Astanada  ashylghan «Kazatomexpo», «Power Astana», «MachExpo Kazakhstan» jәne «NDT Kazakhstan 2015» atty kórmeler jiyny barysynda Resey Federasiyasynyng atomónerkәsip salasynyng Qazaqstandaghy ókili V.Ryabov: «Kóptegen adamdarda atom stansasy degen sózden ýreylenedi. «Chernobyli», «Fukusima» AES-terinde bolghan apattar osyghan sebepshi. Biraq bizding mamandar, ghylymy instituttar yadrolyq energetika qauipsizdigin kýsheytuge barlyq kýshin júmsady. Qazaqstan mamandary men sarapshylarynyng da kóz jetkizgisi keletin súraqtary da az emes. Osy saualdargha jauap beretin «Rosatom» kәsiporny kórmege atom reaktorlaryn әzirleushi mamandardy, instituttardyng ghylymy qyzmetkerlerin, AES ýshin otyn әzirleytin kәsiporyn mamandarynan túratyn ýlken delegasiya jiberdi. Resey AES salugha dayyn. Eng bastysy, Qazaqstan jaghynyng AES salynar jerdi belgileui bolyp túr. Stansanyng quattylyghy, qanday týri bolady? Osylardy anyqtau kerek. Bizding biluimizshe, Reseyge Kurchatov qalasy janynan qúrylys orny bólingen. Balqashta da AES  salynady, ol ýshin bólek tender oinatylady», - dedi. Bәrin ózderi sheship qoyghanday sóilegen ókilding bir sausaghy býguli. Soghan qaraghanda Resey tarapynyng eki birdey AES saludan da dәmesi bar siyaqty.

Qazaqstanda salynady degen AES-ting qay jerde ornalasatynyn Resey Federasiyasynyng biyligi  byltyrghy jyly 28 mamyrda mәlimdegen edi. AES salu jónindegi kelisimge 29 mamyrda  Astanada  ekijaqty kelisimge qol qoyylghan bolatyn.

Osy jyldyng basynda «Atom energiyasyn paydalanu turaly» zang jobasyn halyq qalaulylary aldynda tanystyrghan QR Energetika viyse-ministri B.Jaqsaliyev AES-ting qay jerge salynatyny jóninde: «Búl jospar ghana, sheshim әli qabyldanghan joq. Búl mәsele, әriyne, halyqpen birge jan-jaqty talqylanady. Búghan biylikting barlyq qúrylymdary tartylady. Bizde stansa salynatyn eki alang qarastyrylyp otyr. Bireui Balqash kóli audanynda, onyng ontýstik-batys bóligi, yaghny Shyghanaq temir jol stansasy nemese onyng janyndaghy Ýlken eldi mekeni. Ekinshisi – Semey synaq alany, búl Kurchatov qalasy. Kurchatov qalasy shartty týrde alynyp otyr, negizi Semey synaq alanynda salu josparlanghan», - dedi.

Áli týbegeyli sheshken joqpyz degen viyse-ministrding jaqauratqan jauaby bolmasa sheshilip qoyghanynan reseylikterding auyz lәminen-aq bayqaugha bolady. Kurchatov qalasynda salynar AES-ting birinshiden ekologiyalyq, ekinshiden ekonomikalyq, ýshinshiden sayasy mәselesin egjey-tegjeyli saralamasaq bolmaydy. Bastysy, búl "Rosatom" ýshin synaq alany bolu da ghajap emes. AES-ke salynatyn bloktar is jýzinde birinshi ret paydalanylmaq synayly. Yaghni, bolashaghy búldyr. Búrynghy synaq alanyna reseylikterding qalauy týsip, solargha berilgeli jatqany da osydan bolsa kerek. Jaman aitpay jaqsy joq demekshi, alda-jalda apat bola qalsa onysyzda radiasiya jaylaghan jer edi dep qazannyng betin jaba salghangha onay ghoy.

Reseylikterding Kurchatov qalasyna jarmasuynyng taghy da birneshe sebebteri baryn bayqaugha bolady. AES qúrlysynyng energetikadan bólek sayasy astary da barynsha manyzdy. Bizding el ýshin quat tapshylyghy joq soltýstik-shyghys ónirdegi Kurchatov qalasynyng Reseyge jaqyn aimaqqa ornalasuy. Sonymen qatar qalanyng demografiyalyq jaghdayy. Ondaghy túrghylyqty halyqtyng jartysynan astamy orystar men basqa últ ókilderi. 1991 jylgha deyin jabyq qala bolghan Kurchatovtyng túrghyndary  synaq poligonynyng qyzmetin qamtamasyz etip túrghan әskeriyler men ghalymdardan qúraldy. Qazaqtar onda mýlde kirgizilmedi. Qazirgi jaghdayda AES qúrlysy ýshin keletin mamandar men olardyng otbasylary bar bolashaqta Kurchatov ta Bayqonyrdyng kebin kiyip, Reseyding bir qalasyna ainalyp shygha keledi. 

Synaq alany jabylghannan keyin QR Últtyq yadrolyq ortalyghy qúrylyp, 2003 jyly QR Preziydenti jarlyghymen Yadrolyq tehnologiyalyq parkin jasaqtau qolgha alynghan bolatyn. AES strategiyalyq nysan bolghandyqtan reseylikter ýshin elimizding yadrolyq ortalyghyn da baqyluda ústau jenil bolghaly túr.

AES-ting ózine keler bolsaq, ýlken qarajatty qajet etetin qúrylys júmystary úzaq jyldargha sozylary anyq. «Rosatom» mamandary men júmysshylary aghylyp keletin auqymdy nysannyng qúrlysy ayaqtalyp 60 jyl qyzmet kórsetetin AES júmysyn toqtatu da osynday kóp uaqyt pen qarjyny talap etedi. Qazirgidey әlemdik qarjy daghdarysy jaghdayynda AES qúrylysyna keter qarjyny otandyq ónim óndirushilerdi qoldaugha júmsaghan әldeqayda tiyimdi bolar edi. Bolmasa sol qarajatty balamaly energiya óndiru kózderin damytyp, osy salagha investisiya retinde salsaq útatyn edik. Ol jóninde «AES salynar bolsa EKSPO ótkizuding qajeti qansha» degen maqalamyzda toqtalyp ótkenbiz. (http://abai.kz/post/view?id=2324)

Taghy bir kónilge týiitkil әkeletini AES qaldyqtaryn saqtau men kómu júmystary. Esterinizde bolsa, búrynghy synaq alanyn qaldyqtar molasyna ainaldyrudy kózdegen úsynystar talay kóterilgen. AES-teri bar elderding otyn qaldyqtaryn ózimizde kómip, onay oljagha batqysy kelgender qyryq jyl atom synaqtarynyng zardabyn tartyp kelgen jergilikti halyqtyng densaulyghyn oilady ma? Býkilәlemdik yadrolyq otyn bankin qúru da ekologiyalyq jaghynan bolashaghymyz ýshin qauipti ekenin esten shygharmayyq. Aqtaudaghy toqtatylghan AES-ting BN-350 reaktorynyng bólshekteri men radiasiyalyq qaldyqtary synaq bolghan alandardyng birine kómilgen. QR Energetika viyse-ministri B.Jaqsaliyevtyng aituynsha, bolashaqta salynar AES qaldyqtaryn kómetin jer de osy synaq poligonynyng orny bolmaq.

Elimizde ulanbaghan jer qalmay barady. «Azghyr», «Lira», «Kapustin Yar» syndy synaq alandarymen qatar qazir Resey jaldap otyrghan әskery synaqtar, «Bayqonyr» gharysh ailaghynan qúlap jatqan «protondar», «geptiyl» otyny, qazba baylyqtaryn óndiru kezindegi himiyalyq qaldyqtar jerimizding sau-tamtyghyn qaldyrmaugha ainaldy.

Osylardyng ishindegi eng qauiptisi radiobelsendi lastanu bolyp tabylady. Respublikada tabighiy  radiobelsendilikting asqyn dengeyin beretin urandy iri aimaqtar bar, kóptegen úsaq ken oryndary men urannyng ken óndiristeri bar. Radiobelsendi lastanudyng eng iri aimaghy – búrynghy  Semey yadrolyq synaq poligonynyng aumaghy. Sondyqtan onda barynsha sauyqtyru júmystary jýrgizilui tiyis.

Qazaqstan aumaghynda urandy qarqyndy óndiru jyldary shamamen 200 mln. tonn radiobelsendi qaldyq jinaqtalghan. Uly jәne uytty radiobelsendi qaldyqtardy ornalastyru kezek kýttirmes ózekti mәselege ainalghan.

Atom energiyasyn AES salu arqyly paydalanyp, uran óndirudi jyl ótken sayyn kóbeyte týsu bir qaraghanda paydaly bolghanymen ekologiyagha keltirip otyrghan ziyany orasan zor. Lastanghan aimaqtardy qalpyna keltiru júmystary oidaghyday jýrgizilip otyr dap aita almaymyz. Jerimizding astyn ýstine týsire qoparyp qazba baylyqtaryn qotara satyp jatqan alpauyt shet eldik kompaniyalarmen qosa ózimizding kompaniyalar da qaldyq mәselesi asa tolghandyryp otyrmaghangha úqsaydy. Óndiris qaldyqtarynyng kólemi miliardtaghan tonnagha jetti. Mysaly, tek ken-bayytu salasynda 20 mlrd tonnadan astam óndiris qaldyqtary, onyng ishinde 230 mln tonna radioaktivti qaldyqtar jinalghan.

«Degenmen, atom energetikasyn, atom ónerkәsibin damytu qaldyqtardy kómudi dúrys shoghyrlandyrudy talap etedi. Býginde túiyq sikl boyynsha qaldyqtardy paydalanudyng meylinshe tiyimdi tetikteri әzirge jasalghan joq. Osy kýni elimizde qaldyqtardy kómu mәselesi ózekti emes. Tek Aqtaudaghy búrynghy BN-350 reaktorynan qaldyqtardy shygharu mәselesi boldy. Qaldyqtar Semey poligonyndaghy alandardyng birinde kómildi. Búl oryndy paydalanudyng tiyimdiligi tekserilip otyrady, ol MAGATE úsynghan barlyq talaptargha say keledi. Jalpy, qaldyqtar mәselesi boyynsha býgin qarastyrylyp otyrghan zang jobasy ayasynda әri qaray da júmys jasaytyn bolamyz», - dedi QR Energetika viyse-ministri  B.Jaqsaliyev. 

«Býginde búl mәsele Qazaqstanda tolyq sheshilgen joq. Ázirge elimizde ýlken energetikalyq nysandar bolmaghandyqtan, atom qaldyqtaryn kómu týitkili ótkir túrghan joq. Atom elektr stansasyn salu mәselesin qarastyrghan uaqytta, birden elektr stansiyasynyng qaldyqtaryn qayda shygharamyz degen súraq tuyndaydy. Atom elektr stansalarynyng júmys isteu merzimi keminde 60 jyldy qúraydy. Sondyqtan jobalau barysynda da qaldyqtardy kómu mәselesining ózekti boluy týsinikti. Qazaqstandaghy barlyq qaldyqtardy Semey synaq alanynda kómu mýmkindigi qarastyrylady», - dedi viyse-ministr.

Synaq alany jabylghan aimaqty ekologiyalyq sauyqtyru ornyna mәngilik radiaktivti qaldyqtar molasyna ainaldyru onysyz da 40 jylghy synaqtyng jarasy jazylmay jýikelegen júrttyng birjola shanyraghynyng ortasyna kýirep týskenin qalay ma?

Bizge emes, Reseyge kóbirek kerek bolyp túrghan Kurchatovtaghy AES-ten qalay bas tarta alamyz degen súraq kóldenendeydi. «Qazatomprom» Últtyq kompaniyasyna әlemdik atom ónerkәsibining kóshbasshylarymen júmys jasaghysy keletin ózindik kózqarasy men memleketshil túlghalar basshylyqqa kelse, júmys jasaularyna esh mýmkindik bermeydi. 1995 jyly sәuirdegi QR Preziydentining ókilettiligin úzartu jóninde býkilhalyqtyq referendum bolghany esterinizde bolar. Sol kezde Semey ónirinde AES salynu kerek pe degen súraq ta osy ónir túrghyndaryna qoyylghan bolatyn. Halyq preziydent ókilettiligin úzartuyn qoldap, AES-ke qarsy dauys bergen edi. Osy joly da AES mәselesin jalpy halyqtyng tandauyna shygharyp, referendum ótkizu qajet.

Biz óz erkimizben (yadrolyq derjavalardyng kepildigimen, ol kepildikting qanshalyqty dәrejede ekenin býgin kórip otyrmyz) yadrolyq qarudan bas tartyp, adamzat taghdyryna qauip tóndirip túrghan atomdy beybit jolda paydalanyp, atom quatyn iygergen el atanghymyz keledi. Biraq aldaghy uaqytta atom stansasynda quat óndiru damyghan elding kórsetkishi bola almaydy. Adamzattyng bolashaq taghdyry ekologiyalyq tepe-tendikti saqtauda. Sondyqtan býkil әlem bolyp ziyansyz, qaldyqsyz energiya óndirge kóshuden basqa amal joq. Al elimizding balamaly energiya kózderinen quat óndiru mýmkindigin tiyimdi paydalana bilsek «jasyl ekonomikany» qúru men bolashaqtyng energiyasyn óndirude әlemge ýlgi bolar edik.

Ardaq BERKIMBAY

Abai.kz