Eger әlemdik kórkemóner arenasyna barlay qarasanyz, Europa men Amerika elderining tarihy anyzgha ainalghan ghajayyp batyrlar erligin bayandaytyn tuyndylary tarih qoynauynda qaldy. F.Kuper, M.Rid romandary boyynsha týsirilgen kinokartinalar da agha úrpaqtyng jadynda. Goyko Mitich somdaghan ójet, ailaker ýndister, Arnólid Shvarsenégger, Silivestr Stallone, Dolif Lundgrenning rembo, kovboylary, meksikalyq anyz-batyr Zorro qaytpas ta eljandy erlerding beynesinde elestetedi. Ótken ghasyrdyng 1960-jyldary Italiya spagettiy-vestern kórkem filimderin oilap tauyp, on jyl ishinde  600-den astamyn shygharghan eken. Biraq olardyng da dәureni ótti desek te, zymyran uaqyt ekshn-tuyndylardyng әli de ómirshendigin anghartyp otyr.  Jyl sayyn әlemde 500-ge tarta osynday kinotuyndylar prokatqa jiberiledi eken. Batystyq     óner sayypqyrandary ónerge ózek bolarlyq materialdar óz elderinde tausylghanyn moyyndasa da, qol qusyryp qarap otyrghan joq.

Endi tyng dýniyeni Ortalyq Aziyadan izdey bastaghan synayly. Ásirese, kóshpeliler, myna bizderding keshegimiz,  tarihtaghy nomadtar ghúmyry qyzyqtyrady. (Qazaqtyng «Kóshpeliler» kartinasyna týsken sheteldik kino júldyzdarynyng bir maqsaty osynda jatyr) Búl tegin emes. Bizde shynymen-aq, tórtkýl dýniyeni tanday qaqtyratyn tyng materialdar kózi bar. Ol kino basqynshylardyng tyrnaghyna iline qoymaghan - qazaqtyng foliklorlyq, epostyq, túrmys-salttyq jyrlary, anyz-әngimeleri. Ásirese noqtagha basy syimaghan, tauqymetti, shytyrman taghdyrly, tarihta bolghan bahadýr-batyrlarymyzdyng ghúmyr-qareketi. Aytalyq, dala rysarlary - Torghaydaghy Keyki, Naryndaghy Qúnyskerey, Je­tisudaghy Jaqypberdi siyaqty oghlandar. Osy siyaqty airyqsha túlghalar turaly kórkem, dramalyq shygharmalar, ghúmyrnamalyq-derekti әngimeler jazylghan, әli de jazyluda. Mysaly, qúralaydy kózge atqan mergen «Amangeldining kózi mergen, Keykining qoly mergen» degen artynda sóz qalghan Keyki (Núrmaghambet) Kókembayúlynyng (1871-1923) kórkem túlghasy kezinde Gh.Mýsirepovting «Amankeldi» piesasynda, M.Júmaghúlovtyng «Qyran qazasy qiyada» kitabynda, A.Núrmanovtyng «Qúlannyng ajaly» romanynda, Serik Túrghynbekúlynyng «Keyki batyr» tarihy dastanynda azdy-kópti kórinis tapty. Al Keyki haqynda Áubәkir Qylyshbayúly kóp qúndy dýniyeler jazdy. Jornalshy-qalamgerler Sabyrjan Shýkirúly, Ahmetjan Bayjan, Hamitbek Músabaev, Maqsútbek Sýleymenov jәne basqalary. 

Biraq... bәrine de tәn ortaq osaldyq, tipti tútastay qazaq kórkem әdebiyetine jetpeytini – keyipkerde basqada joq ózindik amal-ayla, ózindik qadyr-qasiyet, ózindik týr-túlghalyq suret. Kesek-kesek bolmys-bitister joqtyng qasy. Jalpylama sipat, jadaghay bayandau basym.

Aytalyq, marqúm A.Núrmanovtyng «Qúlannyng ajaly» romanyndaghy kórkem tiline, beynelengen tabighat, el kórinisterine tәnti bolasyz. Biraq, romanda Keyki batyrdyng mergendik óneri joq. Keyki kóterilisshilerding mergender jasaghyn qalay, qaytip, basqarghan, jiyi-jii barlaugha qalay  shyqqan? Kýiik qopasyndaghy soghysty, Torghay qalasyn qorshau kezinde jәne Doghal shayqasyndaghy erekshe eren erligining jasaluyn, taktikalyq kórinisin taba almadyq. Eger batyrdyng ózgeshe mergendik tehnologiyasy, yaghny mergendik әdis-tәsili, aila-amaly býge-shigesine deyin jazylghan bolsa, búl turaly әldeqashan triller kinotuyndy týsirilgen bolar edi. Dәl osynday basty geroylargha qatysty shtriyh, detalidardyn, aishyqty figuralardyn, oqys әri shynayy bitimi bólek tartystardyng (konfliktilerdin) iii qanbaghandyqtan, jetispeytindiginen, shala-sharpylyghynan qazaq әdebiyetindegi tuyndylardyng deni kinogha, serialdargha tartylmay, jaratylmay jatyr.

Búl ashy bolsa da shyndyq. Dәstýrli qazaq kórkem әdebiyetining basty ereksheligi – bayandau. Beyneleu, sózben suret salu - bar, biraq az («Abay joly», «Kókserek», «Qan men ter» , «Mening atym Qoja», t.s.s).  Bәlkim, ruhaniy-psihologiyalyq bayandau - búl últ әdebiyetining ózindik bolmysy dersiz. Biraq kórkem әdebiyet jarysynda búl jetkiliksiz ekendigin jiyrmasynshy ghasyrdyng sony men jana ghasyrdyng basy dәleldep otyr. Ózimiz úrpaqtan-úrpaqqa dәriptep otyrghan qazaq klassikalyq kórkem әdebiyetimizdegi túlghalarymyz birtekti bolghandyqtan este qalmaydy.     Eshkimge úqsamaytyn naghyz nar qazaq dep qay keyipkerdi dәleldep bere alasyz? Osy saualgha kelgende ýlken de, kishi de kýmiljip qalatynyn nesine jasyramyz?..

Janúzaq AYaZBEKOV,

Qostanay.

Abai.kz