SEMEY JÚRTY ELBASYMEN BIRGE

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenttigine kandidat N.Á.Nazarbaevtyng Respublikalyq qoghamdyq shtabynyng mýsheleri Semey qalasynda Úly Otan soghysy jәne enbek ardagerlerimen, ónirge tanymal, qúrmetti adamdarmen, aqsaqaldarmen, әskeriylermen, sonday-aq sement zauytynyng qyzmetkerlerimen jәne kәsipkerlermen kezdesti. 

Delegasiya qúramynda - Respublikalyq shtabtyng jetekshisi Múhtar Qúl-Múhammed, «Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybek, Qazaqstannyng Patriottar partiyasynyng tóraghasy Ghany Qasymov, «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev, «Biirlik» partiyasynyng tóraghasy Serik Súltanghali, Qazaqstandyq mýgedekter konfederasiyasynyng preziydenti  Janat Omarbekova, Parlament Mәjilisining deputattary Baqytjan Ertaev, Tólegen Ibraev, Núrtay Sәbiliyanov,  Qazaqstannyng kýres federasiyasynyng qúrmetti preziydenti Dәulet Túrlyhanov jәne basqalar boldy.

Abay atyndaghy kitaphanadaghy kezdesu kezinde Semey túrghyndarynyng Núrsúltan Nazarbaevqa erekshe iltipatpen qaraytyny atap ótildi. Óitkeni, ol Semey poligonyndaghy yadrolyq synaqtargha toqtau saldy.

«Yadrolyq poligondy jaba otyryp, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev býkil әlemge ol ýshin eng bastysy: tughan halqynyng ómiri, densaulyghy, maqsat-múrattary men bolashaghy ekenin kórsetti. Osy úly qadamy ýshin semeylikter býkil әlemde yadrolyq qarugha qarsy qozghalystyng tanylghan kóshbasshysy bizding Elbasymyzgha preziydenttik saylauda shyn jýrekten qoldau kórsetetinine senimdimin», - dep atap kórsetti Respublikalyq qoghamdyq shtabtyng jetekshisi Múhtar Qúl-Múhammed.

Kezdesu barysynda «Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybek «Núrly jol» jana ekonomikalyq sayasaty biznesting jahandyq ekonomikalyq túraqsyzdyqqa qarsy túruyna mýmkindik beredi, al bes institusionalidyq reformalar orta taptyng odan әri jedel qarqynmen qalyptasuyna jaghday tughyzady», - dep atap ótti.

Semey aktiyvi aldynda sóz sóilegen Patriottar partiyasynyng tóraghasy Ghany Qasymov Núrsúltan Nazarbaevty elimizding basty patrioty dep atady. «Sondyqtan respublikamyzdyng barlyq patriottary Elbasyna dauys beredi», - dep mәlimdedi Gh. Qasymov.

«Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev: «Núrsúltan Nazarbaevtyng saliqaly sayasatynyng arqasynda Qazaqstanda shaghyn jәne orta biznes damyp, kәsipkerlerge barlyq jaghday jasalghan», - dep atap ótti.

«Birlik» partiyasynyng tóraghasy Serik Súltanghaly Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstandy әlemdik kóshbasshy elder qataryna qosqan kemenger qayratker ekenine toqtalyp ótti.

Semey túrghyndary shyghys ónirdi qarqyndy damyp kele jatqan aimaqqa ainaldyrghany ýshin, sonday-aq jana júmys oryndary, ozyq kәsiporyndar qúrylyp, zamanauy túrghyn ýy keshenderi men sapaly joldar salynyp jatqany ýshin Núrsúltan Nazarbaevqa shyn jýrekten alghystaryn jetkizdi.

Atap aitqanda, 2014 jyldyng ózinde ghana ónerkәsiptik ónim óndiru kólemi 8 payyzgha juyq artty, Elbasynyng ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy ayasynda 10 birdey joba iske asyryldy, sonyng arqasynda 600 júmys orny qúryldy. Barlyghy ótken jyly Semeyde 6500 adam júmyspen qamtyldy.

Kezdesu kezinde kәsipkerler Memleket basshysy tarapynan túraqty qoldaudyng arqasynda ónirde mashina jasau óndirisi qarqyn alyp kele jatqanyn atap ótti. Bir jyldyng ishinde traktorlar, avtobustar jәne avtomobilider óndirisining kólemi eki ese ósti. Búl salada 12 payyzdan astam ósim bayqaldy.

Jergilikti kәsipkerler RQSh mýshelerine «Núrly jol» preziydenttik baghdarlamasynyng auqymyna әserlengenin aitty, onyng arqasynda býkil elde jol jәne әleumettik infraqúrylym sapaly janaratyn bolady.

Semey túrghyndary Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstandy kýshti, tәuelsiz jәne gýldengen memleketke ainaldyrghanyn mәlimdedi. 

KOMMUNALDYQ KÁSIPORYN ÚJYMYMEN ÚShYRASU

Qazaqstan Respublikasy Preziydenttigine kandidat Ábilghazy Qúsayynov Qostanay qalasynda «Qostanay su» kommunaldyq kәsipornynyng újymymen kezdesti.

Óz sózinde Á.Qúsayynov saylaualdy túghyrnamasynyng negizgi baghyttarymen tanystyryp ótti.

Á.Qúsayynovtyng aituynsha, әlemning týrli elderindegi ekonomikany qarqyndy damytu júmystary qorshaghan tabighy ortanyng mýmkindikteri men ol kótere alatyn shekteuli sharuashylyq salmaqty eskermey jýrgizilip jatyr. Tabighat resurstaryn tiyimsiz paydalanu, tabighy ortanyng qaldyqtarmen lastanuy, gendik qor men biologiyalyq әrtýrlilikting azyp-tozuy qorshaghan orta men adam mekendegen ainalanyng qúldyrauyna alyp keledi. Adamnyng ónerkәsiptik júmystarynyng nәtiyjesinde ozon qabatynyng búzyluy, Álem múhittarynyng lastanuy, jer men onyng qúnarly qabatynyng jútandanuy, biologiyalyq әrtýrlilikting azuy syndy mәseleler ózekti bolyp otyr. Atmosferanyng shan-tozang jәne gazdy qaldyqtarmen lastanuy ýlken alandaushylyq tudyrady. Olar miyneraldy otyn men biomassanyng órtenuine, sonday-aq tau-ken, qúrylys pen basqa da jerde jýrgizilip jatqan júmystargha baylanysty auagha taraluda.

Adam orny tolmaytyn tabighy resurstardy sheksiz tútyna otyryp, qalpyna keltiruge bolatyn qorlardyng qayta tolysuyna kedergi jasauda.

«Tabighy resurstardyng qayta qalpyna kelmeytinin esten shygharmaghan jón», - dep atap ótti Á.Qúsayynov.

Kandidattyng aituynsha, adamzat jyl sayyn ónerkәsiptik óndiris kólemin ósirip, sonyng saldarynan iygerilmegen tabighattyng taza ainalasy tarylyp bara jatyr.

Ádette, óndiris kezinde osy jerlerde túryp jatqan halyqtyng mýddesimen qatar, onda ósetin biregey ósimdikter men siyrek kezdesetin andardyng qauipsizdigi eskerilmey jatady.

Býginde adam óz qolymen ózining ómir sýretin kenistigin shekteude.

Oghan qosa, Á.Qúsayynov ekologiyalyq bilimning manyzdylyghyna toqtaldy.

«Jalpy bilim beretin mektepterde mindetti pәn engize otyryp, ekologiya men onyng qauipsizdigi turaly týsinik qalyptastyru, sonymen qatar túraqty ekologiyalyq-aghartushylyq júmystar jýrgizu ekologiyalyq jәne ónerkәsiptik qauipsizdik turaly bilim beruding manyzdy qadamdary bolyp tabylady», - dep atap ótti Á.Qúsayynov.

Sonymen qatar «Qostanay su» újymynyng aldynda Á.Qúsayynovtyng aimaqtyq saylaualdy shtabynyng jetekshisi Tiybeev Bauyrjan Aydabolúly sóz sóiledi.

B.Tiybeevting aituynsha, adam әlemdik ekojýiening bir bóligi ekenin esinen shygharmauy tiyis. Ghalamshardyng jarqyn bolashaghy әr adamnyng tabighy resurstar men januarlar әlemine degen sanaly әreketine tәueldi.

Álemdik ekojýiening bir bólshegi retinde Qazaqstan da qorshaghan ortanyng lastanuynan tuyndaghan problemalardy sezinip otyr. Sondyqtan óskeleng úrpaq arasynda tabighatty ayalaugha ýndeytin nasihat júmystaryn kýsheytu kerek. Sonday-aq, B.Tiybeev atap ótkendey, aimaqta saylaualdy shtab qyzu júmysqa kiristi, ýgit-nasihat júmystarymen ainalysatyn senimdi túlghalar belgilendi.

Shtab jetekshisining aituynsha, aldaghy uaqytta ýgit-nasihat júmystary belsendi jýrgizilip, birqatar is-sharalar ótkiziledi, kәsiporyndardyng júmysshy újymdarymen kezdesu ótkizu josparlanghan. B.Tiybeev shtab kensesi jurnalister men baqylaushylar ýshin әrkez ashyq ekenin atap ótti.

«Ýgit materialdary bar, kandidattyng saylaualdy shtabynyng mýsheleri qajetti týsindiru júmystaryn jýrgizuge әzir», - dedi ol.

SYZDYQOV AUYLDAGhY AGhAYYNMEN ÁNGIMELESTI

Qazaqstan kommunistik halyqtyq partiyasynan úsynylghan Qazaqstan Respublikasy Preziydenttigine kandidat Túrghyn Syzdyqov Soltýstik Qazaqstan oblysy Mәmlýt audanynyng auylsharuashylyq óndirushilerimen kezdesi.

Kezdesu barysynda kandidat Syzdyqov ózining saylaualdy túghyrnamasynyng basty eki baghyty – kommunistik partiya qyzmetining negizgi qaghydattary jәne batystyq mәdeniyet pen batystyq ómir sýru saltynyng keri әseri turaly әngimelep berdi.

«Batystyq әlem jýiesi daghdarysqa úshyrady: jana qoghamdyq damu formalary izdestirilip jatyr.

Qazirgi zamanghy Batystyng kelbeti ekonomikadaghy, qarjy salasyndaghy transúlttyq korporasiyalarmen, qoghamnyng kedeyler jәne baylar bolyp bólinuimen aiqyndalatyn damudyng postindustriyalyq kezenine, jahandanu dәuirine ayaq basuymen sipattalady.

Shekten shyqqan demografiyalyq ýderister, bosqyndardyng qalyng tolqyny gumanitarlyq apatqa úshyratuy mýmkin», - deydi Syzdyqov.

Kandidattyng saylaualdy túghyrnamasynda atap ótilgendey, «jahandyq kompiuterlendiru men batystyq elektrondyq BAQ qoghamnyng sana-sezimin ulap, adamdardyng arasyna iritki salu ýshin individualizm prinsiypin nasihattauda, búl ghalamshardyng mәdeny tútastyghynyng qúldyrauyna alyp kelui mýmkin».

Tek kommunister ghana emes, sonday-aq iri sayasatkerler, ekonomister, ghalymdar da batystyq qogham әdiletsiz degen pikirdi qoldaydy. Damushy kommunistik iydeyalardyng kómegimen ghana adamzatty qútqarugha bolady. Ol óz kezeginde tenqúqyly halyqtardy, adam men tabighattyng mýddesin ýilestiruge mýmkindik beredi.

Batystyq mәdeniyet pen batystyq ómir sýru standarttarynyng keri әseri jayynda sóz qozghaghan Túrghyn Syzdyqov kelesi mәselelerge toqtalyp ótti:

«Batystyq mәdeniyetting týitkilderi kәzir әrkimge ayan. Ol manyzdy qúndylyqtarynan aiyrylyp, baghytyn joghaltqan qogham abdyrap qaldy.

«Altyn kórse perishte joldan tayady» demekshi, batystyq qoghamda sheksiz bai men jeke qajettilikterin qanaghattandyru ómirding basty mәnine ainalyp barady.

Batystyq filimderde nasihattalatyn beyqam ómir – adam-tútynushy tәrbiyelep shygharudy maqsat tútatyn aqiqattan alys anyz ghana».

Odan bólek, kandidat Syzdyqov agrarshylardyng júmysynyn, sonymen qatar dúrys tamaqtanudyng manyzdylyghyn atap ótip, batystyq fast-fudtyng ziyany men sapasyzdyghyna keninen toqtaldy.

«Múnday taghamdy túraqty tútynudan tuyndaytyn ziyan ishimdikting nemese shylym sheguding saldarynan kem týspeydi. Alayda fast-fud salynghan paketting syrtynda densaulyqqa keltiretin ziyany turaly eshqanday eskertu joq.

Dúrys tamaqtanu mәselesi әrkez ózekti bolyp qala bermek – ol densaulyq negizi. Batys elderde halyqtyng fast-fudqa degen qyzyghushylyghy semizdikke shaldyqqan adamdardyng sanyn eselep jatyr. Sondyqtan da, batysta jýrek-qantamyr aurulary adam ólimining basty sebebine ainaldy», - dedi T.Syzdyqov.

Óz kezeginde QKHP oblystyq komiytetining jetekshisi S.Martemiyanov jinalghan júrtty aimaqtyq saylaualdy shtabtyng júmys josparymen tanystyrdy.

«Bizding shtab kandidatty qoldau boyynsha ýgit júmystaryna kiristi. Senimdi túlghanyng belgilenip, nasihat materialdaryn taratu júmystary jýrgizilip jatyr.

Plakattar ilinip, bannerler ornatyldy, kәsiporyn júmysshylarymen alghashqy kezdesuler úiymdastyryldy.

Jalpy, júmys isteu ýshin barlyq jaghday jasalghanyn atap ótkim keledi, baspasózben de tyghyz baylanys ornatylghan», - dedi S.Martemiyanov.

Qorytyndylay kele, Túrghyn Syzdyqov kezdesu qatysushylaryna alghysyn bildirip, olardy qyzyqtyrghan súraqtargha jauap berdi, sonymen qatar auylsharuashylyq ónim óndirushilerine jaghymdy aua rayy men sәtti egistik nauqanyn tiledi.

Abay-aqparat.