylym "porsiyaly" týrde ghana qajet. Sondyqtan, ol salagha qarjyny diyferiansialdy týrde bólip otyrmasa, kóp qarjy "ghylym atyn jamylghan qasqyrlardyn" korrupsiyalyq qúlqynynda bosqa talan-taraj bolady. Al, negizgi qarjyny "fundamentaldy bilim potensialyna", yaghni, mekteptegi bilimge júmsaghan manyzdy. Sebebi, erteng óndiris damyghanda (damymay qayda barady) - ony ghylymmen úshtastyryp algha sýirep әketetin "kýshtin" ghylymy potensialy mektepte jatyr. Sol ýshin de solay jasau qajet. Ústazdar qauymynyng býgindegi GhBM-ning qúlaghyna taghar "altyn syrghasy" - osy!

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz